Sõnale olen leiti 1509 luuletust
Olen see, kelleks loon ennast olevat.
Arenda ennast, areneb ka maailm.
Ava ennast, avaneb ka maailm.
Usu endasse, usutakse ka sinusse.
Arvatakse, et ma olen kõva sõnavõtja ja lobiseja,
tegelikult mulle meeldib hoopis kuulata.
Ma kuulaks hea meelega ja olen kuulanudki palju
Jordan Petersoni kõnelusi elust ja olust.
Ma ei karda oponente, ma ei karda vaidlusi,
ma ei ole kakleja, ma võin olla väitleja,
aga iga hea väitlus,
peab olema põhjendatud.
Ma kindlasti ei tule ära võtma kellegi mehelikkust,
seda pean aeg-ajalt meelde tuletama,
selles kehas ma olen naine ja selleks ma ka jään,
mul ei ole minge .....
Ma olen tühi.
Ma olen tühi,
ma olen tühjus,
ma olen kõik ja mitte midagi.
Seega olen ma ka kõiksus.
Kõik Sinus.
Või ka lõpmatus.
Õudne lõpp või lõputu õudus, Sa alati küsisid.
Ma ei tea.
Ma ei tea vastuseid ja ma ei otsi enam vastuseid,
ma tahan olla,
tahan õppida olema ja igast lillelõhnast äratada oma meeli
uskuma suuremasse armastusse, kui mu hinge iialgi võib mahtuda.
Äratasid mu hinge sügavast talveunest,
kui olin unes,
olin eksinud,
olin kuskil tühjuses,
ootamas kedagi ja midagi,
teadmata endast kui Loojast ka
mitte m i d a g i.
Aga ometi?
Nad üt .....
Kes olen mina
Kes olen mina
Kes olen mina sellel pallil mis see keerleb läbi universumi ma ei tea mitutuhat kilomeetrit tunnis
Ma olen andekas ja ilus
ideede tuumapomm
mõtete meri
Ma olen miljon väikest asja
mis kokku teevad terviku
Ma olen meeldiv moment
Nagu seeliku kergitus
Aga kes olen mina sellel pallil mis see keerleb läbi universumi ma ei tea mitutuhat kilomeetrit tunnis
Äkki lihtsalt jobi
Sest see 1 kord kui ma lendasin
Lendasin ma välja nagu me kõik
Munnist
Luuletan ja olen ise
Jah, ma luuletan, kuid pole pede,
nagu mõnel kohe arvamuseks on
ühiskonna survel, mis on vale,
jah, laulda mulle lisaks meeldib küll.
Jah, ma ikka poissmees olen vahel,
luuletan ja laulan mõnuga,
mõnel härral kohe mõtteahel
seostab kõike geide porriga.
Luuletusi sünnib mitut sorti
loodusest ja ühiskonnast just,
kui ka vahel elu ilu loobki,
mõni neiu mulle paotab ust.
Alati ei valida sa tohi
esimest, kes liigutab ja loeb
sulle ette, mida teha tohid,
vali naine, kes on sulle toeks.
Lihtsalt vahel ole vait ja kuula,
mida teistel sulle öelda on,
pole mõtet mà .....
Olen kuusepuu
Tule minu juurde
Olen kuusepuu!
Jõuludel ma olen
veidi tähtsam ju!
Jutusta mul lugu
räägi minuga!
Ãœhel oma soovist
kuusel riputa!
Kui sul hing on raske
ja mure närib sees
Mina, su kuusepuuke
parandan su meelt!
Riputa mu külge
üks väike ehteke
Räägi salasoovist
kuusepuule tummale
Varsti täis on ehteid
roheline kuusk
Nii palju salasoove
säramas on puult
Tule minu juurde
Olen kuusepuu!
Jõuludel mind ikka
sa üles leiad ju!
Mina olen tema
On valikuid rohkelt me ees.
Kõike järgida tundub ju palju.
Kuid vaid tõde teab ainuke see.
Kellel meel on kindlam kui kalju.
Iga nägu on kellegi moodi.
Iga tegu on kellegi oma.
Kõiki kokku meid siia ju toodi.
Sina temale oledki tema.
Tema tahab ju samasid asju.
Tema mõtleb ju samagi moodi.
Kuidas aru ei suuda sa saada.
Et meid kõiki nii sarnaseks loodi.
Lükka eemale hirmud ja valu.
Anna andeks ta vihased teod.
Kuigi andeks ei sinult ta palu.
Ega mõista ta mida sa tead.
Olen õnnelik
Ma nüüd laulan
sest olen õnnelik
ma nüüd kirjutan
sest tagasi kuldne viisik;
pere koos üle pika aja
vanemad ja nende lapsed
seda oligi mul vaja
rõõmust on punased põsed;
möödunud on üle aasta
välisilmast tagasi on õde
piiranud meid kriisiaasta
see on range tõde;
meie ta jaoks alati olemas
mälestus tühi ilma temata
ma aus kõnelemas
kuidas ei tea mida tunda ilma sinuta
Olen juba 16 täis
Olen juba 16 täis,
kuid ikka nööripidi käin.
Tahaks teha oma rida,
mõelda oma peaga-mida?
Ema aina tänitab,
isa rihma vibutab.
Vanaisa on küll malbem,
emast,isast veidi kangem.
Vanaema keelitab,
pannkookidega meelitab.
Ma ei saa ju kogu aja,
olla nende pesamuna.
Tiibu tahaks sirutada,
laia ilma avastada.
Ei tahaks olla kärbitud tiibadega,
ega jalarõngastatud lind.
Olen seltsiks sinule
Miks sa nutad,
Vissikene?
Suured silmad pisarais.
Kakane on väike ase,
piima viimati,mil said?
Oota, kohendan sul aset,
allapanu puhastan.
Sooja piima mannerguga,
tüki leiba,peale saad.
Jõuluöö on imeline,
koos meil täna olla hea.
Kordki Jõululapsukene,
sündis sõimes,heinte peal.
Muu,muu!
Möö,möö!
Saabunud on jõuluöö!
Olen vist vampiir...
Ma tean, et mu elus ei ole kõik hästi
Ning ma tean et mu elu on risti rästi.
Ma tean, et teiste inimeste verd ei sööda
Ma tean, et ma pean käima katuseid mööda.
Ma tean, et armastus see jäi ammu mu elust maha,
Ma tean, et enam keegi mind niikuinii ei taha.
Ma tean, et tööd mul mõtet teha pole,
Ma tean, et mu ööd kirjeldab vaid sõna kole.
Ma tean, et kõik mis inimestele teen on vale
ja ma tean, et see on lihtsalt hale.
Ma tean, et alati mu tegusi jälgivad kassid,
Müsteerium vaid see, miks sina seal passid?
Kes ma olen?
Profülaktika mõttes ma otsisin ennast.
vaatasin kõikjalt kuhu ulatus silm.
Ei olnud ei märkmikus laual, ega seifis mu seinal,
otsisin nii, et väikseks jäi ilm.
Tunne. Nagu oleks teises maailmas käinud,
ning vale mälufail oleks alles mu peas.
Korraks peeglist möödudes miskit tuttavalt näis.
Lähemalt uurides polnud ka seal.
Mida ma nüüd teen, kui ma ei tea kes ma olen?
Äkki oodatakse minust miskit rohkemat veel.
Tegelikult suhteliselt ükskõik, ma elan kuis tahan,
sest elumõtte otsimine on liiga pseudo probleem.
olen unetu
Läbi pimedate ööde
keha ja hing on -
väsinud kandmast
igatsust tundmatut.
Ei tule und
iga tund
minut, sekund
leian end
lämmatavas
ängistuses.
Avada silmad
mustvalges
maailmas sest
minu kunstnik
sooritas enesetapu.
Värve segades
emotsioone värvides
igatsus tundmatu
jääb valgeks
nagu paberileht
sõnadeta ootamas
õiget hetke
ootan mina
kedagi kellega
jagada sama
igatsust.
Siis poleks
need unetud
ööd niisama
välja mõeldud.
olen armastanud sõnadeta
olen armastanud sõnadeta
sind nagu oleksin tundnud
oma elatud ja elamata
päevad ma juba sind.
sinu pehmes iseloomus
siirastes silmades
ingli naeratuses
südames suures
positiivsus
päikesesoojus
emotsioonide
perfektselt
üdini hea
naine kõige
selle all
mu jaoks
on peidus.
olen armastanud sõnadeta
sind sest olen tundnud
kõiki neid ilusaid hetki
kõiki neid omadusi ma
armastades sõnadeta sind.
see olen ju mina
Kas peegel on liialt täis kriime
või on ta pööratud seina poole
sest enam ma ei näe Sinu sisse
mõistmaks mis Sind vaevab
muudab Sinu tujusid väga
tihti viimasel ajal.
Sinu huuled kõnelevad
segaselt, kiirelt ja
ärrituvalt asjadest
tegudest inimestest
kes viinud endast välja
röövinud enesekindluse.
Kallis see olen ju mina
kes on näinud Sinu
sisemise ja välimise peegli
ühtivat ilu sära palun
ära ela pahameelt minu peal -
hoopiski räägi mulle oma valu südamelt ära.
ma olen juurteta puu
Ma olen juurteta puu
keda tormised tuuled
rebivad lahti maast -
loopides igasse suunda.
Ma olen veel noor
kandes esimesi
rohelisi lehti -
otsimas õnne aina
uutel radadel nii
kuhu võiksin rajada
püsiva kodu.
Võrsuda ja õide puhkeda
kanda armastuse vilju -
poleks enam hirmu
et rajudel hetkedel
tuuled mind taas
puruks - lõhki kisuks.
Ma olen juurteta puu...
Kes pole veel leidnud
kohta selles kirevas
ja värvidest pimestavas
ilusas hingede aias.
Olen sügis.
Vihmaga ma kastan tihti,
värvin kirjuks puude lehti.
Küpsed pirnid,õunad ära korja,
randa ära enam torma.
Otsi välja soojad riided,
suveasjad kappi viige.
Vaikselt talveks valmistuge,
pakun selleks mina tuge.
Pehmendan külma tulekut,
veidi veel annan loodusele jumekust.