Sõnale olen leiti 1509 luuletust
Nähtamatu mina
Tahan särada eredalt,
kui kuu ja tähed.
Mu naeratus võiks olla,
kui Mona Lisal.
Tahan, et näeksite mind,
päriselt näeksite.
Teile ei näita oma õiget palet,
teile joonistan õiged valed.
Kas läksin liiga kaugele,
kas olen teile ainult hingekosutav rõõmupall?
Või te ei taha näha mind,
päriselt näha mind.
Olen nähtamatu,
teiega laua taga naermas.
Sinu boyfriend
Ae, kauntar, tead mis ma arvan?
on moment, mil ma nähvan
kui vaatan ja kuulan, mis TEMA ütleb
sind oma nahaalsusega nuhtleb;
mingu persse see "mees" su moblas
su eraelus ta niigi sobras
ning veel teda orjad
miks ta ihasi ja soove sa korjad?;
Refrään:
sest sinu boyfriend on sitapea
ta pole üldse hea
sa oled kodus ilma temata
ei jäta ta sind ilma kontrollimata
see vend võib mu perset lakkuda
mil teisi naisi tahab ta nikkuda
miks ta nii küll sulle teeb?
sellele mõeldes sitt mul keeb;
isegi su sõbrantsid teavad ta maha jätta
jalaga perse anda ja minevikku heita .....
I Stay Away
Jah, hei, ma tahan sel aastal lõunasse reisida
Ma ei... ei väldi siin ohutut läbipääsu
Miks sa hullult käitud?
Mitte teesklus, võib-olla
Nii lähedal, leedi
Kavalad silmad, kaheldavad
Jah, hei, jah, pisarad, mis leotavad kalgistunud südant
Miks sa hirmunult käitud?
Olen valgustatud
Sinu nõrkus ehitab mind
Nii et ükskord sa näed
Ma hoian eemale
Miks sa hullult käitud?
Mitte teesklus, võib-olla
Nii lähedal, leedi
Kavalad silmad, kaheldavad
Ma hoian eemale
Ma hoian eemale
Taevale loodud
Olen mureta mure,
mis eksleb pilvedes.
Otsib oma kohta
ning üles seda ei leia.
Olen kartmatu
kuid kardan lahkuda.
Kardan su silmi,
kui näed, et tahan minna.
Proovin leppida endaga
kuid tean, et sina seda ei tee.
Tean, et tahad tagasi mind tuua,
aga palun kuula mind tasa.
Olen kui taevale loodud,
vii mind tähtedeni.
Vaatan ookeani
Vaatan sinna, kus laiub ees ookean.
Vaarun raskelt voodisse, tõmban hinge ja puhkan.
Mõtlen, kuis raskelt möödub üks ja siis ka teine päev.
Olen elus, kas ma selleks üldse ka vaeva näen!?
Vaatan ookeani põhjatusse sügavikku.
Kes see mulle sealt vastu lehvitab?
Ma põgenen, šokeeritult vaatan minevikku.
Ma põgenen, otsin väljapääsu, ahmin õhku.
Minevik hajub, minevik taandub, olevik tuleb,
tuleb ja neelab ära kõik jutud,
kõik sündmused - ära kõik lõhub.
Jälle mõtlen, seekord pikalt, seekord ainult sellest.
Tuleb tuul, puhub ära mu mõttelennu,
mõtlen taas .....
Mina ja mina ise
Olen unistaja,
vahel liiga kaugele lähen.
Mõtlen ja loon välja unistusi,
et sind välja saada.
Siin sa oled,
ühes väikses urkas,
mu pimedas nurgas.
Miks sa mu pead kummitad?
Miks sa siit ära ei lähe?
Lasin sinust lahti,
miks sa siin urkas oled?
See on minu koht,
minu keha!
Sa olid,
nüüd olen mina.
Sulle võimu ei anna enda üle uuesti,
ma unistan,
ma loon,
ma mõtlen.
Sinust koletise teen,
siis sa kaod.
Valge Salaami
Mäletan, kuidas loo tunnistasin
kuidas 13 aastasena suurima munniga koolis
seda igavusest ekskursioonil katsusin
hilisõhtu voodinaril iha mind roolis;
isegi tänapäeval saan krediiti
uhkeldanud töökaaslaste ees
pean naistega ausat biiti
olen suure intiimsusega mees;
sp. öeldakse mu kohta Valge Salaami
tehes oma vändaga neegritelegi silmad ette
ega ma end niisamu reklaami
avaldan sellest ka muid jutte;
nt. praegu seksist paastu pean
ja täna dušši all jälle igav oli
äkki teha midagi head tean
ja muust ma ei hooli;
üks päev tööl öeldi
et ma end nikuksi .....
Järjekordne luuletus sinust
Seisan su ees,
süda klopib sees.
Olen ütlemas laused,
mida kahetsen lõpuni.
Väljamõelduid valesid sulle räägin,
neid üle kordan, et usuksid.
Mind tead läbi ja lõhki
nagu kõikvõimalik kõiketeadja.
Oleksid mind nagu lahti lõiganud
ja mu sisemust lugenud.
Mu ebakindlusi pähe õppisid
ja neid likvideerida proovisid.
Mind uskuma jäid
ja jätsid mu sinna.
Vihma hakkas sadama
ja pisarad langesid.
Uskuma jäin,
et mind teadsid.
Ebakindlused
Olen kui avatud raamat,
tule ja loe mind.
Avasta mind
ja mu maailma.
Meelde pead jätma,
lihtsasti see juhtuda saa.
Tõrjun, loobin sõnu, karjun,
ainult, et eemale hoiaksid.
Sulle näitan oma meeletut rõõmu,
mida sõnadesse ma panna ei oska.
Kriipiva ukse praokile jätan,
et piiluda saaksid mu sünget,alla surutud meeleheidet.
Sulle näidata tahan palju,
aga kas sa kuulaksid.
Kas sa kuulaksid
ning oleksid?
Ei prooviks mind muuta,
kui peeglisse ei vaata.
Ei loobiks sõnu,
mis mind haigeks teeb.
Meie
Sa ei proovi mind muuta,
olen ainult mina sinu silmis.
Külgi on mul palju,
mida sa pole avastanud.
Tahan karjuda, hõigata
kuid oskan ainult sosistada.
Nii ma siis sosistan.
Avasta mu pead, keha, mõtteid,
avan sulle oma hinge, julge.
Näitan sulle oma hingekohti,
mida pole keegi näinud.
Oma kõige tumedamat nurka,
mis on tundeta.
Oma elu helgemaid hetki,
jagada hämaramaid mälestusi,
nendes, pean mainima pesitsed ka sina,
julge.
Soovin vaid üht soovi,
avasta mind!
Sulle loovutan oma keha ja hinge,
et saaksid mind taasavastada.
Kõnnin rannal paljajalu juuksed lehvimas tuules.Vesi jahutab väsinud jalgu kõrvus lainete kohinat kuulen. Pikast teekonnast jalad on väsind soengust salgud välja on vajund, sa ütled,et armastad mind kuid ma ikkagi vihkamist tajun. Sinu silmad mind jälgivad rannal käivad üle mu näost ja kehast nagu süükoormat kaasas ma kannan ja ei oska sest vabaneda. Järsku tõuseb suur tuuleiil viib kaasa mu patsikummi,võta mind kaasa siit,mu elus on täielik ummik. Tuul metsikult peksab mu juukseid,vihm piitsutab patuse keha,keegi ei kuule mu nuukseid,ei saatust saa ette näha. Sa tuled ja .....
— LiismariisKas armastus on kurjast?
Ära vaata mind kurja pilguga
ma tean see pilk on Sul sama võimas kui mul
mis hetkega võib purustada nii peegleid kui ka klaase
Ma tunnen ja tajun ka ju
ma olen inimhing ikkagi
kes tiirleb siin ilmas oma kogemuste jahil
Armastan Sind lihtsalt nii väga
kui Sa teaks
võib-olla tead
Self-Pity
Ma ei pidanud ennast ilusaks
tahtsin tohutult Sulle meeldida
arvasin, et ma ei sobi,
et ma pole piisav Sinu jaoks
Nägin Sind alati valges
nagu inglit, kes ilmus mu ellu
Täitis selle täielikult
ja ma olin valmis selle valguse käes sädelema ja särama
kuigi endiselt õpin, kuidas oma ärevusega toime tulla
Kui tõstad mind kõrgele, pean teadma, kuidas olla
Et ma ja me ei muutuks liiga egoistlikuks
Tunnete osas, armastuse osas
Oi, ma fännan, et Neptuun tegutseb jälle
ja naiselik energia võtab üle
Ma olen enda südant nii kaua kinni hoidnud
toksilises suhtes
Mul on vaj .....
Armastan Sind
Sa ütled: "lase lahti", ma ütlen, et
ma ei lase
Sa kordad ennast veel ja see tundub nagu mäng
Sa tahad mind eemale visata nagu rõõmsa kutsika,
kes oma peremehega mängima on tulnud
Et Sul pole aega,
et Sul pole aega selleks naiselikuks segaduseks
ja tunnete mölluks ja oma pea kaotamiseks
Sa kardad
Aga kas ma vähem kardan?
Samas milleks armastust karta, kui armastus on meie põhiolemus
Samas seda peaksin mina teadma, kes ma Sind olen eelnevates eludes
hüljanud, välja jätnud ja kriipinud Su südant ja hinge
oma kriitiliste sõnadega ja mõistmatusega
Mul ei olnud si .....
Alati
See kõlab nagu romanss
Aga mul ei ole teist elu ilma Sinuta
kõlab võib-olla imalalt
aga aeg keerutab ja keerutab oma lõngu
ja leian ikkagi ennast samal tõdemuselt
kõik, mis ma teinud olen
tagasi ja ettevaate peeglis oled alati Sina
Kui kõik kukub kokku,
siis ma tean, kuhu joosta
enda südame juurde
ja südames ma leian Sind
end hoidmas
Sa oled mu veregrupp, Sa oled mu inimene
Isegi kui homme muutume vampiirideks
Sa oled mu kirik, kus ma saaksin igavesti olla nunn
Sa tead, ma võin oodata aastaid
ja see teeb Sulle nalja
ja muudab ühtaegu ärevaks
"Miks ta peakski .....
Inimtühjal rannal
Armastan Sind alati
ütlesid
aga me ei tea, kuidas päriselus toimine
autoliisinguid tasume ja
oma fantaasialugudes surfame
maalime teineteisele kuldse kuu seljale
inimtühjal rannal
unistustes on see kõik võimalik
ka unenägudes, kuhu eksida
kus hoida ja kus suudelda
seal unenägudes
inimtühjal rannal
on kõik võimalik
isegi see, mis tundub liisingute ja arvete kõrval tühine
üks teetass lapsepõlve meenutustega
üks teetass ühine, mis jagatud
mis on kindlalt hoitud turvalises kohas
turvatud, kaitstud
hoitud
hoian Sulle ruumi, olen alati olemas
ole mu südame teine .....
Nuuksumine
Ma nuuksusin kägaras
teadmata, millal tuled, kas tuled
ja kas üldse kunagi näen Sind veel
või jäädki mu lapsepõlve viirastuseks
aga ometi Sa tulid
täiesti ootamatul moel
ju ma vibreerisin õigesti
et leida Sind taas
öeldakse, et liigutatakse mägesid
kui on vaja kohale jõuda
ja me jõudsimegi
suhtlesimegi
tervenesimegi
ma olen nii tänulik selle aja eest
Sulle
Meile
Meie ühendusele
Aitäh
Anna palun andeks
Kas ma lämmatan Sind
kas ma mõjun Sulle kui vaakum
mis ei lase rahulikult tuule käes lennelda
Ma ei taha nii mõjuda
ja ma ei tee seda meelega
See elu on minu kord igatseda
ja nutta
Selle eest, mida teinud olen varem
Ja Sul on iga õigus olla keelduv
eemalepeletav ja hülgav
Miks mina hülgasin Sind?
Ma ei tea
Aga mina olen selles elus järele jooksja
ja mul on kiired jalad
ja nutikas peanupp
aga kas sellest kõigest piisab?
Ja mida ma üldse tahan?
Iga sõna, mida ütlen, mõjub Sulle plahvatusohtlikult
nagu ma oleks mingi mängur
siirus, siirus - kuhu see jääb .....
Igatsused
Igatsen su voodit,
millel käest kinni lamasime.
Samal ajal selles pimedas toas,
kus sa oma saladusi puistasid.
Vabandan,
oma saladusi ma sulle ei puistanud.
Kas nüüd on liiga hilja,
kas ma olen oma aja maha maganud?
Oh, mis teeksid sa,
kui oleksin samaga vastanud.
Sinu käest tugevamini kinni võtnud
ning mitte kunagi lahti lasknud.