Sõnale olla leiti 1841 luuletust
elutahe
Ma istun voodil,
käes "pliiats" veretindiga.
Tahan olla paremas, seal kaugel kuskil.
Tõmban enda nahale joone surma sooviga.
Aga, mis siis, kui ma lihtsalt lähen,
äkki kõigest mis piinab pääsen?
,,See pole väljapääs ju",
aga äkki on see ainus, mis vabastab mu?
Kaua ma olen veel siin maailmas,
juba ammu soov surra minus ju tärkas.
Aga sina, sina oled mu viimane tahe elada,
oled ainus, kes suudab mu lahkumist peatada.
Üks päev
On rõõm ühest ilusast päevast
mis juba hommikul algas helgelt.
Sain tehtud nii palju ja rohkemgi veel
täitsa vabalt ning mõnusalt kergelt.
Oskan hinnata hetki neid häid
minna kaasa ja olla seal sees.
Lasta elul end voogudes kanda
kui üks väikene kala vees.
tri:nu
Kevad tuleb päevadesse särama
Igas päevas võiks olla
oma ärkamise laul
Igas päevas võiks olla
midagi ilusat
Iga päev võiks olla
naeratav ja õnnetoov
Iga päev võiks olla
loomest tulvil ja uus
Iga päev võiks saata
ühe pisikese rõõmusõnumi
Iga päev võiks olla südames
üks soojendav päikesekiir
Küll kevad igasse päeva
tuleb särama,
kaunistama ilma ja inimest
Edasi ja tagasi
Noorena mind häiris, et kõik teavad kõiki
tundus rusuv see väikelinna mall.
Ma siis pigem oma rada kõndsin
polnud sugugi see trööstitu või hall.
Koos minuga kõndis ka aeg
üks igati asjalik giid.
Viis mind sinna ja paiskas tänna
ei meenu ükski tüli, ei riid.
Mis noorena häiris, see nüüd suisa rõõm
olla omade keskel ja kodus.
Anda endagi väikene panus
et elada siin oleks õdus.
tri:nu
ekstaas
me teineteise jaoks paremad olla lubame,
alles olin üksik õis, mis ei mahtunud vaasi.
nüüd sinu kaisus mul olla on nii hubane,
sulan sinuga ühte, kui mind viinud sa ekstaasi.
sind südamest armastan,
tänu sinule uut maailma avastan,
vahel kardan öelda seda välja,
su armastuseta sureksin ma nälga.
kui vaatan sind, kas mind näed sa?
kui räägin, kas mind kuuled?
püüan sind oma varju eest säästa,
sest mu mured, need on liiga suured.
sest vaid nii ma jään elama
ärgates teen kohe voodi korda,
millegagi ma enam ei torma,
proovin rahulikult võtta, lihtsalt olla,
sest vaid nii ma jään hoolitsetuks.
kohtlen inimesi viisakalt,
häid sõnu ütlen piisavalt,
mineviku välja võtan kellast,
sest vaid nii ma jään hellaks.
annan endast parima,
et olla aus, olla hea,
kas töötab, ma ei tea,
aga vaid nii ma jään inimeseks.
ma ei anna alla, vaid näen vaeva,
end sügavamale auku enam ei kaeva,
luban endal südamest häälega naerda,
sest vaid nii ma jään elama.
Öine tähistaevas
Öises taevas on miljoneid säravaid tähti,
iga täht peidab endas kindla õnnemärgi,
arvan, et kui väga tahta saavutada eesmärki,
tasub kindlasti sammuda erksate tähtede järgi.
Tähed ei ole lihtsalt säravad täpid taevas,
tähed on kauneimad aarded kosmose laegas,
muutes kosmose müstiliseimaks paigaks
ja olles öist taevast kaunistavaks vaibaks.
Tähtedes peitub tundmatu võlu…
Ehk peitub neis ka mõni kindel sõnum
või äkki unistuste täituminegi neist sõltub?
Soojal suveööl neid vaadata on mõnus,
tähtkujude avastamine omamoodi lõbus,
võib olla sünnibki .....
Üks Kaunis Mälestus...
Mul sume suveõhtu ikka jälle meelel….
Mil elu laineharjal ükskord nägin sind…
Mitmeid lauseid mõtteid kõlas kohe keelel....
Su mõtteteravus ja tarkus võlus mind…
Nüüd läinud aega on mööda sellest hetkest…
Me teineteisest leidnud halba kui ka head…
Vaid mälestused jäänud meile sellest retkest
Võibolla alustame uuesti…….kes teab…
Me sulnis suhtlus käinud mööda kände, kive..
On olnud solvumisi...........palju mõistmist ka…
Hea tunne südames ma meenutan su nime…
Su peale mõtlen..........iganes kus oled sa….
Kevadel
Kevadel on olla ilus
päikesekiir mängleb puude vilus
magusaid lõhnu täis on ilm
terve päeva laulab lind
Kased tilgutavad mahla
pärnapuud on õisi täis
mesimummid kannudega
vilgas elu kõikjal käib.
Kastemärjad kevadhommikud
õhk virvendustest tulvil
pilved kõrged taevalael
midagi uut juurde sünnib
Kevad see on ilus aeg
toob ilu aeda ja õue
salamisi ja varakult poeb
ikka meile põue.
Kevadel on võime suur üles äratada
armastust ja õitsemist
ikka armastuse õitsemist-
mida muud meil vaja.
Taime türa imemine
Ei taha muudmoodi aega veeta
kui seisad õues näpu vahel
sõbraga pulka jagad hääleta
haisu on paksult teil kahel;
huuled ja keel liiguvad
mööda valget kõrt väikest
seda asja muudmoodi ei sööda
huulte vahel juttu põlemisest;
enamus meestest maailmas
ei kujuta ette olla sigaretita
paljud närve rahustamas
aga jätnud tervise hooleta;
ja on veel neid 10 pakis
jagub igaks päevaks
sõltlane näpu külge haakis
igaks ööks ja päevaks;
see taime türa imemine
ehk tubakas, mis muu?
toimub kõris kärssamine
inetu naeratuse paljastab suu;
jobi asemel, valget .....
katastroof
mul on nutt kurgus kinni,
ma ei tea, mida enam kardan,
istun üksi tühjas toas,
see on mulle hea, ma arvan.
ma tahan lahti lasta,
ma ei saa lihtsalt aru,
miks keegi mu palvetele ei vasta,
kui mul käimas on torm ja maru.
millest põhjustatud on mu hinge kadu?
vastuseid võib olla tuhandeid, sadu,
kuid mis oli see hoop,
mis mind tappis?
proovin elada rahus, kuid katastroof,
see mu hinges mängib.
Polaroididel
Tartu pilte silmitsedes
tekliga volbriööl
tunnen, et tahaks minna tagasi
tahaks teha midagi teisti
ometi tollal,
ei oleks ma saanud neid kogemusi teisiti
endiselt sõnatu
kui Tartut vaatan,
mingi nooruse ihalus ja nooruse julgus
ja uued õppetunnid, iseseisvus
avatud peatükid ja armastus
kõik mahub nende aastate sisse
lõputud loengud, lõputud ööd
ühiselamatute vahetus
otsingud Zavoodis kinni pandud
"Kodu" laulu saatel tantsides
kõik need mälestused elavad minus
ja minu polaroidel,
hea, et nad on
midagi kosmilist
mäed varisevad
taevas jõed muutuvad
orkaani pilvedeks
maapõues kus
kus kõik kivid on sulanud
lendab aeg-ajalt õhku kaas
kõik kogu aeg selleks
et elu saaks toimida
lill õitseda lind lennata
inimene olla õe-vennana
mina uut hommikut
jälle emmata
vulkaani jalamile
püstitasid koja
kuristiku servale
milleks küll sääraselt
endale
02.02.2024
midagi kosmilist
osmilist
(jäta vahele või
tee ümber) Midagi k
mäed varisevad
taevas jõed muutuvad
orkaani pilvedeks
maapõues kus
kus kõik kivid on sulanud
lendab aeg-ajalt õhku kaas
kõik kogu aeg selleks
et elu saaks toimida
lill õitseda lind lennata
inimene olla õe-vennana
mina uut hommikut
jälle emmata
vulkaani jalamile
püstitasid koja
kuristiku servale
milleks küll sääraselt
endale
02.02.2024
Tiiale
Ta ütles, talle meeldib udu,
see ilm, mis sombune ja tinahall.
Pilk suunatet on autoaknast välja
ja taamal ikka hall nii hall.
Ma küsisin, mis teed Sa suvel
on's kardin ees ja riivis uks?
Kui päike piiluma Sind satub
mis on, kas võtab oimetuks?
Kuid mida pärida mul vaja
ma ise olen nii ja naa
las tema olla oma udus
ja mina päikses, vahest udus ka.
Soovid uude päeva
Uude päeva sooviks rohkem valgust,
et ööpimedust ei oleks päeva sees.
Et uus päev oleks toreda päeva algus,
soojust, et rohkem oleks sees.
Uus päev võiks olla ereda päeva algus
et päikest jaguks päeva veel ja veel.
Kui on rõõm su hinge- ja südame sees,
siis uus päev sind õnnelikuks teeb.
Vikerkaar või must ja valge
Siis kui tüli päeva valgub
kellel õigus
kellel mitte
justkui tige ei näe valgust
nägijal on prillid ees
Mõtle .....
Kas on elu must ja valge
sinul õigus
temal mitte
või on siiski värve peidus
rohkem meil siin eluteel
Näe ja kuula mis ta ütleb
kõigel põhjus miks nii keeb
võib ju olla tõde varjus
sügavamal vestluses
Jaanuar 2024