Sõnale ometi leiti 322 luuletust
Lõpuks ometi, ta läinu'!
Ingel murdis täna noole
kui mulle persele selle sihtis
lennanud asjatult minu poole
mine tea, mis vanajumalale pihtis;
sest nüüd, kuis külm mu süda
sellel argipäeval, oh rutiin
ma ei lase kellegil end püüda
mil ühe üllatuse postikontorisse viin;
Refr:
ja lõpuks ometi, ta läinu'!
lõppes eksiga see kamm(ajaa)
kui meil suhe allakäinu'
kättemaksuks sai talle kirjapomm(jajaa);
Margus Saar loeb taustaks uudise
kuidas käinud majas pauk
valentiinipäeval sai tibi üllatuse
nüüd tuba põleb ja laes on auk;
võisin ETV's siis näha klippi
kuidas see TIK TOKI .....
Kus Sa ometi kadusid?
Kus Sa ometi kadusid?
Kas naerad, et nüüd saan võtta haiguslehe leinamise pärast...
ja lihtsalt tšillida ringi?
Ma ei teagi, miks ma kurvastan,
ma tean, et see viimane hetk oli hea,
ma usun sellesse siiralt...
Kui ei oleks olnud hea,
Sa ei oleks niimoodi surnud..
Võib-olla Sa planeerisid seda salaja, sest
Sa tahtsid välja sellest süsteemist, nendest inimestest,
Sa olid väsinud, väsinud, väsinud,
seda oli näha Su silmadest,
mis vihjasid
"Palun ärge piinake mind!"
Sa tegid kõike, mis vaja
Isegi kui manipuleeriti Su soove
Olid nõus bussi peale h .....
Millal ometi
Tahan Rammsteini kontserdil trügida
Laulupeol rahvamassis üheskoos laulda
Tahan Moskva metroos teistega nügida
Tahan päätnitsapäeval koos istuda lauda.
Tahan näha su nägu, kallis sõbrake
Mitte maski nii õudset ja koledat
Tahan suruda kätt, tulla kohale
Millal ometi elu saab ehedaks?
Miks ometi?
Ma olen väsinud
Väsinud kõigest, mis röövinud hinge
Hinge, mida on korduvalt piitsutatud
Piitsutatud välja minu vastupidavuse
Vastupidavuse, mis kattis sünget kurjust
Kurjust, millest ma ei leia enam pääsu
Miks ometi?
Kas leian ma kunagi veel rahu?
Rahu, mis sõbrunes päikesega
Päike, tänu millele õitsesid lilled mõttemaailmas
Mõttemaailmas, kus õhtut kunagi ei eksisteerinud
Eksisteerisid vaid laululinnud ja rõõm
Rõõm, mis sütitas õnne
Õnne, mil tundsin end vabalt
Vaba purunenud hingest, kurbusest
Miks ma ei või enam seda headust tunda?
Miks ometi .....
Lõpuks ometi
Lõpuks ometi maailmas muusikat on,
mida minagi
kuulata tahaks.
Ometi lõpuks maailmas tühjust on,
mida minagi
täita tahaks...
Lõpuks ometi maailmas pidusid on,
kus minagi
tantsida tahaks!
Ometi lõpuks maailmas teid on,
millel minagi
vantsida tahaks.
Lõpuks ometi maailmas neid on,
kelle maailma
minagi tahaks...
Ometi lõpuks maailmas tuld on,
mis laavat
ei tarruta vahaks!
(Pühendus: Ed Sheeran)
/Mari*Uri/
Otsin kõikjalt kevadet
Vähe veel sellest,
et lund kallab,
nüüd sajab taevast
ka jääd alla,
ilmas kõik on
pilla- palla laiali,
kevad käes on ometi!
Nüüd ei oska öelda,
mõelda ei ennustadagi,
millal kevad ilu looma,
rõõmu tooma hakkab,
jõudma ükskord meieni,
olla kohal üleni?!
Россыпь радости
Как почую боль, что атакует,
Пойду я твёрдой поступью,
Туда, где душа так и ликует,
К радости своей россыпи...
Бесконечная линия мысли,
Тянется разноцветной пряжей,
Этих дум и не перечислить,
Раз за разом изживает их дубляж,
От них насухо могут расчистить,
Правду сказать, прелестные пейзажи.
Как нагрянет уверенность,
Что вз .....
täita armastusega kosmos
mis on minu arm
võrreldes tähtede
põlemisega valguse
tulemisega läbi jäise
pimeda kosmose
Päikeselt siia
ometi kordi lähemal
helduselt mis saada
võib endalegi piinaks
täita armastusega kosmos
mis oleks suurem sellest
mida teha võiks inimene
loomise jätkamise nimel
ülal vähem oleks külm
ja pime
Kaua oodanud kevadet ma
Kevadele sülle ma
tahtsin täna pugeda,
mõtlesin, kui läheb ta,
siis lähen koos temaga.
Kaua oodanud kevadet ma,
kuid ta ikka käest läinud minema,
küll lörtsi, küll lumega,
küll sulavete, ojaga.
Kui kevad tuleb tagasi
ei lahku ta nüüd ometi,
mu hing ja süda ootel on alati.
ootel ja saatmas ikkagi.
Hei Jaan kas tead...
Ühel hetkel
kui tundsin
ei enam ei jõua
ei oska
nõnda armastada kui peab
olin väga väsinud
aga ausalt ei osanud
Keegi tark ütles
vaja Jaani käest järele küsida
Jaan oli kusagil
Jaani polnud ammu nähtud
too tark teadis veel
et vaja Jaani käest
kolm korda küsida
enne kui tead ja oskad
Terve elu otsisin Jaani
ei olnud ta ligidal
ei kaugel
ei keskel
oma hallist habemest kinni hoides
sain lõpuks ta ligi
sain lõpuks küsida
Jaan ei vastanud
Seesama keegi tark ütles
vaja kolm korda küsida
mine uuesti teele
teadsin täpselt
kus Jaan asub
aga omet .....
Veel hüüan Sind
Aeg jõi tühjaks
Sulle kirjutatud suudlused
Kestad sind ei kõneta.
Hajud öös, pudened peost,
Üha enam ja enam
Kaotan su silmist.
Vihm röövib su jaljed.
Võimatu järgneda.
Veel hüüan sind,
Karjun öösse oma hinge.
Ometi sa ei kuule:
Vaikus vangistab sõnad,
Tuul viib nad kaasa.
Vaid mälestus jääb
Su pehmetest huultest.
Ja su külmad, hoolitsevad käed
Mis veel suutsid rahustada,
Vaigistada lööma...
Hoiad neid nüüd taskutes,
Soojendades neid seal
mitte minu tule paistel
Parastav paratamatus,
Kas pole?
Jeanne d'Arc
veel hall on taevas, õhk nii rõske,
unistad päikesest, mis paitaks su põske.
ka pehmest tuulest, lainetes veest,
ent soojus ise- see tuleb su enese seest.
su raske töö kandnud on vilja,
sest tõusid vara ja voodisse said hilja.
ometi, vahel ajas kaotasid end ära,
kuid silmist see ikka ei võtnud sinult sära.
sest särad sa endiselt, ja paned tähele
neid linnukesi, väikeseid, tasa lähened.
nad kaunimalt laulavad, kui publikuks sina,
sa tood neile rõõmu, vaikib murede kisa.
kas annad andeks?
nagu veri, mis voolab mu veenides,
lojaalne kui OTH- see mul geenides.
end tervendan Jumalat teenides,
ent pühakirja loen ma veerides.
see on enamasti minu süü-
olen teistest kaugel, üsna eemal.
pidid tulema, kus jäi mu raudrüü?
oled kaugel, ometi vajan Sind nüüd.
ja kaugeks olen ise Sind seadnud,
oli aeg, kui paremat ma ei teadnud.
leian end ikka Sind igatsemas,
hingest nuttes, taevapiiri silmitsemas.
tunnen liigset häbi,
et Su poole taas pöörduda.
tunnen, et mu elu on läbi,
ja ei suuda sellest mööduda.
tean, et hetkest, kui Sind hüüan,
oled minuga, e .....
