Sõnale ootan leiti 229 luuletust (uued)
päike päeva voolab
puhtevalgusest loojanguni
päike tulvaveena voolab
ujutab üle kõik päeva kaldad
kuskil oodata ei malda
öö ees alles vargsi taandub
kui pimedus saabund
ma aru ei saa mida mina siin
kangesti ootan ja valvan
kas kardan otsa saab see
valguse tõus ja mõõn
tuleb aeg kus mu janu ei kustuta
enam tema karge sõõm
joomise pillav rõõm
Sulle kes sa oled Lissabonis
sidrunite asemel õitsevad meil
mändide all nüüd longus
peaga karukellad
taevas on hall ja pilvine
ka see meele teeb hellaks
mis sest pole kõrge sinine
*
kirsside valgesse pitsi
mähkumist Fuji mäe taustal
koduaia niitmata murus
ootan juba pikisilmi
nende õitsemise haprus ja sitkus
Fuji mäe vägevus kevadel
hetkes selles korraks on koos
Sa mu eesti ilm
Sa oled eesti ilm
ma eesti mees
keskpäeval päike
õhtul silmad vees
Kuusillerdusest jõel
saab möirgav raju
mind rebid tükkideks
mu tundekortermaju
Su pilved lõhuvad
mu pilvelõhkujaid
hetk hiljem armulik
see oli tuju vaid
Sa nõuad vastuseid
kas meeldid- ei või jah
et miks ma mõtlen
siis käiksin põrgu kah
Kuid mina mõtlen
pikalt pikalt pikalt
mis tahan ootan loodan
selt tormikeeruplikalt
Nii vaatan vaatlen hindan
armas nagu
ma juba seadsin sõnad
uus ilme- seni nägematu nägu
Sa raevutsed ja paitad
surmkindlaid vastuseid
hell käsi karmilt pigi .....
Sirelite õitsemise aegu
Ootan sirelite aega,
nende lõhna magusat.
Juba tunnengi end
seitsmendas taevas olevat.
Sirelid kui õitsevad,
siis kaunid ajad meenuvad.
Armsam mulle ikka tõi
valgeid sirelid.
Kevad kingib kauneid hetki,
jäävat ilu südame peal.
Valge sirel kui see õitseb,
siis kaunid mõtted on Sinu peal.
Kevade
Lumi vaikselt talla all
on leidmas oma kohta
sulavetes kraavis küll
nagu oli loota.
Kevade on leidnud tee
tagasi me juurde,
luues korraks sügise
enne veel ka suve.
Kraadid tõusmas suure hooga
ülespoole plussi,
juba homme hakkab looma,
näha saab ka ussi..
Mina istun, ootan päikest,
linnulaulu kaja,
hoides iga hetke väikest
sellel kaunil ajal.
- Tarmo Selter -
2024
Kevadine külm
Veidi punane küll nina,
kõrvad tulitavad veel,
täna käisin väljas mina,
lumi oli tennistes.
Keeldusin ma tunnistamast
talve viimast pingutust,
nõnda olin kannatamas,
külm käis läbi lihast, luust.
Ootan plusse päikesega,
haljendavat rohelust,
linnulaulu väikesega
kevade uut tulekut.
- Tarmo Selter -
2024
Горький перерыв
Чувства, напрочь уныв,
Скучают по восторгу,
Тоска, сердце болью покрыв,
Заставляет терпеть подолгу…
Впервые вот уж давно,
Властвует желания порыв,
Никогда не угасает оно,
Ведь посреди горький перерыв…
Скрыта радость густой топью,
Губительного ожидания,
А сердце, обливаясь кровью,
Мечтает о конце страдания...
Värvid me hingedes
see pitsitav igatsus,
mul rinnus kui vigastus,
sisimas, seal ihaldus,
palun hoia mind.
näed, ei saa ma rahu,
see tunne on nii suur,
ei südamesse ära mahu.
ootan, et valla pääseks tuul,
teele saadan siis sul' suudluse,
loovutan oma nooreliku vooruse,
sulle, sest sa kuulud mulle.
su pärast jookseksin ma tulle,
et veel vaid säraksin su silmis.
algul tundus kõik kui filmis,
mustrid pilvedes, värvid me hingedes,
nüüd hävid sa kogu selle pinge sees,
mis ma sulle iseendaga tekitan.
nii ma püüdlen, rapsin
ja oma painajaid lepitan.
hingan vaiksemalt, kui oled mulle l .....
Muinasjutt Printsess Isemeelsest....
Kaugel mägedes kesk kõrget pilvepiiri..
Elab neid, kel sulnis naeratus ja sarm…
See on imearmas Printsess Isemeelne…
Nagu Kameeleon kes vahest kalk ja karm…
On selles kuningriigis ammu omad kombed…
Ja keelust üleastujate karistus on julm…
Ei printsess ühtki otsust teha jäta homseks…
Seal andeks palujate saatuseks on surm….
Ka mina kõndisin kord kurikuulsat rada…
Mis läbi metsa kauni lossi poole viis….
Mul oli jäänud ainult samme teha sada…
Kui sellelt rajalt lõpuks vääratasin siis…
Nüüd vangikongis ootan kurvalt oma saatust
Käin läbi mõttes .....
Sinu tulekut ootan kui kevadet ma
Sinu tukekut ootan
kui kevadet ma.
Minu süda on kurb
ja külmunud on maa.
Tuisk piirab nähtavust,
lumehanged kõrged on ees.
Sind väga tahaksin näha,
kuid takistusi palju on teel.
On päevi, kus päike särab mu sees
ja kurbuse võidab rõõmus meel.
Kui suudaks vaid hinge talitseda,
südant kuuma jahutada.
Õnneks on kevad poolel teel,
sulama hakkavad lumised teed.
Aeg kiiremini edasi tõttama hakkab,
armastus Sinu vastu iial gi
ei lakka.
Tule siis koos kevadega,
kui õide puhkeb maa,
kui kevadveed hakkavad vulisema,
kui pesa loob linnupaar!
Sinu tulekut oota .....
Jõulud
Ootasin ma jõuluvana,
ukse juures piilusin,
kas ehk sõitmas näen nüüd täna
Jõuluvana saanigi.
Piilun tund ja piilun kaks,
vaikus võtnud maad,
ema köögis askeldab,
süüa varsti saab.
Vaatan kella, varsti aeg
on kingitusi saada,
tasutud saab aasta vaev
tubli laps nüüd olla.
Järsku kuulen, ei tea kust
Jõuluvana koputust,
ei see ole teispool ust,
vaid hoopis seal, kus särab kuusk.
Luuleridu kiirelt kordan,
ei häbisse saa jääda,
jõuluaega nõnda ootan,
ei läe´ lööma käega.
Luuletused ette loetud,
kinke hoogsalt avan,
kingikotid ritta laotud .....
Ootus
Sõber hea, sa teretulnud
alati sul valla uks
tõbras teab, et pole old mul
pahatahte tuksatust.
Ainult hea must piilub õue
aknaklaasil vihmapeks
tuled kui - su peidaks põue
ihnsalt - üksi - imetleks
Pole, pole halba hingel
midagi, mis rinnus taob
ainult sinuta - mu ingel
kole hakkab, tuju vaob
Ootan sind mu hingearmas
igatsedes algab päev
tule, tule – ole varmas
igavikku aeg vaid läeb.
Teeme nii, et jäädki siia
oled kohal - ma su aed
päevad sinuta, mu piiga
mõtetu - kui tühi kaev
Pole, pole halba hingel
midagi, mis rinnus taob
ainult sinuta - .....
Joostes rõõmu järele
Nii ihaldan lõpuks püüda,
Südant soojendavat rõõmu,
Roidusin juba valjusti hüüdmast,
Et kustuks raevane valu lõõm...
Ringitan ettemääratusega iga sammu,
Sedasi väldin ma valu teket,
Kuid vahel ammendub mu ramm,
Ehk toob see kaasa rõõmu leket.
Kui hiilin ära kindlast käigust,
Lahkeid mõtteid kohe valu kummutab,
Jättes hinges kustumatud laigud,
Jõuab ka õnne alget lammutada,
Ei unusta ajada peale kõva kärinat,
Mida jõutusest ei suuda ma summutada.
Silmavaatest ähmast loori,
Väga tahan kergitada ma,
Kaugemale visata ära koormat,
Ning hakata sügav .....