Sõnale pesa leiti 189 luuletust
Kevad kutsub
Kevad kutsub metsateele
oma ilu, võlu näitama,
see rõõmsamaks muudab meele,
paneb südamel armastuse õitsema.
Esimesed sinililled-,
esimesed pungad puul-,
esimesed laululinnud-,
esimesed linnupesad puul-.
Sammun järel' kevadele,
kaunist loodust avastan,
südamel on soe tunne-.
Kevad, sind ma armastan!
Issanda loomaaed
Minu nimi on Eesti
seisan lumel majast väljas
nädalaid on löödud mesti
et uut kooseisu rahvas vajas;
on hääli mu 2 ketikoera seas
nimeks Mart ja Martin
tumesinist karva ja kaabud peas
mis nad käravad, ma vaatasin;
Riigikogu ehk õues mu suurel tammel
kellele ülesse haugutakse: "Kaja! Kaja! Kaja!"
on nimeks sellel oraval sinisel
keda mu lemmikutel ära süüa vaja;
tal kaasas käbid, ehk rahva raha
mida oma pesasse toob
Issanda Loomaias kisa on paha
et näriline käske loob;
vähe sellest, kuulsin müttamas
ühte pilusilmset ninasarvikut
kelle kabjad raudsed T .....
Kõnnin kodu poole
Pimedal tänaval kõnnin kodu poole
tuul puhub mantlikrae vahele.
Lumi on sulanud,
alles olid hanged,
libedus on jalge alt kadunud.
Uskumatu , et kuulen ühe linnu laulu,
kas temal pesa ei olegi?!
Teelahkmel must kass hiilib,
silmad kui laternad põlevad.
Teelt tagasi keeran ja ringiga lähen,
ristteed täna ei ületagi.
Kodu see kutsub,
kiireks sean sammu,
liig mõtesse jäänud olingi.
Talv läbi?
Kuulsin täna linde siristamas
nägin neid kibuvitsa peale tulemas
lendavad, oksakesed suus
tahavad teha pesa jaanuarikuus;
uue aasta tulekuga talv perses
külma igatseja on ahastuses
kuidas enam Eestiski pole ausat külma
vahendunud ära ja nüüd on koerailma;
ei saa me uisutada ja kelgutada
ja jäneseaasta algust nautida
kelgutada koertesaanis
õnnetu saunaline õlut kaanis;
et end lumes karastada ei saa
kui lumi ei kata enam me maa
või talisuplust teha jääaugus
sellinne ebaõnn tuli uue aasta paugus;
kõrini, et õues nagu november
vähemalt oli mingi valge det .....
Vanakuu jääbki Rootsi kohale
Segregatsioon on vabatahtlik
mida pigid ise kontrollivad
Rootsis elu tänaval on ohtlik
püssid, pommid ja rusikad välguvad;
mis seal toimub
on näide multikukti kurjusest
tšurka vaevalt kohalikuga lõimub
vakatab naabermaa enda loomusest;
keegi räppar sai tina
oi ei, keda kotib mingi amatöör
gängiliige võid ka olla sina
14 a. täis kurjust ja väike sütenöör;
nüüd kärgatas jälle mingi lõhkekeha
kättemaksuks mingi neegri pärast
kaoses politseil pole sittagi teha
elu seal ei erine Ameerikast;
kahel ilmakaarel naaber Eestile on loll
kahel rindel loomade .....
Kui armastus on täis soojust
Üks värvukene sulalumes kükitab,
sabaotsakene välja sealt upitab,
nokakene haledalt siutsatab,
tiivakene sulalumme plärtsatab.
Värvukest peopesal soojendan,
ta turris sulgi silitan,
suusooja õhuga sooja annan,
südames suurt kurbust kannan.
Nii palju soojust annab üks süda,
süda, mis on õigel kohal,
sealt soojust jagub kõigile
ja rõõmu toob igale hingele.
Me oleme hoopis midagi muud
Me oleme hoopis midagi muud
Kui lihtsalt liha ja luu
Süda ei ole vaid pump
Keha vaid rümp
Soontes ei voola vaid veri
Oleme ookean
Oleme meri
Vikerkaare seitsmel värvil
Pesa meie sees
Igal värvil oma tähtsus
Meie pärlikees
Seitse pärli igaühes
Suunaga alt üles
Punane on alustala
Alguse saab juurest
Mis meid hoiab maas
Pühaduse soojas süles
Kasvavad me soovid
Päiksekullas säravad
Me sisemised hoovid
Roheline on me süda
Roheline aas
Mida külvad
Seda lõikad
Viljakas see laas
Sõnad justkui sinilinnud
Lendavad me suust
Valed sõnad
Nagu pinnud
Lõhestava .....
Kallis isa!
Olen Sinu laululind
mu kallis isake!
Alati Sa kätel kannad mind
ja nii soe, nii soe
on Su südamepesake.
Sinu hool ja armastus
jääb ikka saatma mind
ka siis, kui pesast välja lendama pean
kui lind.
Täna ilm on Sinu päralt,
sinitaevas päike särab,
õhtul kulda kingib kuu
ja isadepäevast laulab iga suu.
Tunnen tugevat sidet emaga
Tunnen tugevat sidet emaga,
kuigi ei ole kunagi juhtunud teda nägema,
ainult muinaslugusid pidanud kuulama,
vales ja tões elama.
Vahest oksal siutsunud kui linnuke ma,
kel pesa on läinud kaduma.
Vahest kõigest hingest kui hunt
kuu_peale ulgunud ma.
Aja kestel läeb kurbus kaduma,
kuid hing jääb igatsusest leinama.
Mõnel hetkel jääb aeg peatuma,
laseb mõttevoogudel lennata.
Ema, Sa oled mul tundmata,
kuid südames tugevat sidet tunnen Sinuga...
Linnuke
Marjapõõsas linnuke kössitab,
lehekesed sulgede peal.
Kes-teab kaua nõnda kössitand
ja hirmul olnud seal.
Sõstrad kobaras on koos
allpool linnu suud.
Põõsalt marjad raputand
on mahe sügistuul.
Rännuteele hiljaks jäänud
on linnukene vist,
või on haige tiivakene,
mis segand rändamist.
Siutsugi ei tule enam,
värin on ta peal.
Jätan marja-korjamise,
päästan linnu sealt.
Üks ettevaatlik väike siuts
on kuulda noka pealt.
Ma linnukese kaasa viin,
tal leian pesa hea.
Armastus
Armastan päevavalgust
armastan päikest ja
kuud
Armastan linnulaulu
ja pesade punumist uut
Armastan tärkava rohu lõhna
ja õhus lendlevaid liblikaid
Armastan veel õide puhkemata pungi
ja puude mahlast nõrinat
Armastan metsade vaikset müha
ja mõnda teerada ilusat
Armastan sinimerd, mis püha
ja mere kohal kisavat kajakat
Armastan pääsupere,
kel pesa katuseräästa all
Armastan kesal lõokese pesa
ja tema ilusat lõõritust sinitaeva all
Iga päev armastus kasvab
kogub jõudu südame all
Iga päev ma veel kannatada jaksan
iga päev mulle rõõmu v .....
Valikud
Linnast maale...?
Maalt linna...?
Ikka linnast maale.
Loodus kutsub, süda tuksub,
maale lähemale tulla.
Üks pisikene kodu maal võiks ju olla,
väikene talumajake...
Pole vaja loomakarja,
hea kui on
kukeke ja kanake,
kel soojas pesas munake.
Siis veel armas kiisuke,
koer, kes truu on olnud minule,
tulevad kaasa maale.
Mida rohkemat mul vaja
maale kaasa võtta...
Jätkub sellest elust küll,
pole paremat aega tahta.
Rändaja
Rändaja
tühjas ja eluta kosmoses
ümber vaid tähtede vilked
surnuks külmunud liha
ja külmunud hing
skafandrile maalitud pilked
Möödujaid
pole- pole huvi miks
olen siin tühjusse paisatud
miks mina
just moondatud kivimiks
vaimu kandjana rändajaks raisatud
Ema nuttis
kõrva hingas- rända aasta või sajand
kodu leiad sa küllap mu laps
olin soovimatu
mu pere mind lihtsalt ei vajand
võttis pesast- skafandrisse surus- kosmosse lajatas paps
Nüüd rändangi
hulk igavaid tähti planeete
kuni ilmub üks sinakal kumal
näen ülalt
kuis mehed ja naised ja lapsed .....
Hüvastijätt suvega
Juba jätangi hüvasti suvega,
miks kõik nii kurb peab olema?
Jätan hüvasti suve iluga
ta sooja päikest täis südamega.
Naudin veel laksuvaid merelaineid,
heidan pilgu sinitaevasse,
korjan pilliroost hundinuiasid endale.
Püüan leida linnupesi,
kas näen mõnda lindu seal,
askeldamas oma kodus,
oma armsa pesa peal.
Eemalt kostub kõrvu sädin,
kõik linnukesed traadil hoos.
Klu, klu, klu,
kureparve kolmnurk taevas,
lendab piirideta pilvepiiri peal.
Nüüd kössi vajun ma vähekene,
sest kurvaks muutub meel.
Kõik linnud minna lasti,
mul südames on kipitus sees .....