Sõnale pill leiti 316 luuletust
Hüvastijätt suvega
Juba jätangi hüvasti suvega,
miks kõik nii kurb peab olema?
Jätan hüvasti suve iluga
ta sooja päikest täis südamega.
Naudin veel laksuvaid merelaineid,
heidan pilgu sinitaevasse,
korjan pilliroost hundinuiasid endale.
Püüan leida linnupesi,
kas näen mõnda lindu seal,
askeldamas oma kodus,
oma armsa pesa peal.
Eemalt kostub kõrvu sädin,
kõik linnukesed traadil hoos.
Klu, klu, klu,
kureparve kolmnurk taevas,
lendab piirideta pilvepiiri peal.
Nüüd kössi vajun ma vähekene,
sest kurvaks muutub meel.
Kõik linnud minna lasti,
mul südames on kipitus sees .....
mõned pildikesed suvest
on igal õiel lehel oma kulg
taeva all sa lahus oled sellest
samamoodi eemal sinust
vihm ja muld õnneks mitte
meelel päikse kuld
*
metsviinapuu veretamise
ritsikate siristamise kõrvale
jasmiinipõõsas
mida on mul lisaks sellele
suvepäeva anda
jõeäärse kalda pilliroos olemine
apelsinikollaste kõrvitsate paisumine
astrite jaheda õitsemise kõrvale
aias peenral
kiirteed MacDonaldid pangad
pilgeni asju täis kaubamajad
igaõhtused mõrvad ekraanidel
inimese üksildus metroode džunglites
igikestva armastuse igatsus
ritsikad augustiöös
oma hõõguv .....
Kõrb.
Sõber nõder õkva rool
laisa virk taastu vend
põtku nool võbin kehas
taasta võlg põlg hool
tõesti nii arm põles ulg.
Närbus vaas kus lill
taeva vina tihke sina
põllul aas kõrbes mudas
nihkes edu elu tinas.
Vesi naase hõrk kõrb
nõretu nõges kimas kaos
taas vaas pill tallel
regi tegi kõrbes talv.
Petetu
Kui manitseti, vaata ette,
siis ma ei kuulanud.
Ja alla lainteharja valge vahu
mind pillasid kui ristimisevette.
Nii petsid mult mu südame
ja hingerahu...
Ma olin kerjus vaid.
Kui lootsin enamat,
sain raasukesi pidulaualt.
Mu ego hukkus selles tormis.
Vastu kaid
ta paadi riismed hulpisid veel kaua...
Koos suvega
Kõndisin suvega aasal ringi,
noppisin põllult rukkililli,
punaseid moone, karikakraidki,
suve kleidist kinni hoidsin sedasi.
Kõndisin suvega metsas ringi,
noppisin magusaid maasikaid,
suhu toppisin mustikaid,
korvi pillasin sinikaid.
Kõndisin suvega rannas ringi,
lebadsin kuuma liiva peal,
korjasin merekarpe kauneid,
merelainete müha ei ma unusta eal.
Kõndisin suvega käest kinni,
südamel oli nii soe ja nii hea.
Nii kahju mul sellest, et suvi saab otsa
ja ta käekesest lahti laskma ma pean.
veel juulist
kardinaidki pole ees
kui suvve avatud on aken
meel üleni ta sees
umbselt raskelt
seesama küpsemine
mis aias põllul
õunte potsatus rohtu
valguse tulva sisse minek
kuis veri sellest vahel kohkub
su võtab endaga
lihtsalt kaasa
nagu puudelt lehed
päikse käest aasa
halladeni saadab
oo suvi helde
ära räägi veel verele
sellest
*
kui palju kordi
suu aega anund
hetk tardu
meel liialt vähe
joonud hardust
kustutada pole saanud
veel ilu janu
siis arutuna pillan
ta äkitselt käest
hing et kiljuks
valu käes
Musikaalne halvatus
Weekendid ja tehnosaast
Myhits, Hip Hop ja räpp
tänapäeval kunstist ja laulmisest on paast
raadios ja telekas on ainult kräpp;
üks rullnokk sõitis mööda
bass oli põhja keeratud
miks sellist ei lööda
et sai Skrillexit levitatud?;
Refr:
ja ma surun näpud oma kõrvAAAAAAAA
see on ainus asi, mis vägistamisest pääsTAAAAAAAAB
aga musikaalsest halvatusest üle EI SAAAAAAAA
kuni iga sitt artist saasta tooDAAAAAAAAB;
neegrid ei oska enam häält kasutada
ning tõelised lauljad aina vananevad
estraaditähti enam ei ülistada
geto aktsendis uued tulijad luuletavad;
.....
- - - - -st
Ei ole see mingi nimi
ega ka kood arvutist
sean jutu riimi
avaldan nii artistidele arvamust;
mulle ei meeldi hääl
ja kuidas aktsendiga räppata
pole kuntsti žanris sääl
on vaja kõrvu kräppata?;
maailm sai esmakordselt teada
"ansamblist" 3 a. eest kõigest
mil üks solist 20 aastat saanud "laulda"
ja äsja Pavel saanud kodakonsust;
häbi - häbi, teie tümm on paras viu - viu
nagu vilepillid, robotid ja vinguviiulid
käivad makid katki "piu - piu"
kui - - - - -st krigisevad nagu aulid
täissuvel
kus oled siis Sina
kui maa peal taas on suvi
liblika tiivalöögis
lahti läinud lille õies
mis mesilase lennust
õõtsub päiksega valguse vihmas
pilliroo kõrgetel vartel lehtedel
tuulega järve kaldal
odrapõllu siidjas lainetuses
jasmiinipõõsa lõõmas
valguse pillavas õitsemises juulis
ja ma midagi teada ei taha
et aeg seda kõike võimukalt
valvab kus üks hetk lõpeb
teine algab
06.07.2022
4. juuli klatš
Peaks jänkidele õnne soovima
aga ka fakte sirvima
et, kuidas uu ess ja aa
ilma laimamata täna ei saa;
kui lõid kolonistid riigi
oli see põliselanike kodu niigi
kõlas prantsuse, saksa, hollandi keelt
ja valged oli briti aktsentidega meelt;
isegi George Washington
uskus, et inglane on
kui prantsuse kolonistidega sõdis
suurte kaotustega võit päädis;
pärast 4. juulit
arenes põrgu kõigilt
kes põliselanike hävitasid
valge mehe patud kasvasid;
kõige uhkemad teevad pauku ja grilli
ja puhutakse tänaval vilepilli
võtke seda rahu enne tormi vaatega
enne, kui .....
teismelisena
tahan praegu oma lõua
Su kurguauku panna
seal õrnuseni
välja end tihkuda
hing oleks tühi seest
valu nõnda ei kriibiks
nüüd närin patja
kuulan tuult ja vihma
lae peal krabistavaid hiiri
vaata kuidas ma püüan
peoga seinalt
Sulle päikese kiiri
neid märjaks pillin
sellest valust kiljun
esimene kollane kaseleht
meel hellub
suve heldusest
veres rõõmu kiljumisest
õite pillamisest
puude alla rohtu
mis sala üle läheb
viljumiseks millest
valusalt kohkud
kui trepil leiad juba
kaselt lehe koltund
pea pöörad ära
ei tuhmuks veel
mis päevas nõnda särab
meel arust läheb
millest ära
24.06.
veel mõni rida ajast..
Su arm mu ümber
päevas oli kui
juuni pillav õitsemine
tuules puude kohin
ei lõpeta seda kella löök
mis tornis tunde lööb
mis veel mul tahta ööks
kui taeva veerel eha valgus
Su arm mu tuppa
samamoodi valgub
mu suu ta kannul
huultel hõõg ees
kohtumise janus rõõm
*
üksilduse karikas
kildudeks löö eal
ei vabane muidu
sa ööst
hinge mis sööb