Sõnale pime leiti 688 luuletust
Äike
On mustad pilved pisarais
ja välgud löövad tantsu,
kärgatusi kajamas
on pilve vahelt vastu.
Loodus mattub rohelusse,
värskust saavad nõlvad,
öödes pilvepimedusse
puudeladvad kaovad.
Kuivast liivast tõusmas lill
on päikesele vastu,
rohelust näeb kõikjal silm,
pilv taamale nüüd laskub.
- Tarmo Selter -
2023
Jõuludest jaanipäeva !
aeg ja elu selle sees
on jada.
selge rütm.
pimedusest valgusesse-
päev lühendab ööd, ei maga.
kõigil paraneb rüht.
jõudes märkamatult
jaanipäeva aga,
selgineb siht.
valgusest pimedusse-
jõulud polegi mägede taga!
kaob silmadest sädelev kihk.
-- .....
mis siis et hing
mis siis et hing
juba teab silm
vaatama kogu aeg
enam ei kipu ons ilus
veel mu kräsupea
et igavesti ei kesta
küllastunud päiksest
see lillena avanend tund
valguse kosena päeva
voolamine
kui sirel õitsmisihas
öö on lakanud
olemast pime
kesk lõhnade värvide
lopsakat pillamist
sa unustad näo ja nime
saad üleni olla vaid
viimaks sina ise ei küsi
milleks meelel see
suvega arutu kaasa minek
Mälestused klaaskuulides
Riiulil iga mälestus oma klaaskuulis,
ise istun kiiktoolis.
Mõtlen, et kui tore oli temaga,
kuid siis tuli ta selle kirjaga.
Võtan kätte ühe mälestuse,
avan kapiukse,
peidan ära selle pettuse
ja loon täieliku pimeduse.
Istun ja nutan.
Sel mälestusel ma hüüatan,
enda sõpra sellega hoiatan,
korraks seisatan
ja midagi seletan.
Kuid ühel hetkel läinud ta oli.
Savage - Only You
Ainult sina
Kui mul tõesti pole midagi teha
Ei saa olla tõsi
Ainult sina
Kui otsin kedagi uut
Sa oled vihje
Ainult muuda mu meelt
Kui tunnen end nii pimedana
Siis paned mind nägema
Armastus on vaba
Ainult sina
Kui vaatan sinu silmadesse sinises
Armasta mind ka
Ainult sina
Kui su pisarad on valgustatud kuu valguses
Naerda liiga vara
Ainult muuda mu meelt
Kui tunnen end nii pimedana
Siis paned mind nägema
Armastus on vaba
Ära tõuka mind eemale (Mu armastus on elus)
Ära jäta mind surema (Sa jääd ellu)
Hoia mind tugevalt (Lülita tuli välja)
Kõik tund .....
Unemaastikul
Unemaastikult ma ära ei tahtnud
tulla hommikul.
Terve öö seal päike säras,
pimedaid öid polnudki,
õnnetähti taevast alla pilluti.
Unemaastikul oli kõik nii ilus,
olin justkui pilvedes.
Seal hing valu ei tundnudki
ja elumuresid polnudki.
Unemaastik kõik on sinu päralt,
teed, mis tahad, reegleid polegi.
Kõik on seal rahulik ja vaga,
vaenu pole ollagi.
Kahjuks olema ja elama peab ilmas,
kus kõikjal rahutu on.
Sooviks vaid, et unemaastik
ükskord reaalsuseks saamas on.
Elu armastus
Päevast päeva mõtlen sulle,
mu kullaksllis eluke.
Tõesti seda ei teinud ma enne,
sest nii vähe, sust hoolisin.
Mida lähemal nüüd oled mulle,
seda rohkem sind armastan.
Anna andeks, et olin uhke ja pime
ja kunagi sinuga ei arvestand.
Oled haprake mu elu,
kõigist kõige kallim sa,
kõigi oma kümne küünega
hoian sinust kinni ma.
Kui ükskord päike vajub looja
ja minu süda vaikseks jääb,
siis tasa, tasa, lasen lahti
ja sina eluke mu käest.
võilillede kiiskav kullendav nurm
linnast rongiga tulin ära
jõe voolamisega kuppudes
saada tahtsin üheks
penikeelte vahele
kõrgesse roogu kaduda
pilvedeks vees
aduda on teinegi kulg
taeva all mille omaks võtab
inimene vast alles siis
kui pea on hall
koos olla võililledega
päikese joomises
pojengide pillavas
õitsemises enam
öö et pole pime
sa maha jätad oma nime
kui pähe hakkab
sirelite unund lõhn ja
kobrutav hurm õhtuni
võilillede kiiskav kullendav nurm
elu heldus korraga
sus muutub
üleni vaid helluseks
Kiviarmastuse kiviahelad
Mu kivilinna kivist kodumajas
kivistunud kivist kodutundes
mu süda seiskund kõvas kiviajas
pea õhtul sätin kivipadjal unde
Mind tõstab üles kivipäike vara
on kivisõnum kaugeilt kivituultelt
must mõtled- kivinaeratust saa ära
sa oma kivistunud ilmelt huultelt
Ma mäletan kuis oma kivipeas
ühtäkki kuulsin kivikiljatust
mu kivimunakivid kivist peos
uskusin veel kivihüljatust
Ma oma kivivere kivikutse
paiskan ööss kesk kivipimedust
jah tegin kivikargamise katse
nean enda kivikivinõmedust
Tos koidus saabus kivituultes vastus
mu ümber heljus hommik kiviudus
.....
laseb lihtsalt selles olla
ööjahedusest
hommikupäikeses aralt
avaneb võilillel õis
mu silme all
valgust jooma hakkas lill
kui otsa sai aeg pime
sünnib õitsmisime
hea et meel anda ei taha
sellele hetkele ühtki nime
mul lihtsalt laseb selles olla
ringi ei kolla ei ütle nüüd mine
Mduduzi
Maikuu aeg õuetöödeks
laulu jätkub mitmeteks öödeks
karja vaja pidada
kõik karvaded/sulelised välja ajada;
või siis anda ussirohtu
halb tervis seab ohtu
oinastel vaja mune maha võtta
järjekorras ise sinna ei tõtta;
ja seda ka Mduduzi kohta
kastreerimine vaja ära tehta
nüüd pannud peremehe juurest jooksu
vaja leida üles seda paksu;
pingiga määrinud ahelad
nii murdnud lahti õlad ja jalad
ei taha olla kohitsetud jäär
sest olla munadeta on väär;
neeger päris kallis talurahva vara
et droonid ja kopterid teevad kära
aga kuidas ikka leida metsast
.....
Kuu
Kuu see paistab taas,
jah, kuu see paistab taas
meiega.
Päike vajub vaikselt metsa taha,
varjud jälle öös on võtmas maad,
võib arvata, et keegi veel ei maga,
uus elu algab, kui läeb´ pimedaks.
Kuu see kumab vaikselt õhtu eel,
valgustades kõigi nende rada,
kes nautimas on öises valguses
kuu sillerdavat kahvatunud kuma.
Pilve serv see ähvardavalt lubab,
merelaine vaikselt randa lööb,
rannaliival kahekesi juba
tekkinud on armastuse lõõm.
Kuu see paistab taas,
jah, kuu see paistab taas
meiega.
- Tarmo Selter -
2023
Mõõkade torm
See on me pime õhtu
kuis tulnud aeg
torgata mõõk sakste kõhtu
et lõppeks võõra vaeg;
püha vanne on antud
hiiemetsades
põlevad mõisad ja kirikud
tõuseb vaen kohalikes matsides
kelle arvamused on avalikud;
see päev
maagiline nagu lihavõtted
on tuntud jürikuul
koondunud ühised mõtted
iga eestlase suul;
mõõkade torm niidab nad kõik
kelle kurjus kanda kinnitab
kostub sõjasarve hõik
see vere voolamist teavitab;
au tänapäeval me anname
pühendudes ühtsuse kursil
iseseisvuse vaimu kanname
kodus ja võõrsil
Saatmata kiri
Kuhu kadusid Sa mu südamest,
kuigi seisad täies hiilguses mu ees?
Nii külm on vaade Sinu silmades
oled justkui jäätunud mees.
Päikegi Su südant soojenda üles mulle, nii võõraks jäänud olen ma Sulle.
Millist süüd küll endas võiksin kanda?
Milline patt on Sinu hinge peal?
Sa siiski rääkida võiksid mulle, südant puistata.
Mul paljut öelda oleks Sulle,
tean, tõtt on valus kuulata.
Armastus täis on keerdkäike. öid pimedaid,
tundmatute liblikate tundeid
ja leeki. mis kõrvetab.
Jäägu see kiri mulle,
las lebada mu öökapi peal.
India ime
Indialased silla all kükitavad
pikalt reas, kõik situvad
mehed oma bokusi mõõdavad
ja naistel jutud jooksevad;
et India rahvaarv ületab Hiinat
olgu tänatud musttuhat jumalat!
kosta on kõminat
kuidas nikutakse igat asulat;
ja see on India ime
ilmselge, et et nii juhtus
statistika aus, me pole pime
palju just vaesusest juhtus;
vähemalt pooled alla 30
nende terves asurkonnas
turist läheb sinna avastama end
mil suur mustus ja laiskus linnas;
Ganges, kui püha jõgi
olgugi, et see saastane
seda joomas võõrmaalane nägi
osa püha üritusest iha aastane;
1.388 .....
midagi segast
ma ei tea millised on
järgmised read
millegi selitamiseks
ja kinnitamiseks mis
paberile kirjutame
aja möödudes
mis ära ehk tuleks
põletada
taastada algtühjus
loomise vaimu jaoks
kust võtta need õlad ning meel
mis ära suudaksid taluda
selle ootuse ja pimeduse
pillikeelena katkemise
vere valgusesse viskumise
vastu hetke hõõguvaid servi
*
kas tõesti ajast
muud järgi ei jää
kui Su olnud arm
valu täis silmavaade
mu öödes unetutes
see aastate pärast
eha tähena särab
hommikuks kaob
taeva sinasse ära
Jee, lumi, ma ütlen
Ärkan üles õues see tund
perse ja munad külmetavad
vedelenud siin ei tea, mitmes tund
objektid valgest säravad,
see pole aprillinali
veenduge ise, kardinad eest
minu uhkus on vali
ümbrus kutsub naist, last ja meest;
davai, kelgutama ja uisutama
kevad ongi selline
saab lumest kujusid hakata tegema
ilm on, ei tea milline;
jürikuul lumi on maas
see minu jaoks pole ime
seisan valges ümbruses taas
ümbrus on ere, mitte pime