Sõnale plika leiti 46 luuletust
oh, jumal
Lillele
kaua võtab aega
väga kaua
enne kui pilvel lased olla pilv
lillel lill mäel mägi jõel jõgi
põllul põld metsal mets
kärbsel kärbes rohul rohi
muutub suureks sinu jaoks
nende omailm
peatub sellel rahus silm
vaatamas neist enam väsi
vaim nende olemist
puutuda käsi
*
tsüklist „Poisiiga“
mu arm
me hinged kaua
on vaikinud
las nad nüüd öö läbi
ahnelt räägivad
janustena oma keeles
kuldseks säratavad
meeled kuni valgus
meid sellest äratab
saadab päeva teele
*
oh jumal kuidas
mu poisiea
hommikute värs .....
tänus emale
kui oma plikaohtu emaga
koos saaksin veel põlvitada
sulgunud õitega ülastega õhtu ees
heledas aprillis
rõõm silmis
hetki lahti sõrmitseda
helde olemise seest
tundes koosneme mõlemad
kõiksuse vaikusest
lumede sulaveest
me meeli nilpsab mais
toomingate valge leek
suus sõnu söestab vahel
valus emakeel
saanud saatuseks mõlemal
elus kannatada üksteise eest
unetus
sääl kuskil Su plikaohtu
kõhnad armsad õlad
pelglik suu
oh jumal kui puhtad
sõnad läbi kleidi
keha hõõguvkuum
ära küsi miks kokku said
Su arm
mu poisiea arutu süda
me vere ootus suur
hinged ahnelt otsisid
üksteise suud
jah hetk täis saab hellust õrnust
keel kogemata kui suus
puudutab Su nime
kui oleks me armastus
alanud otsast ise
arglik uus
Su plikaohtu armsad õlad
õunarinnad
oh jumal kui puhtad sõnad
me palavikus hing ja suu
tsüklist "Poisiiga"
Alateadvuse I hoovus
Ma tahan lihtsat ja ausat elu
Lihtne elu ei tähenda vaest elu
See tähendab mitte keerulist
Ilma komplikatsioonideta
Tervislikku elu ja elustiili
Aga ometi mu kägardunud alateadvus
kondab radadel, mis paneb mind jahmatama
Miks? Aga? Kas? Milleks?
Ma sorteerin ja sorteerin oma pildialbumeid,
laon kaarte, vaatan endaga tõtt,
kirjutan päeviku täis märkmeid, kuidas iga haigust tuleb armastada
ja võtta seda kui enda osa - enda haiget saanud osa
Ma olen suhelnud narkomaanide, hullude ja vangidega,
olen liiga naiivne ja sinisilmne kohati
ma olen nagu laps, kes ei oska ka .....
Veel mõned read plikaeast
ikka veel unistad pimedas
huulte puhtusest
näo piineldes surud patja
nutma puhked
akna all seistes
kuupaistega alanud ööst
vaikus hõbedane rohi
tähtede vöö nii hele kuu
lugematult taeva
kuldseid kirsse
öö mustal sametil
mis hiigelsuur
*
käe sõnade kirjutamisest
vabaks lasi otsa saanud
paber
karile sõitnud riim
varem oleks pidanud
juba tegema seda
see oligi liigne piin
Ema
Ema on see, kes hoiab,
kaitseb ja armastab Sind
ning elu lõpuni toetab,
on armastust täis tema hing.
Ema on alati ema,
Sa mõtteis tal oled ju ikka,
Sa teda hoia nüüd täna
nagu siis, kui olid veel plika.
Ema on vahel ka isa,
olles lastele perepea eest,
nii kasvabki poisist meheikka
täisväärtuslik hakkaja mees.
Ema on vahel eikeegi,
hoolimatu, tühi koht elus,
kel laps see tüli vaid teebki,
luues väikestel kurbust ja valu.
Elu on hoidnud ju neid,
kel ema on toeks kogu elu,
kelle peale laps loota ju võib
läbi kasvamise elu ja valu.
- Tarmo Selter -
2022 .....
plikaeas
ma salaja vaatasin Su tuba
kus vaas laual värskeid
astreid hoidis
kardinast aknal
hommik tuppa hilineb
patja mis igal öösel
puudutab Su tekki lina
kuum on saladustest
oli armas mulle see päiksest
kiiskav kohtumine
kapp nurgas laua ääres tool
mu oma kohmetus ja puna
kui äkki uksel õhetades seisid
me pilgud olid ehmunult koos
kui padja hõõg magada ei lase
ja jälle unetuna kevadöös
padja hõõg magada ei lase
kesk Linnuteed
kui asuks ase
kõik ümberringi
heliseb ja vulab
lumi sulab
lillatavad kasel võrad
meel plikalikult
habras puhas
maast lahti tõukab
iga jala aste
mul saada lase lapseks
nüüd suult võta ära
lausumiseks kõik sõnad
read plikaeast
Read plikaeast
nii ahne nüüd on
mu valgusjanus
talv otsa
päiksest lahus
olnud meel
et õhtuni seisab
tema heledas vihmas
hing üleni märjaks
saaks seest
koerana nägu ja
silmi mul limpsiks
kevade märg keel
*
armastuse ja elu lõpmatut
imelisust
on täis iga hetk
ta on nagu pühakoja
avatud uks
päikesepaistelisel suvepäeval
tarvis on vaid siseneda
*
Tean, oled elus ja terve,
kunstiga tegeleb vaim.
Aiman, mis tuleb verre,
kui väljas september, mai.
Suur augusti kuu öö otsa
Su tuppa voolab.
Ja karjeis mu suu,
et kee .....
plikaeas
me kallistuste kohal seisis
kord hõbedane kaar
mina olen minikleidis
kuusteist sina saad
päev tuvina laskus alla
valgust valvas
kus voolas meis kui vein
lahkumise hele lein
me kallistuste kohal seisis
kord hõbedane kaar
hapram veel kui mistahes klaas
puudutas see taevast maad
näo ta sisse peitsin
ta ees põlvili nuttes olin maas
tsüklist "Poisieast meheks"
See hullumeelne sõda kestab edasi. Poliitikud jahuvad, mida iganes. Lootus, et selles maa peal vallandunud põrgus.. Selle asemele tulevad siiski tagasi rahu, kevad, suvi.. ärgu jätku meid maha.
Ehk aitavad minugi värsid pisut sellele kaasa.
Hommikul metsas
läbi une laulurästast
vilistamas kuulsin
poisiea puhtus
verele ärgates meenus
Su plikalik suudlus
mu huuli äsja
justkui puutund oleks
mu ahnet suud
*
suur täiskuu aknas
magada ei lase
liig valus valgus
unetusest kuumaks
läheb ase
hinge soovist olla
homme puhtam parem
*
iga leht kui päik .....
Jaanusele meeldivad lapsed
Viisime klassivenna koera jalutama
siis hakkas ta ära jooksma
kuuleme laste hääli
seal kus on liuväli;
lapsi koer taga ajab
ja saba propellerina lippab
ilast saanud jääpurikad
palju nalja said poisid/plikad;
mõni arvas, et nägi karu
siis said lapsed aru
et see on Newfouland
pole enne nii suurt koera paitand';
Jaanus ulatas käppa lastele
see ta terekäsi inimestele
Jaanusele meeldivad lapsed
kõik suured ja väikesed
Unetu preili.
Väiksel preilil suur mure,
keegi varastas ta une.
Terve öö ta und ju ootas,
kus kadus Mati, miks pole ta und toomas.
Mõtles tunni, mõtles kaks,
õues läks aina valgemaks.
Nii see preili öö möödus,
täna loodab,et Mati tagasi pöördub.
Toob tal une hea ja pika,
korralikult puhata soovib see plika.
tüdrik
tüdrik kes sa lä-
ksid ära liialt
vara.
hommikuses säras
ärgates üksilduses
otsin ent tulutult
VIHM -
on peitnud rohult
meie tunded
meie jäljed.
Armastus mida
vajasime eile
oli lihtsalt il-
us mälestus
täna.
tüdrik kes sa lä-
ksid ära liialt vara.
kas olid temperamentne
röövliplika või lihtne
südamevaras?
päkapikk
kätte jõudnud esimene advent
õhtul akna taga piilub päkapikk
kuidas jõulude aeg hoiad end
pahandustest eemal oled korralik.
nõnda kui viimaks saabub pime
ukse küljes ripub ootavalt sokk või suss
väikene mehike toob siis ime
õnnelikuks saab plikatirts ja poisijuss.
pistnud sinna sisse kommi
või mõne muu maiuse hoopis
tuleb rutuga uus hommik
mis endaga rõõmu teeb hopsti.
Sügistee
Tee...
Päikese käes sillerdava õhtuse tee värv
on silmale ilus vaadata
mööda ruttavad plikatirtsud tõstavad krae
päike on madalal
tee enam ei kõrveta
lisan mett ja jään lund ootama
varsti nad tulevad kasukatega
siis ma ei lase teel
enam nii maha jahtuda...
Õnnesoove
See sünnipäev, sinder, on selline päev,
kus õnnest sul kokku kantakse mäed
ja suurima rõõmuga ulatab käe
ka see, kes sind iga päev näeb.
*****
Olgu sul päikene südames,
tulgu, mis iganes tuleb.
Saatjaks olgu sul eluteel
tuli, mis südames põleb
*****
Ta tuli ja ta silmis naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
veripunased roosid ta käes.
Läbi lume nii kahlates tuli
naerdes – su sünnipäev!
*****
Ole õunapuu õite valgus,
mitte lõpp vaid alati algus.
Ole kastanikà .....