Sõnale pori leiti 106 luuletust (top)
Schwartz
Mis teha, kui kõht koriseb
ning seisad avalikus kohas?
soolestik torkab ja väriseb
sees gaasikogum vohas;
oli vaja avalikult lasta kärtsa
see päev hästi ei alga
kas tunned seda Schwartza
jooksmas mööda su jalga?;
enda arust peeretasid vaikselt
nüüd pellerise põgenedes teed teistele mükse
taandu rahva seast silmapilkselt
kusagil peab vahetama aluspükse;
püksiriie lekib ja haiseb
nagu baleriin, kikivarvukil vaja joosta
rahvas õnnetust pealt vaatab
pärakust kinni hoides annab päästa?;
loodame, et WC - paberit jätkub
kõhulahtisus ohvrit vahet ei tee
e .....
Kevad
Karu talveunest ärkab,
mullast lillekene tärkab.
Kuldnokk rõõmsalt vilistab,
põrnikas nüüd põristab.
Päevad läinud pikemaks,
meelgi muutund rõõmsamaks.
Kaskedel on hiirekõrvad,
pajuokstel pehmed urvad.
Rõõmsalt ojakene voolab,
taevas päike paistab soojalt.
Kõikjal linnulaul ja vulin.
Nõnda kevad meile tuli!
Elu kiiremad sammud
Üks moment on keha su boss
on jama, kui jookseb välja toss
ja veel halvem, kui kõht koriseb
pärasool kah poriseb;
kõigi elu kiiremad sammud
on kuhu sa keisrina tammud
su troon sind ootamas
jääd hiljaks, oled passimas;
kui on kõige väledamad jalad
ja kõige valutumad tallad
olgu need valmis, kui vetsu teele
et saaks kusele, sitale ja onale
Mustad jõulud
Jõuluvanal mustad sussid,
habe porine,
närvid on ka täitsa krussis,
saan on mudane.
Põhjapõdrad väsinud,
ei hoogu võtta jõua,
lumi on kõik kadunud,
kuid aeg see oma nõuab.
Päkapikud tulid appi
helikopteriga,
mille olid peitnud kappi
siis, kui oli igav.
Põhjapõdrad koju viidi,
kingid korstna kaudu
kätte said nii preili Liisi
kui ka väike Aadu.
- Tarmo Selter -
2023
25.03.2022
mida on mul öelda
noorte sõdurpoiste
poolt tapetutele
sõjas surnutele
elust ja päikesest
ilma jäänutele mul
kes ma alles hoian
päeval kinni käest
kasevõrade kevadist
õhetamist pea kohal
märtsi sinas näen
joobuma alles hakkan
metsade lehtimise
rohu kasvamise
taeva alla tagasi
tulnud mulla väest
ja nii tuhandeid aastaid
teie kaaslastele
kelle hinged olid samuti
maa ning päikese lapsed
kel samuti pääsu polnud
aja poolt neile antud saatustest
25.03.2022
seegi rõõmustab silma
tilgub majal räästas
jäätund tee päikse .....
Halb päev
Ma vaatan aknast välja,
masendus tuleb peale, kui näen
seda sitta suusailma.
Taevas hall ja maa on must
ning tuul tõmbab,
kui paotan oma välisust.
Astun uksest välja. Mõtlen.
Täna näen hea välja.
uued tossud jalas- hind seitse sotti
astun plärtsti otse porilompi.
Sean oma sammud poe poole,
lähen valest kohast üle tee.
Kurb lõpp sellele loole,
sest mus´t üle sõidab BMW.
28.11.2008
kevadest suvesse
kõik ilmas suur on
pilv udu lehm
teede pori tolm
ruuge vahtraleht
päikse tõus ja loojumine
lume minek
loigu kortsuline virve
tema kuivamine
nagu aknast mets on näha
üks päev
siis kuu siis aastad
samamoodi haljas kähar
on hetk
kui teda vastu valgust vaatad
ole õnnistatud
kel laual on lahti
hetkete hurmav raamat
kes nende üle peab vahti
väsi neilt valgust saamast
*
nii lahti päev
nii suur on õitsemine
kes nüüd ei joobu
ei vääri elu imet
kui nüüd ei võta
sel kinni käest
siis ütle
millal
millal
üleni end päeva pillad
juuniga sa üksi .....
Ma taha olla nigu Ahja jõgi
ma taha olla nigu Ahja jõgi
katõ tuhandõ katekümnekolmanda aasta keväja
et panõ tävve pasaga Saesaare tammist alla
niikaua ku toda viil om
ja minno om pallo ja ma ole vatunõ
a kiaki panõ õi süüs
pühäpäävähummokutsõ matkaja kaesse
ja pildistäse …
ja sõs- mõne käänäku takan kaugõmbal
olõssi ma jälki sulnis ja vaga
kinmähe uman sängün
vulisõsi müüda porikarva pervist
kos om pallo Ehini-vanaemehe sinilollilehti
nigu olõssi ma ei tuu jõgigi
kiä inne tan mauras …
stta tuu tamm
26.03.23
Taivaskujan
Akna taga kevad õitseb
Akna taga kevad õitseb,
akna ees lillelised kardinad.
Kevadhõng poeb aknast sisse,
mahe tuul kardinaid õõtsutab.
Porikärbes aknaklaasil,
seal uniselt pirisedes tiirutab.
Aia taga vahtrapuuke,
vaikselt mahla nõristab.
Kahju et saa minna õue,
kevadega tutvuma.
Siiski ta mul puges põue,
akna vahelt, salaja.
ports tankasid, lõpuni pole tarvis lugeda
maha sadanud
lumest esimest korda
öösel ärgates
sel talvel toas on valge
seintel laes lume valgus
*
Õhtust järve vaadates
järv peegelsile
üksteise kõrval kuused
koltund kased vees
mis on tõeline see mis
kaldal peegeldumas vees
*
loikudes näha
veel puude raagund võra
porikuu halli
taevast nii nädalaid
silm sellestki rõõmustub
*
Räästast vihmatilkade kukkumist vaadates
vihmatilgaski
korraks seesama valgus
mis ülal taevas
võta kinni mu kaelast
sülle sügise vaevad
*
Harv sinine ja k .....
Kevad saabub ruttu
Sel aastal see kevad,
nii kiiresti saabus.
Ei olegi lund,
kuid seegi kord laabub.
Jäin ootama ma talve,
ei jätnud lootust ma.
Kuid seegi varsti kadus,
ei läinud valgeks maa.
Jäi järele vaid pori,
ning lörts ja tuuleiil.
No tulgugi siis suvi,
et oleks asjal piir.
Igatsus
Vaata seda vihmapiiska,
aknaklaasilt alla niriseb,
Kevadel jälle porikärbes,
aknaklaasil piriseb.
Kiikan aknast välja,
taevas pilvine,
puudelt lehti kallab,
ilm on udune.
Mõtlen Sinu peale,
mil viimati nägime-?
Aknaklaasil ikka
seesama piisake.
Porikärbes jälle-,
tuleb kevadel.
Ootan Sind mu kallim,
kurb mul sügisel.
jalajäljed
tänavalt kiirelt möödume
inimestest küsimata nime
sammud nii päevaks mõõdame
igavikuks öös kui on pime.
talla all laiaks astutud näts
kuivaks tõmbunud mustjas pori
ei huvita kedagi kuidas läks
sinu pilkudes ei otsi ei sori
võõra uudishimu pinisev sääsk.
plaatidest laotud kõnnitee
elust läbi helendav jalajälg
teadmata lõppu... tupikut ees
summutab mõtteid varjude mäng
elusolemise järgi olev pidev nälg.
Elu ost
Ma tulin kuskilt kord
ja siia jäin
või toona hoopis äkki toodi
nüüd alatasa käin
varjuna kus inimjärjekord
loogeldes läeb kõigemüügipoodi
See küsimus mis malbelt küsisid
mind kõnetas mu igas ihurakus
sa pärisid mis kõigest tahan osta
kuid mida kosta
tükk aega vaikselt püsisin
siis aralt arvasin et parimat mis pakud
Sa ainsat tõelist väärtust- iseennast
mul annad- võtad lepingu jaoks käe
mu käed ja pilgu surud enda ihusse
ja ma ei näe
ei märka mõteldagi kauba hinnast
mul pistad arve hiljem pihusse
Nüüd lahked silmad suisa saatanad
mu omad p .....
Kohtumised
Mul ei ole sulle sõnu
laulukatse nurjus
järgneb vaikus- piin ja mõnu
sõnadeta kurjus
Tunnen külma õhu fronti
udu tihedust ja rõskust
mööda nahka verd ja konti
hinge jõudev valu laskus
Matan mõttes mitu keha
ammu ilma sinu vaimust
mida eksiga veel teha
karistuseks katkend lõimust
Helged mõtted parinaga
heidan- üksildus mu selts
lahkun- minnes pori taga
ees on helgus- igikelts
Hulgun ulas külmun kõngen
elusõnadeta hauas
lumelagedatel langen
metsas kajad: "Kaua's kaua's"
Kandes ennast- jäätund vakka
mõeldes lauluväega linnust
ükskord sajandite .....
riputan vahelduseks mõned peotäied haikusid ja tankasid
varesekarva
ilm sulgunud krookused
päev otsa lörtsi
eest kuis ka ei otsiks silm
muud ei leia miskit eest
*
Augusti lõpp
narmendavate
tiibadega liblikas
teeäärses liivas
*
öö ümberingi
vihmast vettinud ilmaruum
muud ei midagi
ööl sellisel ei olla
tahaks keegi kodutu
*
mäe tagant äkki
sookure trompetihüüd
valusalt veri
talle vastu huikab see
õhtusse heledalt luikab
*
äkki kevadöös
pungade lõhki minek
verele meenus
hing ärgates leebub et
alles veel temas see rõõm
*
mõnel sügisööl
vaim eelnenud ajaga
otsib meis si .....