Sõnale pori leiti 104 luuletust
Vääritu
Käib mööda kallast nutust nägu märg
üks eemalt elu näinud nõutu eit
käib ümber- peas on häbist säetud pärg
ja meeleheide kratsib karvast reit
Ei ole seltsilist ei ole elu kaasat
tast linnarahvas mööda väänab rajad
nii ainult loodus tunnistabki draamat
ei küsi keegi miks ta pilli ajab
Na tühjendas see naine oma hinge
päev maalis vasta õhtat taeva lõkke
tilk tilga järel tekitasid ringe
veepinnal vaevu näha alla jõkke
Üks kuju lausa pimeduse veerel
käis jõest ja tõstis naisel tühjast tüli
mis halad häbitu siin kalda veerel
va nurjatu vii mujal .....
"Vvvvvvvvvvv!"
Mu naaber on töll
ta ei tea mis asi on nädalavahetus
algab ta aias möll
puudu teiste vastu on tal austus;
hommikul läheb mootorsaag käima
isegi kui näitab 8 kell!
pani uneaega lahti kruttima
ja mul peal pole pohmell!;
vähe sellest et mõnel on 4 - jalgne sakslane
on sellisel kiiksuks ta ettevõtlikkus
ta iseloom pole õiglane
...millal onul üldse on puhkus?;
"Vvvvvvvvvvv!"
"Kuulake seda, te neegrid!"
"Vvvvvvvvvvv!"
"Laiskvorstid ja penskarid!";
sellisega pole korralik elu
hiilin ta selja taha, kui algas põristama .....
Porikuu
Kes arvab et sügis ilus
see on loll
külm lomp ujub igaühe jalus
sitad ilmad on selle aastaaja roll;
tahad õue minna
sind tervitab vihm, jahedus ja tuul
ilmataat armu ei anna
ja rebib lehti ära puul;
kui pritsib auto su märjaks
oli ju ette aimata see
külmaga on tunne, et oled tehtud paljaks
ja gripihooaeg ohvrist vahet ei tee;
porikuuga algab kaos
pole ime, et oktoobril säärane nimi
miski ei hoia 3 kuud vaos
ja toas passimine ka ei toimi;
sest aasta lõpuga tekib masendus
nüüd oled tagasi kodus
tead et sinine taevas halliga asendus
vaenlaseks on saanud lood .....
Sügisel on jonnituju
Sügisel on jonnituju
purskab silmist pisaraid
põski punnitab ja ulub
oma tahet nõuab vaid
Tuuseldab ja tuulab ringi
otsib hõbedasi kingi
rebib kaelast kuldse kee
mõttesse ei mahu see-
Kel küll kinkimise idee?
Jonnituju aina paisub
ei taltu sellel sügisel-
Ajaks kiusu veidi veel
Poriga ta ära mätsib
iseend ja käidud teed
Haavapuudelt lahti rebib koore
Värisedes vaatab tahapoole
Sügis sammub omas kuues
Sügis hallis udukuues
jalas kummikud on suured
tatsab läbi porist,veest
naudib samme oma teel
Käte otsas kannab korve
kõik need täis on sügisande
juustes kirjud vahtralehed
kaelas küpsed pihlakeed
Järelkäruga veab pilvi
pühib pisaratest silmi
tuult ta sabast keerutab
ülevoolavalt vilistab
Põues kannab kurba nooti
laseb selle välja hooti
pillib tühjaks nukra meele
pühib jalust depressioone
Sügis, sind on nähtud juba!
Sullegi on antud luba!
Tädi Sofia õunamahl
On hooaeg kohal
kus kõik õunu korjame
igal hommikul ja ehal
omale õunu talveks varume;
sugulaste maakodus
tädi Sofia korjet teeb
kaunis on emake loodus
peas õunaisu keeb;
pesi viljad puhtaks
pani masina tööle
millegist muust ta ei unistaks
kui et saaks mahla keelele;
äkki masin peatus
ummistustusest kaablid suitsesid
siis Sofia hakkruisse astus
ja jalaga trampis terasid;
nii uuesti terad põrisevad
hakkimine oli Sofiale kiire haud
hiljem teised mõtlevad
et miks mahl maitseb nagu raud
Hobused
Kuusiku tukas näed kaheksat hobust
mõtlevad sinust kui viimasest jobust
ega see värdjas nüüd selga ei kipu
küünte ja kätega lakas ei ripu
Üks siiski kutsuvalt heledalt hirnus
sa lähed kui kutsuti olgu et hirmus
jõudes jääd otsima vastuseid laugelt
keegi ju kutsus või eksisid kaugelt
Sa proovi vaid proovi ja ronima hakka
üks hobune hammustab teine lööb takka
tule ma tutvustan vasemat kapja
vasem on hellem mul parem on tapja
Üks siiski trotsides tõredaid pilke
võtab su turjale põhjustab kilke
tuul kõrvus vihiseb veidike traavi
enne kui peatub ja h .....
Mis on masendav pilt?
Eestis on asju, mis häirib
olgu see avalik või peidetud
need minu silmi/kõrvu närib
uudistes on fakte loetud;
memmeke lilledega on tavaline nähe
neid korjas kusagil metsas
sest pensionist talle on vähe
müüb tänaval oma tehtud kassas;
õpilased otsivad täisea kiikse
pole nad põhikooli lõpetanudki
salasigarette, - ja õlut antakse
diiler vaevalt nende vanust küsiski;
töötute rutiin on passida
ja pargis end kusagil välja magada
koroona lasi elu domineerida
noored/vanad mehed ei viitsi areneda;
Eestis rahvaarv väheneb
sest töö tähtsam, kui pere
elurikk .....
Sundasend
Klaaskastis on üks joog
sinna sisse end mässinud
ta suur akrobaatia pedagoog
känkraks end mätsinud;
rekord seal seni 12 tundi
aga siis midagi põrises
joogi hädasse pandi
herilast nähes hirmust ümises;
putukas soojale kehale lendab
kuninganna ta näo piirkonda küünib
järgmisena joogi kõrva puudutab
ja selle auku sisse ronib;
kui aeg on läbi
on kolpa pesa tehtud
herilased kärgedes segiläbi
joogi kehast materjali võetud;
see on tõeline sundasend
aju paistes, aga omanik elus
arstidel on vaja päästa see isend
pole sellist rekordit argielus
Schwartz
Mis teha, kui kõht koriseb
ning seisad avalikus kohas?
soolestik torkab ja väriseb
sees gaasikogum vohas;
oli vaja avalikult lasta kärtsa
see päev hästi ei alga
kas tunned seda Schwartza
jooksmas mööda su jalga?;
enda arust peeretasid vaikselt
nüüd pellerise põgenedes teed teistele mükse
taandu rahva seast silmapilkselt
kusagil peab vahetama aluspükse;
püksiriie lekib ja haiseb
nagu baleriin, kikivarvukil vaja joosta
rahvas õnnetust pealt vaatab
pärakust kinni hoides annab päästa?;
loodame, et WC - paberit jätkub
kõhulahtisus ohvrit vahet ei tee
e .....
Tema...
Sulalume plärtsudes
ta astub vaikselt, tasa,
sest et märjaks saada veel
tema ju ei taha,
püüab olla puhas kõigest -
porist, vihmast, lumest teel,
ei ta taha jääda haigeks,
lihtsalt olla elus veel,
korraks tõstab pead ja vaatab,
teisedki nii rändavad,
vastutulijagi ootab,
et Sa talle naeratad...
- Tarmo Selter -
Krt naisõiguslased
Mul on naine kuldne ori
vaevata ma valetan
Pillun sõpradele pori
sinu vastu vahetan
Ise tigudiivanil
siga vedeldamas nahka
Tukastusse viinud mind
sahin õues- naine sahkab
Tassib veed ja korjab sokid
kapist õllepurgid toob
Mees on väsind õhturokist
naine meeleolu loob
Ühel eit on edev ehe
minul võlur koduhaldjas
Aastaid talitanud mehe
öösel ratsu nahast valjais
Oli naine kuldne põli
omaette radu käib
feminismi õilsat õli
servi karikas sai täis
Üksi ise ennast orjan
vajaks hädas naise kätt
ise taara sokid korjan
ise lasen vetsus vett
.....
Jumalaga Kätu
Pune katab naha, seob lõhnava salli kaela,
Tõmbab jalga kontsaga saapa, selga mantli,
vaatab kas käekotis on raha, südame saadab,
pistab telefoni mantli tasku ning ukse avab,
auto juurde sissesõidu teel kulgeb rada,
vastas maja ees kuudis karvane koer magab,
laisalt korraks vaid silmad avab, ei miskit uut,
Näeb ikka seda sama vana, ei miskit mille pärast,
end erutada, mootor käivitub, nahast kindad,
roolil, silmab ennast peeglist, silmad on värvitud,
märkab, et huuled polegi punaseks määritud,
sisse tagurpidikäigu ja tagurdab, telefon juba põriseb,
viieks minutiks pol .....
Võõrsil
Kord läksin kodust kaugele,
mind tee viis ära võõrsile,
ei rääkind sul mu emake,
suu vaikis ka mu pruudile,
Mu jalge all hanged
ja porised teed,
oh, kuhu küll viivad need tundmatud
teed.
Päev ruttu kaob öösse,
kuuvalgus mu teel,
tähti ma korjan,
mu silmades need.
Ma tuleksin tagasi,
kui tulla vaid saaks.
Kevad saabub ruttu
Sel aastal see kevad,
nii kiiresti saabus.
Ei olegi lund,
kuid seegi kord laabub.
Jäin ootama ma talve,
ei jätnud lootust ma.
Kuid seegi varsti kadus,
ei läinud valgeks maa.
Jäi järele vaid pori,
ning lörts ja tuuleiil.
No tulgugi siis suvi,
et oleks asjal piir.
Ekskrement jätkub
Rumaluse tunnistamine oli mu parim omadus; suur kahtlus su kottide pihta nagu obadus;
mida oleksid justkui terve elu oodanud; hirm meid kõiki oli moondanud; tõe eest jooksma pannud;
mootsalt üksteise kannul; naerdes selle üle kes ennem alla vannub; siht olla ees teistest lasub;
jooksid enne kui kõlasid stardi paugud; nüüd igal sammul kardad selja taha vaadata; igakord
kui vitsalt tulevad laksud; higisena enneaegselt porises meele mürgi mülkas maandud;
ja üle jäänute kombel valesti mõistmise tõttu mandud; kui kurb ja kahju; kui julm: ta karjub;
sul junn tardus kui vesi len .....
Lindprii
oh kallis kallis, mida olen teinud
sõitnud kodust nii kaugele ma läinud
võõraks jäänud, sind aasta pole näinud
kõik päevad ööks on muutunud
on hing justkui mürki puutunud
ja süda minu sees kiviks moondunud
oh kallis kallis, mida olen teinud
nüüd ei kuula enam mitte kedagi
jäänud mulle enam pole midagi
nüüd alles mul vaid kõige kallim kaheraudne veel
haavlid sõbrad head mind saadavad sel teel
on sõrm ja päästik sama kindel kui mu meel
oh kallis kallis, mida olen teinud
eha täna värvus punaseks
kui päikse pritsisin ma veriseks
kas suudan .....