Sõnale puhas leiti 238 luuletust (top)
Smegma
Lähen vetsu kusele
rullin eesnahaka noku peal
nii saab ruumi uriini survele
valgeid liblesid näen seal;
need ei saa olla ohtlikud
sest parasiitidega tegemist pole
see on smegma, surnud naharakud
ja nende hais on nii kole;
aga meestel see loomulik
variant nüüd pesema minna on õigem
hügieen on trääsale kasulik
mida puhtam, seda naistele parem
vanaisa õpetus on mul peas
neid tal on häid ja tarku:
"poiss, hoia oma munn puhas
ja ära topi seda igasse auku!"
Nagu Meri
Ma näen seda lainet.
Ma kuulen seda lainet.
Milline neist esimene,
milline jääb viimaseks.
Must vesi saab puhtaks,
kui annad talle aega.
Puhas vesi jääb puhtaks
kui ennast ei vaeva.
Kuigi tahaks ma solkida,
minna teistega kaasa.
Kuid kas teistel on õigus,
kas mu ootamine teeb tasa.
Kas minu laine on erinev
või lõpeb ka kaldal.
Kas mu vesi on verine,
kui tuul mind kannab.
Ema kaunis täht on taevas
Ema kaunis täht on taevas,
vilgub päeval, vilgub ööl,
õiget suunda mulle näitab,
kindlas taktis süda lööb.
Iga pilvetups on armas ,
liuglemas sinitaeva all,
aina kaugemale liiguvad vaevad,
mis olnud hinges sügaval.
Vihmalgi on oma võlu,
puhastada taevast , maad,
,nutta natukene hingki ihkab,
kord päikesekettal särada on taas.
No ikka pole tuju
No ikka pole tuju
jõulud sisse ei suju
jään lihtsalt koju
olen endiselt see roju;
kes ei oota imesi
sest kõik läheb pimesi
kaasa rutiiniga iga aasta
ja see tähendab jälle saasta;
ehk rahaga laiamist
ja ajaga raiskamist
mil võtaks detsembrist iseenesest viimast
mitte pühast ja uuest aastast;
vaatan väljakul jõulupuud
ja mõtlen midagi muud
nt. kuidas Maa aeglasemalt pöörlema panna
muu aastale lisaaega ei anna,
minugipoolest tehke mis tahate
minusugust torisejad vaevalt vajate
olen omadega veel aastas 2020
kus veel avastasin end;
no ikka pole tuju
ei .....
Linnutee servas
endiselt häbi on öelda
mitte ainult endale
oleme planeedilt
Linnutee servas
parem on kui te
meiega ei kohtuks
vähem kohkuks
nähes mis saanud
on paradiisiaiast
kelleks inimene
parem on kui te
meiega ei kohtuks veel
enne põlema
peaksime puhastustules
meis palju et sureks
enne kui kohtuksime
Minu maailm on minus
Olen maailma naba
Või hoopis ta telg
On kujutlus vaba
Ei ängista pelg
Minu maailm on minus
Mu teod ja tõed
Ja sinu on sinus
Kõik su saared ja jõed
Kõik su metsad ja maa
Su tuuled ja müha
Kuidas annad nii saad
Pööreldes üha
Ümber telje ja tõe
Mis su südame seadus
Ellujäämise teadus
Nii palju jõgesid
Nii palju tõdesid
Voolamas kokku
Meist läbi ja üle...
Allikaveele avan ma süle
Läte on puhas
Seal valet veel pole
See on me telg
Meid koos hoidev side
7.04.21
kui padja hõõg magada ei lase
ja jälle unetuna kevadöös
padja hõõg magada ei lase
kesk Linnuteed
kui asuks ase
kõik ümberringi
heliseb ja vulab
lumi sulab
lillatavad kasel võrad
meel plikalikult
habras puhas
maast lahti tõukab
iga jala aste
mul saada lase lapseks
nüüd suult võta ära
lausumiseks kõik sõnad
Sügisene kooliaeg
Käes on juba novembrikuu,
ehteist puhas iga puu.
Õues olla pole hea,
toas nüüd olema vist peaks.
Õues igal ajal pime,
see on väga, väga nõme.
Koolis keegi käia ei viitsi,
aga peame käima siiski.
Aina kahed-kolmed reas
tarkust pole üldse peas.
Õpsid mölisevad aina --
eile jälle kahe sain ma.
Jana
Kaunis kleit…vast värv bordoo….
Pisut allapoole põlve….
Rinnal pärlid teemandid….
kaelas rätik seotud sõlme…..
Kingad puhas on kristall…..
Sukad ehtne siid…….
Limusiin on akna all
Mis ballile sind viib…..
Mehed pilke sult ei saa….
Mõnel kael on kange…
Oma väärtust hästi tead…
Ja valik on sul range…
Kõigile meeldib see neid…
Kel kelmikas sädelus silmis
Kelle elu ei kulgegi nii…
Nagu viiekümne varjundi filmis…
Tammetõrud
Tammetõrud on nii mõrud,
parem hakkan voolima,
tõrudest loomi vorpima,
muist jätan notsudele ka.
Tikukarbi võtan ette,
väävlitest kõik puhastan,
sest tammetõrudest, kui meisterdama hakkan,
ma tuletikke kasutan.
Tikkudest teen kopliaia laia,
tammetõrudest teen lehmakarja.
Kastanitest puudu tuleb veel,
neid toon juurde kastani alleelt.
Nüüd mul naasklit läheb vaja,
naaskliga hea auke teha,
et augus püsti püsiks tikk,
tikk ei tohi olla liialt pikk.
Kätte on jõudnud videvik,
tõrudest loomade rivi õige pikk.
Sarvedeks ja sabadeks on neil tikk.
Mina ise .....
Suhete puhastus
Sinna kus ma valgun,
Sinna kus saab valgus,
Sealt saab mõte algust.
Pole mul all jalgu,
Mis mind siia punkti kandnud. Mõtted on nii uued et mõnikord tardun.
Kas sa pead minuga sammu?
Sest ammu,
Pole mul olnud sellist rammu,
Et öelda vähkkasvajatele Ei,
Ja lasknud jalga.
Liiga pikalt olen lasknud pimedusel sisse voolata,
Olen olnud näljas hingesoojust joomata,
Südamekambrid soojata.
Kuid nüüd on sellel lõpp.
Et lõpetada õudu.
Kasvatan jõudu,
mida ennem pole endalt nõudnud. Senikaua kuni tasapisi,
Olen enda südamesse jõudnud.
Üks hingeke rahus magab
Lillede-ja pärjakoorma all
üks hingeke magab,
see hing on nii noor ja nii puhas.
Kui ükskord need lilled
närtsivad seal,
siis hing tõuseb taevasse,
seda ma tean.
Inglid kõik ootavad pilvede peal,
et hingele uut elu
pakkuda seal
Taevalaotuses palju hingi on koos,
nii noori-,kui vanu,
laulab taevane inglite koor.