Sõnale purikad leiti 9 luuletust
Talv
Talvega tuleb kõike jagada-,
külma, tuisku, libedat.
Talvel on palju ilusat,
pehmet lund, rõõmu säravat.
Veel lumehanged kõrguvad,
kelgusõidud on vingemad,
lumememmed sirguvad,
jääpurikad räästa all helgivad.
Talvega tuleb kõike jagada,
tal on mida pakkuda.
Talvel on rõõme kuhjaga,
silmailu otsata.
Täna on veel aega võita
Täna on veel aega võita
suusa- uisurajal sõita
lumekindlust ehitada
lumesõda pidada
Talve on veel vähe jäänud
nutavad jääpurikad
taevas lumelobjakaid pillub
pilvekotist viimseid lumehelbeid saputab
Võta mäletada talve
hoia sabast kinni veel
seniks kuni maa on valge
püsib rõõm sügaval südames
Kuula kevadet
Ilm nüüd nutujoru ajab,
märjad on kõik teed ja rajad,
jääpurikad kõik on vees,
üleni, üleni pisaratekees.
Lumememmede kaabulotte
nirisev ojakene veab,
kellukad kõik lumehangest,
välja pistnud oma pead.
Kevad on nii imeline,
kevad kuulamise aeg.
Kevad põue poeb nüüd sulle,
kingib rõõmu iga päev!
Kevad
Juba nirisevad veed,
lahti on kõik rajad, teed.
Lumememm on jätnud maha,
oma armsa porgandist nina.
Jääpurikad veel minna ei taha,
tilguvad räästas,
mu akna taga.
Vahest, kui mul nukker meel,
midagi pakitseb hinge sees,
siis jääpurikas mulle meeldib veel.
Las ta seal tilgub...
Head teed,head teed!
Igatsus
Kui möödas on talvine tipp
ja ootus on uus südameis,
läheb aega, kuid tõstet saab lipp
ning kevadet ootan ma siis.
Veel kestmas on kaua see lumi
ja purikad räästal on need,
mis päikeses allagi tulid,
varsti voolavad kevadeveed.
Kuigi igatsus südames suur,
tahaks kevadist soojust ja päikest,
tuleb oodata veel mõni kuu
ja nautida päeva nii väikest.
- Tarmo Selter -
Jaanusele meeldivad lapsed
Viisime klassivenna koera jalutama
siis hakkas ta ära jooksma
kuuleme laste hääli
seal kus on liuväli;
lapsi koer taga ajab
ja saba propellerina lippab
ilast saanud jääpurikad
palju nalja said poisid/plikad;
mõni arvas, et nägi karu
siis said lapsed aru
et see on Newfouland
pole enne nii suurt koera paitand';
Jaanus ulatas käppa lastele
see ta terekäsi inimestele
Jaanusele meeldivad lapsed
kõik suured ja väikesed
elu
kulgeme koos kaaskulgeja tuules
maalides maale elu ise on lōuend
värvideks teod mida valime luues
pritsmed me tegudest mōned armid jäänd juurde
maalid kōik kirjud sest värve on palju
mōned mis head ja neidki mis halbu
sulavad üheks kui jääpurikad suves
lōuend saab valmis ja siis süttivad tuled