Sõnale päevad leiti 326 luuletust
Mõtted
Ilusate mõtete saatel
hea on uinuda,
rõõmu on olnud kogu päeva kestel,
sest suvest ainult rõõme noppida saab.
Päevad kõik liuglevad
soojas suvetuules,
öödes vaikseid serenaade kuuled,
õrnalt sosistavad armunute huuled.
Mõelda on pehme padja peal hea,
mida toob homnepäev, ei me tea,
aga hetkel on olla paganama hea,
unes olles muret tundma ei pea.
Taas sinitaevas vaatab vastu
Taas sinitaevas vaatab vastu
ja päike kõrgel naeratab.
Ja rahuliku meelega saan astu'
kindlalt Eedtimaa pinna peal.
Nähtamatu õnnejudin kõikjale
südamest välja voolab.
Eestimaale lokkavat ilu ja rahu hoovab.
Ainult rahu, soovib iga järgnev päev.
Kaunis mai
Kätte on jõudnud kaunis mai
sirelipõõsas jutuvada käib
linnukeste nokad avatud kui sireliõis
sellist ilu ainult kevad pakkuda võib
Päikesel kõrvuni on suu
kulda kallab terve kuu
naerul on kõik liblikad
ärevil kõik putukad ja mutukad
Kevad maikuud õnnistanud
emade südameid rõõmustanud
kaunist sündi ja sünnipäevi jaganud
loodusele ilu ja võlu taganud
Ilus päev
Päike kuldab sinitaevas,
loodus ärkab elule.
Igas päevas midagi uut on,
minule, sinule-, kõigile.
Tore on see päeva algus,
kui sind tervitab päikene,
sekka linnukeste laulu,
kõrvu paitavat muusikat.
Kogu päev siis laabub hästi,
tunned elamise lusti.
Hea, et päev on korraga,
oleks vaid rõõmupäevi otsata.
Iga päev
Iga päev ampsab sügis
päevast ühe tüki.
Iga päev aina lühemaks jääb.
Iga päev aina selgemaks saab sulle.
Iga päev rõõmu andma
-ja südames kandma pead.
Iga päev on elu kingitus sulle.
Igal päeval' tänulik olema pead.
Iga päev pilk viska peegli peale,
vaata, kas tunned ära ennast seal?
Iga päev on vaatamata eale
armas, kallis ja hea,
Iga päev on sinu päralt,
kasutada targasti.
Suur suvi
Ei saa olla väikest suve,
suvi alati on suur.
Ei saa olla külma suve,
suvi alati on kuum.
Ei saa olla pimedat suve,
suvel valged on päevad ja ööd.
Ei saa olla üksildast suve,
suvel on kirkad kõik armuööd.
Ei saa olla väsinud suve,
suvi kutsub puhkama tööst,
Ei saa olla käegalöövat suve,
suvi suur me keskel nüüd.
Sõpruse vennad
Päevad ei olegi vennad,
päevad on hoopiski õed...
Salaja sosinal loevad
ette meil tõdede tõed.
Aastad ei olegi vennad,
aastad on hoopiski isad...
Tööpõllu hobused vaol,
järjega kindlad ja visad.
Elud ei olegi vennad,
elud on hoopiski emad...
Kui ka ei kohtu, ei näe -
Maa kombel hoolivad nemad.
Miski, keski ei olegi vennad
nii, nagu sõbrad su kõrval...
Naerudeks muredest läbi
sõeluvad sopad ja tõrvad.
/Mari*Uri/
Need päikesega hommikud
Need päikesega hommikud su süles,
kui ajasid mind vastu koitu üles...
Need kastepiisapärlitega kõrred,
need linnulaulu kandvad oksaõrred...
Need vaikusega vürtsitatud toad,
kus omaette olemise load...
Need ämblikniidipeened suhtevõrgud,
kus tiibadeta kõige kohal kõrgud...
Need avatud ja lukkudeta uksed,
otsaesistele varje loovad juuksed...
Need metsatukka peitu viivad rajad,
need küsimused: kas mind ikka vajad...
Need viljapõllul kummarduvad pead,
alleede hämariku pimeduses read...
Need kohtumiste oodatuimad teod
ja lahkumiste hetke sõlmis peod...
Need pà .....
supp
miks vahetasid
leiva
elu vastu
kübemed su väljasid
ei toida
kakadeemikud ei treeni
loomavaistu
ööliblikate päevad
seal ei
koida
piirmäärasid ja narratiivi-jama
pritsib tülikooli
iga luku august
saad pihta tihti
lapik-pika puuga
kui õiglaselt ei
hinda hinge-
kaugust
no mis me jälle
tollest
tühjast õunast -
ka koorituna kukub
vastu päid
määgime vaid oma
lahjast lõunast
vaikides lastest
kes meil sündimata
jäid
Sanya
Seinast ja laest
Kas oled alanud seinast ja laest,
ainsamast kahvlist ja üksikust noast?
Alanud kruusast, savist ja paest -
sulgenud silmad, kus tuul puhub toast?
Kas oled leppinud päevad ja ööd,
et polegi paljukest, mida sa sööd,
et polegi midagi kui ainult tööd -
kuni on parajaks kasvanud vööd?
Kas oled vaadanud, kiiganud ellu
kaugelt - sest lähemalt ei ole lastud,
talletand pilte ja paiku su mällu,
et oleks jõudu, kui aeg tuleb vastu?
Kas oled kuulanud mõtteid ja juttu,
nagu seal polekski sinuga seotut?
Katsunud peitudes pageda uttu,
varjata iseend, näotut ja teotut?
K .....
Kes tegi lapse?
Kes tegi lapsele need kaunid kulmud,
kes andis lapsele ta moosisuu?
Kes valis lapsele need kommipõsed,
kes kikitas need kõrvakuud?
Kes tuletas need tantsujalad,
kes kinkis lapsele need kallikäed?
Kes pani lapsele ta plõksusilmad,
kes tekitas need õlamäed?
Kes voolis lapsele punaseks vere,
kes sättis paigale ta patsipea?
Kes peitis tema sisse tilgamere,
kes lükkas pärlitesse hambarea?
Kes jagas lapsele ta jutukeele,
kes nipsas näkku selle naljanina?
Kes külvas talle tema lillemeele,
kes maalis mänguliseks maailma?
Kes noodistas ta hääleviisi,
kes mõõtis .....
Kevad tuleb!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Talve valge ukse suleb,
tõmbab õied mullast välja,
kaotab linnukeste nälja.
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Enam pole päikse muret:
võtab appi pikad päevad -
inimesed rõõmsaks lä'evad!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Varsti kohal kaunid kured,
peagi vulisemas veed
ja läbitavad sopateed.
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Iga kana pühaks muneb,
paju lubab tibud õue,
värviline moes on nõue!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Sõber jälle külla tuleb:
süda peos ja kaardi peal -
ning terve aasta püsib seal!
/Mari*Uri/
Sõber tuleb külla
Sõber tuleb külla –
kohvi on veel soe.
Sõber tuleb külla,
päevi eal ei loe.
Sõber tuleb külla
juttu ajatama…
Sõber tuleb külla
elust pajatama.
Sõber tuleb külla,
lapsed ümber ilma.
Sõber tuleb külla,
vaatab otse silma.
Sõber tuleb külla,
nagu oleks mina.
Sõber tuleb külla,
pilgus taevasina.
Sõber tuleb külla,
tähtis pole nimi…
Sõber tuleb külla,
tunneb paremini.
Sõber tuleb külla –
alati saab mahti.
Sõber tuleb külla,
hoiab hinge lahti.
Sõber tuleb külla,
ikka süda soe.
Sõber tuleb külla –
toob kaasa elutoe.
(P .....