Sõnale päike leiti 1715 luuletust
Päike ja mina
Päikest pole enam palju,
pilverünkad laiuvad,
õhtul ainult päikest tajun
silmapiiril vajumas.
Päikesena särad Sina,
luues hetki säravaid,
nõnda päikseks saada mina
tänu Sinulegi võin.
Päike taevas, unenäos
ja meie oma südames,
ealeski ei ära kao,
on vahel peidus kurbuses.
Ava oma süda neile,
keda hoiad, armastad,
nõnda minagi nüüd võin veel
päikesena särada.
- Tarmo Selter -
2023
Päike
kui hommik oli keeruline
ma virvendasin
Sa võtsid mu käe
ja me tantsisime läbi igaviku
kuldsete riiete sees
Ma ei pannud tähelegi
et rahvariideisse meid on maalitud
sinna tänavatele kus otsimas Sind käin
Ja siis Sa alati "kogemata" tuled
mu kõige tusasemal tunnil
mu kõige hingematvamal ühendusel
Sa oled kohal
Ja siis ma ohkan
Mida veel võiksin ma tahta?
Sest looklevusest saab mäng
Tantsust justkui viirastus
et kuskil kaugel vaatad mind
ja tasa naeratad
Õhtune päike
Kui möödas on hommikune äike,
puid paitamas on õhtune päike,
ja meelest lähevad kõik tormid,
kõik rahesajud karmid.
Kuldsed ladvad ja punased puud,
sinine lõpmatus, ei midagi muud.
Nad kutsuvad unustama.
Nad kutsuvad unistama.
See, kes ütles, et hommikud
targemad on kui õhtud
polnud kindlasti elu näinud,
polnud õhtuses päikeses käinud.
Tõeline päike
Tõesti päikene on see,
mis toob naeratuse palgele,
soojad sõnad huulile,
kirka sära silmisse.
Tõesti päikene on see,
mis kütab soojaks südamed,
jagab ilu meeltele,
puistab õnne hingele.
Tõesti päikene on see,
mis toidab ja terveks teeb,
lubab paista südame,
annab lohutust muserdunud hingele.
Veel on päike, veel on suvi
Veel on päike
veel on suvi
veel on soojust jagada
veel on valgeid päevi palju
veel ei rõõmud otsa saa.
Rannaliivadki veel kuumad
jätkuvalt meri meelitab
kõrgel sinitaevas lõoke
liiri-lõõri lõõritab.
Tunda on, et suvi tahab
tühjaks raputada end
annab kõik ja rõõme jagab...
Võta vastu nüüd see kõik,
muidu hiljaks jääda võid!
Päike.
Ma ei pidanud eile vastu, jah
ma murdusin igas mõttes katki, kildudeks, pooleks
avardusin, pooldusin
ja mida kõike veel...
Oli intensiivne.
Kas see palavus,
soolane merevesi või
kõrbenud keha,
aga olek muutus armastusele avatumaks,
südame hingekeeli nagu puudutati, sest
ma lasin seda teha ja küllap kõigel sellel oli ka kõrgem plaan:
Sisemise Lapse tervendamine.
Ma ei loobi sõnu,
kuigi žongleerida võin nendega,
üldiselt kui kirjutan,
siis ka mõtlen.
Neptuuni retrograad ehk tagurpidi liikumine
illusioorsus loob oma varjundi kõikjale
isegi kui silmad hommi .....
päike ja inimese elu
on aegu mis on olnud
päikese käes ja teisi mis
on seda praegu
ja muud ei olegi
midagi iialgi
vaarao pesupesijad
kuidas pääsevad teie
kilked ja nakatav naer
ülevaataja valvsa pilgu alt
Niiluse pilliroogu täis
mudastelt kallastelt siia
on aegu mis on olnud
päikese käes ja teisi mis
on seda praegu
ja muud ei olegi
midagi iialgi
Liivamägede päike
Ma rannas lesin
Päikese ja palmi all
Soojal maal võtan vanni
Praen end pruunistades
Soojus paitab kanni
Just nagu sina silitaks
Seda oma käega
Ja lausuksid sõnu mis
Öeldud on väega...
Ma armastan
Su keha ja neid jalajälgi
Sinu Kalvin Kleini
Punase trikoo all olevat naba
Seda nähtamatut
Seksikat kleidi saba
Mille jätsid ulakalt toolile
Visates nõtke käega
Joostes randa
Saades üheks liivamäega
Liivamäe kullas ma päevitan
Püüdes kehasse
Päikesekiiri...
Tunnet nagu puutuks sind
Mu sõrmed, huuled ja keha
Nagu puutuks sa mind
Minu silmade südame tagant .....
Päike
Ta kuldas meid piki ja üle
Soojendas pinnalt ja pealt
Rõõmustas ülalt ja seest
Tervitas hommiku algul.
Õied avas ja aurutas kaste
Kasvatas ilusa kõrgeks
Siis laskus ja lehvitas meile
Et puhkaks me sumedas öös.
Ja tagasi homme ta jälle
Naerab ja naeratab taas
Minagi rõõmustan näha
Mu palet ta paitab nii hea...
Sa mu eesti ilm
Sa oled eesti ilm
ma eesti mees
keskpäeval päike
õhtul silmad vees
Kuusillerdusest jõel
saab möirgav raju
mind rebid tükkideks
mu tundekortermaju
Su pilved lõhuvad
mu pilvelõhkujaid
hetk hiljem armulik
see oli tuju vaid
Sa nõuad vastuseid
kas meeldid- ei või jah
et miks ma mõtlen
siis käiksin põrgu kah
Kuid mina mõtlen
pikalt pikalt pikalt
mis tahan ootan loodan
selt tormikeeruplikalt
Nii vaatan vaatlen hindan
armas nagu
ma juba seadsin sõnad
uus ilme- seni nägematu nägu
Sa raevutsed ja paitad
surmkindlaid vastuseid
hell käsi karmilt pigi .....