Sõnale pärg leiti 109 luuletust
Soojust hinge ...
Helge suve kauneid hetki antud mõnel viivul,
jahe sügis kirjuks maalib loodust linnutiivul.
Üha valgust vähem, päike varjub vihma uttu,
öö külmakraadid toob , talv ligi hiilib ruttu.
Lumevalgus katab pargid, tänavad ja majad,
üha alla helbeid langeb , hange peites rajad.
Köetud kodu mõnus elad , üle külmad ajad,
igatsedes , kevad soojust , hinge seda vajad.
Hansi!!!
Kopikad ja tühjad pudelid
Oli kord aeg mil silmad avasin;
nüüd aga vaadates tagasi;
enamiku aja olin pilves ja magasin;
kõigest kõike teadjana arvasin;
kuid olin nagu kõik teised; parasiit;
Endiselt häbematult alasti madratsil;
Ehk pole miski väga muutunud;
Ehk see parasiitlus on juurdunud;
Nüüd vähemalt olen jultunum;
Ütlen julgelt välja mis juhtunud;
Enam lohutavat ega ikka ei uskunud;
Pigem vibutan näpuga ja tähtsusetut tähtsustan;
Kui mulle midagi ei meeldi; siis võib alata märul ka;
Kahju, et pole päris Schwartz, Vang Tamme;Staloone;
Vaid kalts Lamp parm sajandist ime punni jalas ba .....
suvi
Pikad suveööd saavad mööda
hääbuvad aeglaselt unistused
mida soovinud tähistaeva valgel
mälestused veel millele mõelda -
kui esimene külm hommik koidab
Sinu palgel.
Lehed värvuvad kollaseks
pargis kohtuvad me suud
jahedat augustikuud -
soojendama jääb veel
armsama kallistus.
kevade algul
Kevade algul longin
mööda pargi teid
iga mööduja naerab
maailma ideaalsus -
muutnud mind õnnetuks.
Mina ja maailm
üleliigsena tundub
mõistev arusaam
auahnes ühiskonnas.
Sülitame näkku
ligimeste tunnetele
vaikivalt vaid
elu hääbumas
endasse hoitud
murede all.
Iga mööduja naerab
sammude raskuste
all vajun...
üksildusse.
sügisene võlu
tahad unustada hetkeks koorma õlul
pane selga mantel ning kätte kindad
vaata ringi pargis.. imetle võlu
puude hingelist hingust hingad
oravat tõrudega rõõmsa pilguga hindad
kui ta lehehunnikus otsides sahistab
sina ka mänglevalt proovid.. oh kui mõnus.
vahet pole kas on siin hommik
või peale tööd tulles hilisõhtu
õdusalt ilus siinne iga hing
vaid ülevoolavat armastust õhkub
ajakapsel parandab kõik lõhkunu.
haldjas pintsliga süütab tähed
et ei oleks kojuminek sulle pime
ning äkitselt tunned kui lähed
sinus sündivat imelist öist ime
virmalist .....
depressiooni org
seljakotis rõhub raskust depressioon
südames kasvav tunnete segune äng
kattev udu - on üksildusest visioon
unest tühjaks jäänud keha ja säng.
Ees ootamas mind taas kannatuste org
tundmatuses mu ees rajad mida ei tea
verist naeru karjub õõvastavalt ronk
surmapilk silmis - lendas ta üle pea.
korraks peatusin vuliseva jõe ees
küsis kella nahata ja lihata skelett
mustast mürgist auras hingetu mees
maitse mu pisaratest koosnevat vett.
liblikas säras siinses ilmas värvi
ehk ei unustata maailmas milles päev ülal
tullakse otsingutel laevaga järgi
enne kui lase .....
näiline rikkus
tinast raskust täis mõtted ja keha
raha orjusesse oleme müünud me end
koidikust saab halastamatult eha
üksilduseks kujuneb nii aja lend.
uhked autod pargitud ostukeskuse ees
silmini täis käruga seisavad järjekorras
vaesest - vaesemad on sisemuses sees
armastuse vajadust krediitkaart ei korva
õhtune veinipokaal rõõmu asendusaineks
kainenedes kandub öös silmadesse veeks.
bussipeatuses seal seisan mina
mõned eurod surutud südametasku
elektrita valgustuseks taevasina
on millega minna homsele vastu...
samas kui kõrval eramajas naer
kostub mille hoovis vä .....
kallis sulle
See imeline naeratus mille hommikuti põhjustad
Soe kaisutus, kui hea on leida Sind oma kõrvalt
Päev – kui ühtisid me elud, kas mäletad?
Kinkisid me pilkudesse päikese –
Sellest, hetkest lubasin Sind hoida õrnalt.
Hilisõhtused jalutused käsikäes pargis
Südames joovastav õnnetunne, kuulda Su häält
Hiilida Su selja taha, üllatada lilledega vargsi
Halvemaid päevi leidub ka neidki
Kuid kuniks veeta Sinuga need –
Tundub iga sekund imelisem aeg.
Kallis pea seda meeles, ainus mida vajan ma –
On Su olemasolu, ole südames alatiseks lähedal
Kuigi kõik ei .....
Lembe aeg ...
Luba suudluseks palusin sinult.
Vaid imelist tunnistades tõde,
sind armastan kallis kooliõde,
kostus ja sõna ahvatlevalt suult.
Kaunis õis sa kiretormi loodud.
Kui hommikus veel kastemärg,
meid embas päiksekiirte pärg,
kus rõõmukarikast sai joodud.
Hans!!!
Täna õhtul
Täna õhtul, kui väljas on pime
ja tähedki taeva all.
Ning puudeltki langenud lehed.
Seisan mina sel talvisel tänaval.
Ei loe tarku raamatuid ma,
ega õhtuti kuula bachi.
Vaid sinusse armunud olen
ja sellest tundest ma ei saa lahti.
Su silmad on kui värelev vesi
Ja su süda on armastust täis
Ning sinu ilust ma iial ei väsi.
Sest minu hing sinu hinge kõrval käib.
Ma tahaks hoida käes sinu kätt
ja jalutada sinuga pargis.
Ma tahaks kuulata lindude laulu,
Kui sina vaid minuga räägid.
Ma tahaks istuda sinuga murul
ja oodata päikese tõusu.
M .....
Elav-elu
Piparkoogi, piparkoogi piparkoogi mees
vupsab välja tundmatust kui õige mees
silmis põleb tuli, põues hõõgub vimm
laual põleb küünal, käes tal õng ja lant
laual noad kahvlid sätitud on reas
ikka püüab konksuga ta kalu liua pealt.
Piparkoogi, piparkoogi, piparkoogi mees
tunneb ennast justkui või sees
pipargoogi mees nii vapralt mööda raudteed läeb
eemal terendavad karamellimäed
võitleb kui mees, võitlus on ees
kuni maandub üksikkongi
tapamajas number kuus.
Piparkoogi BLUUS
maandus tapamajas number 6
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Hingesugulane....
Igatsevad hinged rändavad ajas
Igatsedes.. tühjus ulub tuulena majas
Otsides oodates rändavad ringi
Öiste tulede valgel ootamiseks hiivavad pingi.
Liikudes massides riivavates keha
Tabades tundeid mida nendega teha
Alluda ajatult silmata saatust
Andes kiigata teisele saabuvat vaatust
Inimest täis tänaval puutuvad käed
Nad on su ümber sinus sees ja näed
Õhtul kui väsinult voodile vajud
Oled üksi ja tühjust enda hinges tajud
Avades väravad leidmaks endasse rahu
Olles rännanud tuules läbi tunnete vahu
Anna lootust hingele leidmaks end
Pole asjata üksikuks t .....
Augustipäev Tartus
Istun, vaatlen möödakäijaid teel. Käib kohvikutes päeva müügimadin.
Suudlemas tudengid on Rae ees ikka veel. Ei sega neid purskkaevu püsiv pladin.
Ma ootan, aga mida, pole selge. Üks Luuletus lä'eb mööda püstipäi.
On peale teda pilk tuntavalt helge. Ta kahjuks teistes linnades ei käi.
Näen järjekordset tarka naljahammast. Eluaegne ülikooli fänniklubi.
Ronib Pirogovis üles piki sammast. Hoiab pöialt talle Püssirohu pubi.
Sild silla kõrval toestab Emajõge. Pajud kallastest ei lase iial lahti.
Vool mere poole kannab lodjanõge. Aeg üle Toomemäe peab visa-vap .....
Päris kodu
Ma pole iial tahtnud
nõnda ringi rännata,
pakkide ja kohvritega
jännata,
rakettidega võidu
päikest jahtida,
kaugelt-kõrgelt
niidumurru vahtida.
Olen ikka tahtnud olla
seal, kus Sina,
leida üles põld, kus
kasvab lina,
sõber olla sipelga ja
teoga,
allika seest juua
kahe peoga...
Ma pole iial tahtnud
sinna-tänna sebida,
piletite kontse-kandu
rebida,
tarbida fitnessi ja
kultuuri,
näha pilvelõhkujaid
ja tahmalinnu suuri.
Olen ikka tahtnud
joosta paljajalu,
tunda eestlasele omast
hingevalu,
kanda metsa vahel
pitsi ja ka roosat,
mõista mõistukeeles
.....
Ühel ööl tähtede all,
Maad kattis esimene hall,
Mere kohin kõrvu puutus,
Siiski oli millestki puudus.
Oli see hellus ja hool,
Ehk mõistmine või Validool?
Täpselt enam ei tea
Kuid seal kaotasin ma pea.
Ta jäi nende mändide alla,
Ja rannaliivale,
Su käte vahele ja
Sinna, pargi rajale.