Sõnale põld leiti 88 luuletust
Ukraina memmekene
Ukraina memmekene nutab,
hinges valu ja kurbus südames.
Kodu pole enam võtta,
kõik on pommitatud varemeiks.
Madal majakene oli,
remonditud sai kevadel.
Koduaias õitses suvi,
lokkas vili põldudel.
Memmekese armas taati
suri ära kurbusest.
Leina nüüd on mitut sorti,
valu suur on südames.
Memmekene taevast palub,
mis on alles jäänud veel.
Pilvel ingel istub, pasun
käes.
Pasun hõikab õige-varsti:
"Rahu tuleb maa- ja südame pääl'!
Kollane
Kollaseks muutunud on kõnniteed,
seal, kus pikk puudeallee.
Kollast värvi on kõikjal veel,
rukkipõld on kollane.
Päikeseketas kollaselt käib,
kollane kuu kasvab ja kahaneb
sinises taevas,
kollased tähed ümber kollase kuu.
Kangastub kollane tähelaev_
Millal kord lõppeb
see valu ja vaev?
veel pisut sügisest
koltub jälle taeva alune
nagu tuhandeid aastaid
samamoodi kui lind lill mets ja põld
sa seda ainult nukralt vaatad
peitma hakkad hinge eest
raagus metsa vettinud
kõrrepõldu
kuldseid lehti okste kaelas
tühja taevast
väristama sellest õlgu
*
jääb voolama jõgi
lehtima mets
õitsema lill saab
vihmaküpseks pilv
ka siis kui mind
enam pole siin
minust rääkides
seda saadab vahel
ohe valu hele piin
möödub lein elu
uuesti hetke täidab
siis läidab
13.10.2022
Sügis meie keskel
Sügis tuli rõõmsal meelel
nüüd ta ongi meie keskel
hõlma all ja lehtedes
halli värvi pilvedes
Sügis kinnitanud kanda
põldudel ja aasadel
metsasülle peitnud enda
puraviku mütsi alt piiludes
Sügis aedupidi hiilib
lookas õunapuid patsutab
marjapõõsastes teeb ringi
midagi seal küpsetab
Sügis rukki-ja nisupõldudel
kulda kühveldab
viljaveski rattale hoogu juurde lisab,
et see ööd ja päevad jahvataks,
kogu ilm et küllalt saaks.
Leian end toolil tukkumas
Kuskil kaugel kuulda on
koolikella kaja.
Ta nagu tilisev kelluke
varakevadisel ajal.
Kirjud lehedki juba
langevad teel.
Varsti jalg tatsub
uuel kooliteel.
Linnudki sädistavad
täies hoos
ja mõnus tuuleiil puhub
lõunakaare poolt.
Paljudele uus on rännutee
kurvalt võib mõnele lõppeda see.
Vahest nii karm on
eluke.
Rukkipõld kui meri lainetab
eemal kajakas kisendab.
Üks laevuke on rannast lahkumas
valges purjes seal valendab.
Üksik majakas silma pilgutab
laevukest ta teel valgustab.
Päike on silmapiiri taha kukkumas.
Leian end kamina ees
tukkumas.
Viidumäele tänus
*
Viidumäest mõeldes
eal puhtamalt
ma pole olnud elu ligi
kui tookord
ühtviisi lahti
kus pilv ja puu
tee äärne kurereha
täiskuus kaku huikamine
eal nõnda olla ma
pole saanud hetkes
nii lemmetavas toomes
kui kase raagus võras
koos ülastega
kaldu päikse poole
liblikana peolt lendu
läinud sõnades
usaldada üleni
end nende hoolde
*
ammu unund
mu peos et sõrmi
keegi hoidis pikalt
ent sulle põld mets ja järv
ma anda ei taha
lahkumiseks suud
vees tuhmuv eha värv
kevadeti kõrgeks tõusev
ilmaruum
mis muutub
kas lill teab et ta õitseb
järv et on taevale metsale
peegliks puu et lehtib
pakub suvepäeval varju
pilv et on vihmast raske
mägi et purskab
põld et muutub kurvaks
kui odrast saab tühjaks
vettima hakkab vihmast kõrs
hea et suu saab Sulle öelda
oled igavesti kallis armas
meel julgeb olla harras
mis muutub kui sõnade asemel
vahel on vaikuse kõrb
tühjus mida hetk hakkab täitma
sõnade asemel eredaks läitma
20.07.2022
Igatsus rukkililledega rukkipõllu järele
Üks vanaproua igatses
tõelises tuules sinetava rukkipõllu järele.
Ta rääkis mulle sellest kogu aeg,
ühtegi päeva ei jätnud vahele.
Ta rääkis sellest mõttest oma pojale,
et see oleks suurimaks sünnipäevakingiks temale.
Jaanipäeva üritusel jälle, alustas vanaproa juttu,
kuidas ikka tahaks näha, tuules õõtsuvat sinetavat rukkipõldu.
Pärast seda ei saanud ma enam vaiki olla,
suur pisar voolama hakkas põsilt alla.
Üheksakümne üheksa aastane vanaprouake,
nii härdaks muutis minu südame.
Saabuski pilvitu ja päikeseküllane päev,
rukkipõld haljendas ja .....
Ilma alistumata
Tead, et elu pole paigas
kui torm uuesti algas
ära ole teeskleja, vaid otsija
ning oma hiilguse leidja;
kuldne põld ja sinine taevas
seal maal on isepäine rahvas kurjaga samas laevas
nagu surm ja elu, mis malet mängib
nüüd 4 kuud stressi rahva õlgadele kingib;
ma tean seda tunnet
kui naabermaa lükkab rinnet
käib ta mõjusfäärist pääsemine
aga alati sellega kaasas põlemine;
verd ja soolikaid maanteel ja linnas
see saatuse hind Ukrainas
vabadus pole nõrkadele
vaid ainult julgetele;
jälle Karu püünisesse astus
ta väärt vaenlasega kohtus
Atamanil kurj .....
Suveks keha trimmi! (Vibromax)
Ei viitsi jooksma minna
lihtsalt tulla siit ja saada sinna?
või siis raskusi tõsta
jõusaali külastust on vaja osata?;
tudvustame teile - Dan Põldroos
purjus mehel on poos
põlvili ja värisevad käed
paned need peale, siis näed;
tõsta värisevad käed puusadele
või oma rindadele
temaga lihtne, lihtsalt kasuta
saab kaasa kindapaare tasuta;
saate nii lihtsalt alla kalorid
sättige valmis omal soovil tuurid
ning mahub Dan igalpool olla
saate ta isegi diivani alla!;
suveks keha trimmi!
naised, ärge õgige kommi
ostke parim vahend saada saledaks
siis teete teisi .....
ehk kõnetab kedagi
rajuna käib läbi aja
kodumaatus
öösse karjun
see ei ole minu saatus
kinni kaelast võta
põld mets
järv heinamaa
kareda keelega lehm
lumelagu tulvavesi
õiteaeg maad mis ehib
elult kingiks saadud
emakeel muugi veel
kõik ära talu
vaid mitte kodumaatust
suu öösse karju karju
see ei ole minu saatus
koduks saada
võõrast maad ja laotust
oh, jumal
Lillele
kaua võtab aega
väga kaua
enne kui pilvel lased olla pilv
lillel lill mäel mägi jõel jõgi
põllul põld metsal mets
kärbsel kärbes rohul rohi
muutub suureks sinu jaoks
nende omailm
peatub sellel rahus silm
vaatamas neist enam väsi
vaim nende olemist
puutuda käsi
*
tsüklist „Poisiiga“
mu arm
me hinged kaua
on vaikinud
las nad nüüd öö läbi
ahnelt räägivad
janustena oma keeles
kuldseks säratavad
meeled kuni valgus
meid sellest äratab
saadab päeva teele
*
oh jumal kuidas
mu poisiea
hommikute värs .....
Andsin Šoigule lõuga
On üks pilukas
selleks tõvalane Sergei
kes Venemaa kaitseministrikas
kui jõuan temani, asi okei;
sest siis lükkan käised üles
ja kabinetis kallale torman
mil paberid Šoigul süles
räigelt kätte maksan;
andsin Šoigule lõuga
ta pilusilmad rebisin suureks
tegin seda mõnuga
et ta tõtt ometi vaataks;
ei Ukraina Venemaa osa ole
järgmisena nülgisin ta ära
kui kaitseministril eluvaimu enam pole
süütasin värdja kodule tulesära;
nagu lipp, ripub masti otsas tõvalase kõld
on selle värvides sinine taevas ja päevalille põld
Maagiline kotkas
Päevalille põld ootamas sooja
talupoeg ei saa lasta silma looja
kuna on vaikus enne tormi
ja igaüks kardab alarmi;
mis häälitseb linnas
kui kohal on maagiline kotkas
kullast 2 - peaga lind
täis okkaid on ta rind;
idatuulest on igasugu koletisi
kuradeid, 4 ratsameest ja karusi
keda keiser saadab
ja maagiline kotkas nüüd pommitab;
kasakas tunneb linnu häält
mis lendab kohale säält
nüüd vaja kahur pöörata
ja see terror tagasi suunata;
sest kotkas ohvritele erandit ei tee
nokkida ja silmadest tulistada on see
mida idamaa naaber tahab
keisririiki taastada .....
Liisile, kes jõel, oma üsas olevale lapsele
pilli mängib
lapsele üsas
flööti mängid jõel
nii pilliks saab süda
vesi õeks
ta loojangu kumale
hakkab seltsiliseks
kupule vees
ilule olemises
kus sina oled ees
*
igal hommikul
valgus peseb mu silmi
põld akna taga
üles äratab meeled
ka siis kui taevas
näha pole valgeid pilvi
sa siiski päevas ole
rõõmsalt teel
ühtviisi tuikab veres
koivalges kiivitaja kaeblemine
mets helerohelises vines
päev valus ere
põld kus lõppes külv
algab elu ime
surm ja sünd
korraga on hetkes ühes
ja sina ise
hammustades huulde
teel tundi uude
*
Czeslav Miloszit lugedes
Sõja üle elanutele mõeldes
vanade meeste luuletused
on sama läbipaistvad
kui tilgad vihmast oksal
sarnanedes täis kasvanud
lehtedele puul
kui paljud sõnad
linnade pommitamisel
ära on põlenud
jäänud mürsulehtreisse oigama
surema nõgestesse
neilgi mida surm pole
puudutanud
puudub endine värv lõhn
su .....
Tahaks põllule
Eesti mees, põline rikas
usin ja parajalt viljakas
meid on vähem kui maad
alati saad otsida, millist saad;
põldu üle 5%, kui on mehi Eestis
mõni osav viljapead mulda saatis
kasvab või ei kasva, pole vahet
ja ei pea pidama ka suhet;
põllud on auklikud
või eri suuruses ja künklikud
saab igaühele seemne puistada
mees oma nokuga töötada;
kuis ukrainlanna asju pakib
rohkem põllumaad ka Eesti mehele tekib
tahaks ka slaavi põllule üle pika aja
kui teha viljalõikust, eks näha ole kui vaja
Armusin Su eksistensi
Armusin Su eksistensi
kuuvalgel ööl,
kui üheskoos pimikus ilmutasime pilte
möödunud aegade ärevusest
on meil seda taaka üldse endaga kaasa vaja võtta?
Lõhutud tundeid või
saaks me võtta kõik hea ja laduda selle
ühise elu vundamendiks?
Arglikud nagu kaks põldhiirt,
kauged, kuid samas lähedased,
kumbki oma põllu ääres...
Üksildasi jalutuskäike tegemas...
Tean, et oled muutunud,
aga mu hing tantsib koos Sinuga.