Sõnale rada leiti 246 luuletust
0.5.01.2024
Tulgu ja aitage taipu.
Või ei näegu mu silmad enam linndude lendu.
Ema maa lilled on sinised, põõsad on rohelised.
Voolab jõgi, ületab sisinaga.
Sired lõhnavad, elu kõhnemaks läheb.
Paksu mett ma voolutan endast, iga hommik juukseid koolutan.
Lilled armastavad päikese lasereid, paiku neid paiku!.
Kuu on jättnud pisaradest suure laigu, mis osutab mulle teed.Oleks ainult palunud kustuta mu jäljed teekonna järjest.
Nagu lilledele mulle ei jättku neid kiireid talveks, ärge nutke ärge nutke.Näete pilvedes mind möödumas muinesse külla.
Ma igavesti ulgun südam .....
Tühisust
Natuke tühjust kulub vahel ära -
riidekapis ja kingariiulil,
külmkapis ja pangakontol.
Näed uusi võimalusi
ja hakkad leiutama.
Tühi rand on luksus
ja tühjad pihud
võivad samas saada andjakäeks.
Tühjuse kõrval kuid taluda
tühisust kerge ei ole.
Et kohe kõik muuta tühiseks
ja hingedesse laduda kive.
Et ei oleks ka teistel kerge,
kui enda hing ja süda on
nii lõpmata tühi ja kurb.
Aga mis sest tühjast-tähjast
ikka plärada.
Tühja kah!
(7.8.2022)
Suuskadel tööle
Jätan auto garaaži hoolde,
kinnitan helkuri ma vööle,
sõidan suuskadel tööle,
kihutan nii, et lumi keerleb taga,
suuskadel on oma rada.
Varahommikul kõik on vaga,
mõnus olla on suusarajal,
kedagi pole ees ja taga,
signaalitada pole vaja.
Närvipingest oled vaba,
tööle jõuad õigeks ajaks.
Tervis hea ja reibas meel,
mida tahta oskakski veel.
Brutaalselt aus
brutaalselt aus
paljudele ei meeldi
et kui oled otsekohene
ja ütled otsekohe !
aga milleks keerutada
luua kujutlemi
ja visualiseerida millestki,
mida pole?
või hoopiski valeväidete ja juttude peale
ennast kringliks vihastada?
oota veel, jõulud on alles teel
ja siis sa vaatad seda inimmassi,
kes kõik elavad pesas,
oma süsteemis, täidavad rolli,
ennast sealt eraldamata
nad arvavadki, et see ongi nende r o l l
aga puhka korraks ja mõtle, et
elu on mäng
sinu roll on mäng
sa mängid seda rolli, sest rollid jaotati nii
või tahtsid võtta selle rolli
kuidas s .....
Tali juba teel
Puud ei ole raagus veel,
aga tali juba teel.
Lehed puudel lumekatte all,
kuskil veereb lumepall.
Kas luiged lähevadki nüüd- lumi taga?!
Ei veel kostu luige hüüd,
lund on juurde vaja,
valget lennurada.
Maa peal kohe ära sulab esimene lumi,
puuoksa-ja lehekese peal
ta sulab tasakesi-,
ta sulab tasakesi,
esimene lumi.
Peaminister.
Meie vapper Kaja Kallas sanktsioonirada sisse tallas, rajas teed ja kõigile ta rääkis tihti, et moraalikompass näitab talle sihti! Aga raja kõrval Kaja vaikselt oma asju ajas, tallas sisse teise raja, kust saab minna ainult Kaja! Äkki metsas juhtus ämber, ilmsiks tuli salakamber, jänkuraja kõrval leiti äri, hunt lammastel seal näris läbi kõri! Aga Kaja vapralt hundiga ajas äri ja tema peale hunt ei ole kuri. Kännu otsast metsaelanikele sellest Kaja ajab mulli, keegi teda ei usu ja otsitakse kolli, aga hullu pole ju veel midagi, Kaja valevorsti müüb ju ikka edasi! Kus on .....
— AareL o b a I
kust sina tunned minu vanaisa,
ja miks mina tean su vanaisa,
nimepidi -
ma lootsin igati, et mina ometi
seda ümbriku ei sulle ega talle edastama ei pea
see kõik muutub kuidagi liiga läbipõimunuks
või ongi see 5D millest räägivad
või oli see ammu juba nii
et ülikooli lõpuaktusele tuled
raamitud õlimaaliga minust
me ise lõime selle reaalsuse
nagu maatriksis
ja nüüd need teised,
korraldavad oma käitumist selle järgi
justnagu nad teaksid
ei julge sugupuud uurida,
äkki avastan midagi,
mis on liiga lähendane, et endale tunnistada
äkki sa oled hoopis mu ven .....
Abi *
kümmekond aastat hiljem
ma seisatan
ja mõtlen,
et kellelgi on mu südamefilm
mu südamelöögi sagedus,
millest saaks teha nii filmi, heliklipi,
kui ka gifi või muu IT-värgendusena maha müüa - rahaks teha
broken hearted girl
süda lõi ka seekord kiilu hinge vahele
nulltolerants draamade suhtes
mis võiksid morjendada mu igapäevaelu
rõõmuhetki
ma näen ennast tegemas midagi,
mida ma ei arvanud, et kunagi teen,
loobumas raamatutest, sõnade sõnadest,
mis oma aja käigus valesti hoituna,
on muutunud lugemiskõlbatuks
ja Lev Tolstoi "Poisiiga" asetus mu lauale
n .....
Kooli trepil, ukse ees,
seisab nõutult väikemees.
Millist rada mööda minna?
Kas see tee viib ikka sinna
kuhu tahaks lõpuks jõuda –
elumerel kindlalt sõuda.
Kui Su tahe annab soovid –
lainte harjal julgelt loovid.
Mõistusele lisad motti,
asjadest saad selget sotti,
kannab edasi Sind tees –
ise olema pead mees.
Aju kärssamas tuules....
ülekuumenenud prahist, mis tuksub mu soontes
kellele ja milleks
lendurile vaja akadeemiaid
aga mulle
kus peaksin mina savasanas asetama
oma pea
keerulised mõttemängud ei aita
ka roosidest täidetud alleel
miski pole nagu endine
samas minevikku kaasa viia pildialbumites
Tallinn-Tartu bussides
liiga keeruliseks läheb see hekseldamine
karma ja hatha jooga vahel
õige yogi teab
pidin elama Andaluusias ja Dubais
aga ei, elu viis mind isaga seotud radadele
otsima oma juurestiku, oma mulla alust võrestikku
et aru saada, kas see paju
on piisavalt paindlik, et painutada ennas .....
Tuuleiil
Tuuleiili võimus vaikselt võtmas maad,
päikselises kuumuses küll veidi jahutab,
kuivatades siiski põldu, radasid,
ojasid ja niite, puudelatvasid,
viimseid rohututte kõrvalisel teel,
kus on loodus vaikkselt võimu võtmas veel,
tuues juurde kurbust, vines leitsakut
nii õhtutunnnil hilja kui väga varakult.
Tuuleiil, Sa puhu siia kauged pilverünkad,
tumedamad pilved või siis hoopis tormiks hakka,
too Sa meile vihma, maale kosutust,
loodusele soojust, headust, armastust.
- Tarmo Selter -
2023
Kas saad...
Kas saad
naeratusi huulilt püüda kinni,
silmasära kustutada eos,
hellushetki pööratagi ringi,
teise südant hoida oma peos?
Kas saad
loodushääli vaigistada öödes,
päiksevalgust taevalaotuses,
linnulennult liblikaidki püüdes,
hoida tähti oma silmades?
Kas saad
olla peidus minu südames,
vaadata seal veidikene ringi,
sobrada mu kõigis tunnetes,
leida kirge, armatuse hetki.
Kas saan
mina olla Sinu silmasäraks,
Sinu päikeseks ses´ taevalaotuses,
tähtedeks Su silmis olla täna
ja ka homme, ülehomme meie teel.
- Tarmo Selter -
2023
Koolikella kaja
Mul meeles veel on koolikella kaja,
sügise tulekuga meenub kogu aja.
Iga metsatee ja kodurada,
mälestusi toovad kooliajast.
Kellukestelgi koolikella kõla,
till, till, till, kõrvus kajab.
Jah, oli aeg, mil koolikell meid kutsus
ja süda ärevalt, ärevalt tuksus.
Kaunis koolikella kaja,
mis saabub kuldsel sügisel,
ei kõrvust minna taha.
Suur suvi lahkub peagi
Suur suvi lahkub peagi,
suvi sügisele annab käe.
Uus kooliaasta hakkab peale,
tulevad uued sõbrad, õpetajad head.
Suvi andis kasvul hoogu juurde,
andis uusi mõtteid koguda,
sukelduda ellu suurde,
õigel rajal püsida.
Iga rohtu kasvand rada,
kooliteena näib.
Aeg annab mõtteid mõlgutada,
suur suvi ongi läind.
Päike ja mina
Päikest pole enam palju,
pilverünkad laiuvad,
õhtul ainult päikest tajun
silmapiiril vajumas.
Päikesena särad Sina,
luues hetki säravaid,
nõnda päikseks saada mina
tänu Sinulegi võin.
Päike taevas, unenäos
ja meie oma südames,
ealeski ei ära kao,
on vahel peidus kurbuses.
Ava oma süda neile,
keda hoiad, armastad,
nõnda minagi nüüd võin veel
päikesena särada.
- Tarmo Selter -
2023