Sõnale rahulik leiti 132 luuletust (pop)
Nüüd tuli kevad
Nüüd tuli kevad,
kõik ootasid seda.
Nende seas olin ka mina,
kes naudib lindude kisa.
Välja tõin rolleri,
nüüd jälle paarutada saab,
see meeldib mulle tõesti,
iga kevad taas.
Nüüd on mõnus jalutada,
kui päike särab ja taimed värvilised.
Rahulikult aega veeta,
on kevadel tore.
Kauneid jõule Kodumaa
Eesti on mu kodumaa,
siin on ilus elada.
Saja aastaseks ta sai,
talle teen ma pika pai.
Õlgadel tal raske koorem,
välja paistab palju noorem.
Sinine ja must ja valge,
lehvib uhkelt nii suvel ,kui talvel.
Vaikselt,vaikselt lumehelbed -
sadage me maale.
Et jõulurahu tulla saaks
ja pehme,valge lumi .....
Vana-aastal
Ma pole kurb, et aasta möödub.
ma pole üldse nukrusega löödud.
Võib kauniks mõelda iga tulevase hetke,
saab olnut võtta vaid kui vajalikku eluretkel.
Et saada tugevaks ja targaks, soojaks
või millegi ehk kauni loojaks,
peab sügavale hingepõhja vaatama
ja möödund päevad enda ette laotama -
sealt selgub tõde, mis on olnud väärtuslik, mis vähem,
kes olnud mulle kauge, kes on olnud lähem.
On igas päevas olnud oma õppetund -
jah, olen õnnelik, kui soovin kallitele rahulikku und.
Maren Toom 2013
Meenutus
Kui muuseumis ajalugu ärkab,
siin toas ma vanu asju märkan.
Mõni hetk või seik,
täis mõtteid, tundeid keerulisi,
üksik, habras rõõmuläik.
Ajatuse tuhmund valgus,
lõpuks rahulik ja vaikne,
justkui uue elu algus,
siin julmus enamei paikne.
Tunnetan vabadust ja samas piiratust.
Ses päikselises päevas kui mitu viirastust.
See piiratus mind painab, rusub pinges.
Mind palun vabasta ka oma hinges.
Sügisehõng
Sügisehõng
Surmale määratud lehed
Tuules tantsivad puud
Maa puhas lõhn
Pilved kingivad aina vett
Hüvastijätukolmnurgad taevateil
Eestimaa sügis
Nukker ja rahulik
Päikese viimane naeratus
Külmetavatele puudele
Külmetavale maale
Sügisehõng
Igal aastal uudne ja erinev
See sügise sünd
Ja mu säravad suvepäevad
Ära lendavad üksteise järel
Lõunamaale
Sooja poole
Päikese paitust otsima
Ãœksi ja alasti
Seisan kui äsja toretsev vaher
Kõik mu kirevpunased lehed
Ära must lendavad
Sügisehõng
Ainult minuga jääb
Jagama homseid päevi
Maren Toom 1981
.....
Liblika ilu
Taevas pilved liblika rahulikest kehajoontest,
silmad valusad päikse kiire nooltest.
Otsin kujundeid, lootes, et sest taevast
äkki leian veel midagi ilusamat, kuid vaevalt.
Kui liblikas, kelle kujutlevat ilu ma näen,
puhkaks kas või korra oma tiibu siin mäel,
siis kogu maailma suur kadeduse mõõk
ta hetkega seal samas tiivutuks lööks.
Taas saabub sügis.
Vaatan välja,välja näen ma vihma,
sügis on meil saabuma-as.
Puude lehed on hakanud langema,
päikese soojad kiired taandumas.
Veekogud muutuvad külmemaks,
sinna ujuma enam ei lä-e.
Pikse nooled,taeva valgemaks,
öös enam soojust ei näe.
Linnud kaugele ära lendavad,
porisemaks kõik meil läeb.
Turistid ära kepslevad,
meil saabub pikk rahulik aeg.
Marko Vaima
Koos Sinuga
Isegi kui kõnnin suga pimedas,
siis turvatunne mul sisimas.
Päris tihti ma kuulen su südant,
see ikka sama rahulik, ka külmalt.
Sind nähes mu hing läheb soojaks,
nimetan sind mu elu loojaks.
Ma tean, et sina oled see õige,
sest sa tõesti oled üle kõige.
Sa oled mulle, kui teine valgus,
Sinuga mul tuleb lõpp, nagu tuli ka algus.
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Head..
ma ei väidagi, et kõik on ideaalne
aga ma ei oskagi enam kurta
mõnikord tundub niivõrd ebareaalne
ja..ma ei teagi
polegi vist miskit, mida karta
miski nagu südames kõditab
nagu öeldud "piniseb kui kimalane.."
oma eluratta läbi õlitan
ja olen..lähen..tulen
kas siis mässumeelselt,rahulikult
kõik on hea, vahet ju pole
Mida teha siis, kui sinu tulevik on tume,
siis, kui mingit roosat unelmat sul lihtsalt enam pole,
siis, kui juhe täiega on puntraks keerdund kokku,
tahaks tühjaks röökida end, hüüda miskit roppu...
Suitsuotsa süüdates ma rapsin vettind tikku,
üheotsapileti siis ostan minevikku.
Möödanikus püherdades ongi täitsa mõnus,
kuramuse tore tundub noorusaja võlu!
Endale ma kinnitan, et rohelisem rohi
lõhnas hulga helgemalt ja asju, mida tohib
öelda või siis mõelda, oli selles ajas rohkem,
ja et justkui saatuski mind viisakamalt kohtles...
Praeguseks on jäänud ainult me .....
Rahulolematult rahulik
kõik on nii vaikne, liiga rahulik
siiski sees on närv
ma ei salli seda
nii väljast kui seest tundun vale
pimedusse viib kogu see värk.
aaah, see tunne, ma ei saa!
aga kuradi hästi oskan varjata..
..vabalt alla läheb veel üks klaas
kõigile silma vaadates rahulolevalt naeratan.
närib südant, närve ja hinge
oi kuidas tahaks lüüa kõigele käega
sinna samusesse kõik minge..
aga hakkama ma saan, ükskõik, mis väega.
Südaöö
Näen tuhandeid tähti
säramas selles öises taevas,
kus pole mitte ühtki pilve
ja tänaval ei käi ühtki hinge.
Kõik on vailne ja rahulik.
On südaöö ja kell on palju
aga mul ei ole ikka veel und.
Soovin näha ma tähtedesadu
ja et Jõuluks sajaks maha
hästi palju lund.
14.12.2008
Vaikselt akna taga sajab lund
Vaikselt akna taga sajab lund,
silm vajub, kuid ei tule und.
Jõulutuled valgustavad õrnalt tuba,
ja jõulusoojas küsib hingelt luba.
Kui jõuluaja soojus sees,
muudab soojaks südame,
siis rahulikult asja võta,
sest saab ka ilma muretsemata.
Kui südames on väsind tunne,
ja südames on palju soove,
selleks, et see täituks õige pea,
pead oma hinge avama.
Viimane hetk
See oli vastik, külm ja pime,
vihmane ning väga kole.
Lähenemas kahte tulukest
kahjuks nägid liiga hilja.
Nüüd süda nutab valust
ja kurbus on hinges,
läbi pisarate pilti sinust
ma mäletan kogu elu.
Sellest päevast sai su viimnepäev
ja sellest hetkest su viimne hetk.
Sellest hetkest sind enam ei ole,
olgu ilus ja rahulik su taevaretk.
04.06.2009
Käed ei püsi teki peal
Võin olla uhke poiss
sest mul koolis suurim noku
seda kadestab iga klass
ja isal on minusse usku;
alles 13 aastane
eas, kus muutun meheks
tulvil energiat ja uusi emotsioone
vaevalt elu rahulik oleks;
olen klassiga ekskursioonil
ja käed ei püsi teki peal
ühel ööl voodinaril
istukil üleval seal;
telefoni valgel peidus
on pilte paljastest naistest
mööda vorsti käsi liikus
lasen auru välja ihadest;
järsku tatikad ringi tormavad
nad teinud lollusi
ööajal tagasi jooksevad
eiranud omaniku korraldusi;
kui tädi siia tuleb
siis kahe käega võidu onasin
mu .....
Lootused pole lootusetud
Me iga päev paremat loodame,
Me õndsamaid tunde ootame.
See lootus meid pidevalt petab,
See ootus meid abita jätab.
Kas keegi päriselt mõelnud, miks on nii?
Ehk tahame liialt kiirelt põgeneda siit..
Ehk on me lootused, need liialt suured,
Nii suured, et isegi ära ei jaksa viia tuuled
Mida teha, mina tean,
Rahulikult olema pead,
Viska mured, unusta lootused,
Sea endale lihtsamad ootused.
Kui oskame õigesti käituda,
Võivad lõpuks soovidki täituda,
Ära anna alla, tegutse edasi,
Eluring käibki ju sedasi.