Sõnale rain leiti 164 luuletust
Märts AD 2022
Ukrainast ei pääse me niipea ei üle ega ümber. Nii on. Seepärast ka need, mõneti ehk pikad luuletused. Palun vabandust!
Lõpus tasakaalustab neid teistsuguse maailma olemine. Olge hoitud!
31. märtsil Eestis
veel linna kohal sireenidest
tükkideks kärisenud pole
õhtune taevas
mürskudest põllu kohal
võpatudes lõhatud
kordi ja kordi vaikust
lakanud lumme pole
mu kodutalus
räästate hele tilkumine
anna andeks mulle hing
sinugi pannud olen
üleni valutama
šokist palutama
rahu järgi kõrbena
janunema
süda sinust sõda jättis
linnade a .....
pisut veel kevadest, olgugi et mu mõtted on kogu aeg Ukrainaga..
ah kui hea
kui saab panna sinu sülle
õhtul pea helde juuli
tunda ninas põsel
jasmiini valget lõhna
kuidas see mu meeli
puhtaks mõseb
et suvi veel me juures
oled tema süles suures
*
lapsuliblikas
talvest üles ärganud
lausub rõõmsalt meel
nähes liblika päikse
käes lendu selle kergust
*
Kosmos
mida teeks seal sina
kus puudub tuuleõhk
ja lille lõhn sõnadel kaja
inimese mõõde ajal
*
taas päike kilgendab veres
päev pilgeni sellest ere
rõõm igas su lausutud teres
*
kuulma oled hakanud
kuidas päev hommikul
sügavalt si .....
"Rahu" jõud
Kõigi oma seitsme meelega
tunnetan ma "Rahu" jõudu,
meeltest tahaks lahti lasta sõjaõudu
"Rahu" meeled rahulikuks muudab,
ainult "Rahu" sõja võita suudab
ja rahulikuks maailma muudab.
"Rahusarve" häält on juba kuulda,
kuigi minu süda tunneb, kuuleb nii,
küllap "Rahu" tasapisi jõuab kõigi meelteni...
Ukraina sõja sekka mõni rida juulist
Juuli
luige lestade
ja Sinu paljaste jalgade
jäljed hommikusel
märjal rannaliival
kuis ehmus sellest veri
nuttis sinine meri
ema sülle hing end keris
ei ma ei küsi endalt
miks mälu seda hetke
endaga kaasas kannab
avatuna vahel näha annab
ei ma ei küsi seda endalt
tsüklist „Poisiiga“
Tahaks põllule
Eesti mees, põline rikas
usin ja parajalt viljakas
meid on vähem kui maad
alati saad otsida, millist saad;
põldu üle 5%, kui on mehi Eestis
mõni osav viljapead mulda saatis
kasvab või ei kasva, pole vahet
ja ei pea pidama ka suhet;
põllud on auklikud
või eri suuruses ja künklikud
saab igaühele seemne puistada
mees oma nokuga töötada;
kuis ukrainlanna asju pakib
rohkem põllumaad ka Eesti mehele tekib
tahaks ka slaavi põllule üle pika aja
kui teha viljalõikust, eks näha ole kui vaja
Tuul
Tuul põllul ringi tuhnib,
nagu otsiks sealt viljaterakest.
Tuul viltusel aknaluugil kõlgub,
ei ühtegi hingelist.
Tuul katkisel kiigel vingudes kiigub,
pole kiigutada enam kedagi-
Tuul vilistades korstnasse poeb,
otsides suitsuhõngu.
Tuulel mõruks muutub meel,
kogu tare on vajunud längu.
Tuul lehvitab rätti, mis pesunööril,
rätt liueldes lendu läeb koduteelt.
Tühjad on väljad ja kurblik on meel,
Tuul sahistab leinakaskedes veel.
Agressor
Sina, "Venemaa agressor,
kes sa tungisid meie maale,
kaasa tõid miine ja kurjade kavatsuste iile."
"Mine minema siit, kas kuuled?"
Meie maa rahvas nii rahulik on siin,
nüüd tuled sina ja rahu ära viid...
Su jalg on liig raske,
et sind jõuab kanda,
su süda liig kiskjalik,
et sind suudab mõista.
Ei kuulda võta seda,
ma võitlusjanu täis
ja vallutada tahan
just sinu-Ukraina maid!
Kõlab plahvatus
ja väikse lapse alin
ja jälle plahvatus...
Ei saa üle, ega ümber
Valutav on süda jälle...
Ukrainast ei saa üle, ega ümber
Ei saa me läbi Ukrainata,
ega Ukraina rahvata.
Vahest tunned endas häbi
endas tugevat süüdki,
et kodumaast on lahku mindud-
Hing sees kripeldamas nüüdki.
Üks võõras vägi
segi paiskas-kõik, mis kallis oli
Ja oma musta häbiplekki
ta teistel külge pani.
Kuid ei saa lasta jalgu nõrgaks
ja süüd enda sisse
Jalule meil tuleb tõusta
ja vaenlane puruks lüüa.
Valust tuleb üle olla
Usku hoida südames
Vaprusega südant toita
Üle olla jõhkrusest.
Küll siis ükskord koidab päev,
mil võidet .....
Ukraina Memme-Taati
Ukraina Memme-Taati
istuvad koduaias, oma pingi peal.
Neil alles on veel natukene maadki
ja suur armastus südame peal.
Ei ole neil kuhugile kiiret,
atra seadma veel peab.
Vast pojad mängisid koduõuel-
Aeg, see varastanud sõjale nad.
Kiisuke lööb kurba nurru,
hiir teda ei peibuta.
Sügavalt poeb Memmekesel sülle,
Taadike kassi silitab.
Mis tuleb homme või ülehomme
ei nad ette tea,
kuid koduke armas on neile,
kus rahus puhata hea.
Kodumuld on nii kerge, kerge...
Ukraina poegadel mullast tekk on peal.
Memmekene vajub tasaselt unne,
Taadikese õlg toetab väsin .....
Kingitus Ukrainale
Saadaks tüki sinitaevast,
tüki kuldsest päikesest,
Ukraina, kus on mustjas taevas,
vähe särab päikene.
Saadaks osa lillekimbust,
mis korjatud on metsa alt.
Saadaks ühe linnulaulu,
mis kurba hinge rõõmustaks.
Ilus on küll meie kevad,
kuid täit rõõmu ei tunda saa.
Ukraina elu südames on praegu
Soov tükike kevadet on kinkida.
NATO
NATO, võta tiivad selga
ja lenda üle Ukrainamaa!
Vaata kõrgelt taevast alla,
silmi ära kinni pigista!
Oled suur ja võimas sa,
Ukrainale appi tõtta!
Muidu surra võib see maa,
mis kistud julma sõtta.
Seal tapatalgud täies hoos,
liikuma pandud on põgenike-voor.
Emad rinnalastega istuvad keldrites
vanurid kinni hoiavad oma kodudest
Ei mahu lihtsalt hinge see,
et kuskil lebotab üks mees,
üks mees, kes vägesid kamandab,
röövretki juhendab, tapatalguid korraldab.
NATO, aita lõpetada õuduste õudus!
Ajatu kurbus
Ükski sõda ei väärtusta elu,
mis uppunud pisarajõkke,
kus hoovustes kurbus ja valu
ei saa enam kedagi kätte.
Kaugustes sähvimas miski,
kostumas laskude kaja,
see kohale jõudmas varsti,
on kodust nüüd lahkuda vaja.
Pühi pisarad, et saaksid rajal
astuda kiiremalt veel,
vii kallimad varju kui vaja
et rahulik oleks Su meel.
Võta relvad ja tagasi mine,
hoia end, võitle kodumaa eest,
vaenlasel on mitu nime,
kuid kustutad Sina kõik need.
Läheb aega, on hukkunuid palju
ses sõjas, kus murdumas meel,
kui ükskord ka sõjasuits hajub,
jäljed aastaid on mõtetes .....
Vankumatu Ukraina sõdur
Ukraina sõdur viskab nalja ka rindejoone peal,
ukrainlasel on süda ikka
õige koha peal.
Sõjatandril tantsu vihub,
et ei nüristuks ta meel...
Kuigi pisar silma kisub,
siiski vaprust jagub veel.
Jalge all lirtsub pommitatud maa,
mustjas taevas raketid koledad.
Mõistus siiski terveks jääma peab,
TEENIDA ON AU
OMA KODUMAAD!