Sõnale rgem leiti 230 luuletust (top)
Eesti rahvale
Ärgem andkem ära seda mis tuli saada jõuga.
Vabadust mida tuli välja nõuda.
Sellest võlts lembelisest unest ärgake,
enda ümber toimuvat märgake.
Ära saab võtta maja, maa või kuuri,
aga mitte meie juuri.
Eestimaa ja Eesti rahva eest võidelge,
hoidkem kokku, omavahel ärge sõimelge.
Sõprus
Täna sõprust
kallimatest kallimaks pea!
Täna kõrgemale
rahu hinda sea!
Täna kallista ja unusta ära,
et jalge alt on kadumas maa!
Täna lase oma meeled vabaks!
Hoia lippu kõrgel-eneses!
Täna tunneta ja tunne oma põues,
suurt jõudu,mis südame all!
Täna jääma pead iseendaks!
Täna kaikugu südame hääl!
Täna saabugu südamerahu
Täna rahu tulgu maa- pääl!
Jõulud,jõulud veerevad
Jõulud,jõulud veerevad,
aina kaugemale.
Hea tunde jätnud nad,
minu südamele.
Jõulud,jõulud veerevad,
kus nad peatuvad?
Hingest hinge veerevad,
seal nad peatuvad.
Igatsus kui tuleb peale,
koorem raske on.
Jõulud veerevad siis jälle,
Kergem südamel.
Ilma uneta ei saa
Uni mulle jõudu annab,
Uni unistusi kannab.
Viib mind kuhuiganes
Hing just hetkel igatseb.
Uni mulle suure hooga
Tuleb tervet mõistust tooma.
Seepärast teati juba varem,
Hommik õhtust ongi targem.
Uni paika seab ju veel
Tasakaalu minu sees.
Kui puhanuna ärgata,
On lihtsam ilu märgata.
Päris ilma uneta
Ei saa me keegi elada.
Sa ära ära unusta,
On kõigil vaja puhata!
Kes seal kuuse taga piilub?
Kes seal kuuse taga piilub,
müts kui lumelobjakas?
Valge habe laotub lumel,
see vist päkapikk naljakas-.
Äkki on ta ära eksind,
reelt maha kukkunud,
ehk on ehmatunud veidi,
kuuse alla peitu pugenud?!
Päkapikul lumi põlvistsaati,
sära silmist pole kadunud.
Ta vist ootab jõulutaati,
see kuusk tal välja valitud.
Hiilin vaikselt lähemale,
tõstan kuuseoksad kõrgemale.
Kedagi ei näe ma seal,
ainult väiksed jäljed lume peal!
Selle kuuse valingi,
süda mulle ütleb nii...
Hea meeleolu tuppa toon,
päkapikust ilusa laulugi loon.
EMA
Ema, kevad on möödunud ruttu
ja suvigi takkatippu.
Ilusat aega kevades ja suves on olnud,
minu hinge kurb sügis on tulnud.
Ema, sügis on iseenesest ilus,
kuid sügiseti kõige rohkem
puudust tunnen Sinust.
Siis lühemad on päevad ja pikad on ööd,
süda igatseb ja hing sees pilli vaid lööb.
Ema, vahest võiksid siin ju olla,
mina Sinu juures, pea toetamas õlga.
Ema, ilus kuupaiste oli,
tähed sirasid öös,
üks täht eredamalt paistis
ja pimedust ei olnudki sel ööl.
Ema, täna tuli esimene lumi,
suurt rõõmu selles oli!
Peagi jõuavad jõulud lähemale,
ema kalli .....
Milleks minna
See on see
kuidas see tundub siit ....
kauge ja võõras on see kõik
mis pole siin
siiski vahest
hing igatseb eemale siit
Ilm on heitlik
talv on pime
või pole midagi uut enam siin
Samas see kõik võlub
nagu kergem suvi
päike
meri
lumine talv ja
vananaiste suvi
Või hoopis meeles vaid vilu tuul
lörts
vihm
või rikkis lift
.... küll kevad kõik tasa teeb
mis vastu veel.
Katri Raik
Sul olla ilu pole
sest mida räägid, on kole
sinusugune on reeturlik mutt
keda ihaldab kremlimeelne kutt;
oled musternäide sotsidest
kes eeldab kõike venelastest
sa nilbitsed idanaabriga
mil ei mõtle enda peaga;
T - 34 koht avalikus pole
ja sul siin ulguda ei ole
ei saa targemaks su kommentaarist
on kõrini sinusugusest meerist;
sa tead küll, Raik
oled lipul kui punane laik
Eestis selline olla vaevalt võid
kao tagasi Venemaale, vana nõid
Tali ammustab 2
Vaheldumisi on sula ja külm
teeb tuul soojataju nõrgemaks
sajab lörtsi või lund ja keerleb tolm
saab ümbrus üha koledamaks;
esivanematel polnud internetti
et soiguda, kuidas jahedus ei meeldi
sest, kui töö kiidab rahakotti
siis kõigega tegeldi;
tali ammustab
külmaga hauda viib just
mõni hooletult ahju kütab
linnas sireenid tulekahjust;
lähed õue sitale/kusele
kukuvad jääpurkad välja august
lihtsam häda teha meestele
sest ei pea võtma pükse jalast
oma lastele
Aitäh, et te mind oma isaks vastu olete võtnud, kõigi oma täis- ja teravnurkade, iseärasustega.
see suurem on kui
sõnade poolt sisse piiratud
mingi tükike reaalsust
elu ja aega päeva
taeva alla tulev
hommikune puhtevalgus
see kõrgem on kui Eiffeli torn
põhjatum kui Mariaani süvik
sama elus ja tühi kui Universum
iga kord on see isemoodi
mis paneb tegelikkuse paika
lase sel ära kaduda
vahel õnnestub endalgi
aduda mis see siis om
nii kui om
Sula
jääpurikas räästas
hakkas tilkuma
meelele kevad meenus
trepp majal saab
lumest peagi paljaks
maa tagasi haljaks
nagu jõgi jääst veri
vabaks üleni talvest
lumest valgest
*
seesama vaikus
valgus hall kuis ka
muud ei otsiks silm
kõik vaid tardunud
valge kogu ilm
tee ääres hang on
saanud üksnes kõrgemaks
männid rohkem
mattunud lumme
mets jäänud unne
aknast tuppa tuleb lume
valgus mul peatub Su pilk
täis rahu ja malbust
Pegasus
Valge hobusega Sa ei tule,
selles ma olen kindel.
Pigem Pegasusega.
See oleks isegi nunnu.
See teeks mu tuju heaks.
Lendamine teeb alati mul tuju heaks,
toob lapseliku rõõmu tagasi,
ravib neerud terveks.
Ma ei oska Sulle öelda,
kas pegasuse juhtimiseks on vaja lube teha
ja kuidas praeguses õhuruumis nendega sõitmine mööduks,
aga ometi,
kuskil nad sõidavad,
kedagi nad kannavad,
ma arvan, et neid, kes neisse usuvad.
Kirjandusõpetaja ütles kunagi, et puhasta oma laused prügist.
Kirjanduse professor, aga, et kirjutamine on üks teraapia vorme.
Eriti kui oled .....
Kevade igatsus
Lumememm hakkas sulama,
järjest kössi vajuma.
Vares kaabuloti peal,
uhkust täis ja kraaksus seal.
Koerakrants tiirles ümber memme,
viimaks ümber lükkas selle.
Varese rõõm valuks sai,
koerakrants sambana seisma jäi.
Lumememmest sai voolav, nirisev oja,
kevade tulek aeglane näib.
Süda on avatud kevadele juba,
päikegi üha kõrgemalt käib.
Surnuaed
Selles elus olid Sa kohe tuttav,
järgmises elus oleme targemad ja tundlikumad,
ka täna, võiksin ma surra,
sest ma tahan, et Sa teaksid, et ma armastan Sind,
teed lollusid või ei tee,
aksepteerin kõike...
Sind on alati olnud kerge armastada,
sest Sa olid nii ehe ja mehine
Võimalik, et Su naine pahandaks...
Aga kui ta on vaid paberite järgi naine, mitte
päris kehas - ihus - meeles,
siis ehk on mul lootust võita kunagi ka Sinu süda...
Isegi kui mu süda on võidetud Su parima sõbra poolt....