Sõnale rika leiti 267 luuletust (copied)
Kolleegile
Sind me kiitmast küll ei väsi,
Tööl ei puhka sinu käsi.
Oled väärikas strateeg
Silmapaistvalt tark kolleeg!
Kui küll aju juba keeb,
Näed, et ... (nimi) suitsu teeb,
Et kõik toss sealt välja lasta –
Sellel hetkel meil ei vasta!!
Rõõmus, visa, kiire mees –
Siin ta seisab – meie ees!
Sõnu häid ja kiitust väärt!
Surume siis kõik ta kätt!
Tiina Klemets
Ilus valge talv
Valged lumememmed reas
kõigil kaabulotid peas
sütest nööbid sirges reas
seisavad kui piirikaitsel seal
Taevast alla sajab lumi
sajab kuni hangedeni
sajab valgeks maa ja taeva
katab kinni murevaeva
Ilus valge talv on see
meeleolul rõõmu teeb
lumehelbeid langeb veel
langeb terve kodutee...
Armastus on kummaline
Armastusel on vesihallid silmad
seljas kuu kuldne kuub
juustes tilisevad tähekellad
südamel istub tunne kuum
Armastusel on suudlusi täis punahuuled
südamel habras karikakraõis
kaela ümber on keelatud viljad
Ihul läbistav Aamori nool
Armastusel on kiira-käära rajad
kummalised ja eksitavad teed
hingepõhjas kumav päiksesära
rõõmuallikad kristallselges vees
Armastusel anda on nii palju
ta ikka püsib südamete peal.
Armastus kindel on kui kalju,
kui teda hoida oskad,
siis haiget ei tee ta eal.
Tore sügis
Polegi see sügis hall
ei näe vivmapilvi taeva all
pole kuulda linnukeste kurba siutsu
sügis täis on kirjut säutsu
Päike kuldab metsateed
kraavis ojakene niriseb
üksik porikärbes kuskil piriseb
samblikus rästik sisiseb
Siilipere lehtedes lulli lööb
orav puu otsas käbisid sööb
karuott laisalt mõmiseb
lutsib käppa, mis mesine
Haavikuemand silkab siia-sinna
kõrvad kikki, kuulab kuhu poole minna
jänkupojad kõik on teisel pool teed
sabatuti otsas neil värin on sees
Sügis soe ja tore on
tiigipervel krooksub konn
nii lõbus kõigil olla on,
sest tore sü .....
Mul on unistus
Mõtestan lahti elu, istun pingil paberit vaatan
mul on unistus, kui Luther Kingil 63´ndal aastal,
Kas peace ilutseb sildil, vastus on jaatav,
Tolerants domineerib, süütab pirni
kuna ammendund on elulaad laastav.
Vaata! oleme liialt kaugele läind et naasta
on liiga palju saasta, liiga palju igal aastal
neid kes kirbul hoides meid, hoides käes pidemeid
silmadel sidemeid, propageerides demokraatiat
nii meedia keeris see masse hüpnotiseerides
Rasse diskrimineerides, nii rahvast provotseerides
Sõjaks mitte rahuks, toolileenile ma nõjatun
mõistes et mulle see pähe ei mahu.
T .....
Kevad
Juba nirisevad veed,
lahti on kõik rajad, teed.
Lumememm on jätnud maha,
oma armsa porgandist nina.
Jääpurikad veel minna ei taha,
tilguvad räästas,
mu akna taga.
Vahest, kui mul nukker meel,
midagi pakitseb hinge sees,
siis jääpurikas mulle meeldib veel.
Las ta seal tilgub...
Head teed,head teed!
Akna taga kevad õitseb
Akna taga kevad õitseb,
akna ees lillelised kardinad.
Kevadhõng poeb aknast sisse,
mahe tuul kardinaid õõtsutab.
Porikärbes aknaklaasil,
seal uniselt pirisedes tiirutab.
Aia taga vahtrapuuke,
vaikselt mahla nõristab.
Kahju et saa minna õue,
kevadega tutvuma.
Siiski ta mul puges põue,
akna vahelt, salaja.
Maalia vuntsid
Eks ikka korralikul härral
on näos piisavalt karva
see 20 sajandi korral
mida lõigata harva;
nii Adolf ühel onul nimeks
iga päev kammib
ninaalused vurrud uhkuseks
ja ilus kuju valmib;
võib - olla hiljem siluks
kah žiletiga üleliigseid
otsad kõik lapikuks
annab naiste ees eeliseid;
maalia vuntsid on tema
au ja uhkus olla seksikas
ei saanud kunstikooli on teema
see talle piinarikas;
ja üks müügionu on ees
peas tal pileus cornutus
tervitab teda vastu mees
kellega juhtub õnnetus;
jooksis must kass teel
ja nii onu žilettidega kukkus
lisades draamat .....
Vihm
Vihmapiisa niiske pale
niisutamas maid,
kuhu ühtki piiska pole
tulnud nädalaid,
luues eluks pisikese
võimaluse uue,
õie imekaunikese
loomas meie õue.
Vihm on veri mullapinnal,
hingetõmme taime sees,
vihmavesi voolab sinna,
kus on kuivus pinnases,
imendudes juurikates,
luues kasvujõudu,
taimedes ja puude okstes
meile värsket õhku.
- Tarmo Selter -
2022
Talv
Talvega tuleb kõike jagada-,
külma, tuisku, libedat.
Talvel on palju ilusat,
pehmet lund, rõõmu säravat.
Veel lumehanged kõrguvad,
kelgusõidud on vingemad,
lumememmed sirguvad,
jääpurikad räästa all helgivad.
Talvega tuleb kõike jagada,
tal on mida pakkuda.
Talvel on rõõme kuhjaga,
silmailu otsata.
Suvest võtta on veel palju
Suvest võtta on veel palju,
metsad täis on maasikmarju,
mustikaid ja murakaid,
vaarikaid ja sinikaid.
Linnulaululgi lõppu ei ole,
kõik on nii paganama tore,
helehäälselt vilistab tuuleke soe,
peitu ma enam külma eest ei poe.
Kukeseened samblasüles
pesakonniti on koos,
jõhvikad ja pohlamarjad,
nemad valmivad veel soos.
Päike taevavõlvil ketrab
aina edasi,
vihm ei suvelt rõõme võta,
see on ikka sedasi,
elukene veereb edasi.
Karu ärkas talveunest
Karu ärkas talveunest
suure hädakisaga
Lumetekk oli sulanud ära
rahu kadunud korraga
Möirates ta ringi tatsas
möirgas nii,et kaikus laas
Silmeesine tal pime
nälg nüüd vaenlaseks tal saand
Aeglane ta käik ei ole
kuigi tatsab sulalumes
Nälga süüdlaseks ta peab
see ainus mõte,
mis vasardas peas
Tuustis igat rohututti
näris kuiva käbijuppi
Iga kännujuurikas
karu käppa tunda sai
Puult üks lumelobjakas
karul pähe potstas
Jooksu pani vana karu
tal ju väikse varsa aru
Igatsus
Kui möödas on talvine tipp
ja ootus on uus südameis,
läheb aega, kuid tõstet saab lipp
ning kevadet ootan ma siis.
Veel kestmas on kaua see lumi
ja purikad räästal on need,
mis päikeses allagi tulid,
varsti voolavad kevadeveed.
Kuigi igatsus südames suur,
tahaks kevadist soojust ja päikest,
tuleb oodata veel mõni kuu
ja nautida päeva nii väikest.
- Tarmo Selter -
Mu sõber
Leegil
pole armastust.
Tulel on vaid süda,
mida räsib kurvastus,
muudab sisuks tuha.
Jõud ja vägi hukkuvad
vastu tuuleklaasi,
liblikana nukkuvad,
nägemata aasi.
Tundeil
pole vabadust.
Vetel kõigest vool -
ta tegemistest sõltub ainult
kulus liikuv pool.
Kui on kaldad kinnised,
ägab kuivand maa.
On su meeled vindised,
neid avada ei saa.
Mõtteil
pole lennukust -
neid kannab puhas õhk.
Lämmatavat palavust
taastoodab umbne põhk.
Viidad kokku jooksevad,
kui rühid kiivas rada...
Su luuad tühja pühivad,
et teekond unustada.
Juurtel
pole julgestust.
Maa .....