Sõnale rooma leiti 56 luuletust (pop)
Rõõmurüü
Ma ei pritsi roosidele
rohelise seebi vett.
Ma ei paku kassidele
julma palderjanimett.
Ma ei võta varjatut
ja ma ei anna järgi.
Ma ei hooma õnnetut
ja ma ei rooma järgi.
Ma ei mõtle pikalt,
ma ei tunne süüd -
elan ülirikkalt,
kandes rõõmurüüd!
/Mari*Uri/
Maailmale ära ütle!
Silm, üles taeva poole tõuse,
kui koormab vaev sind, ahastus,
sealt tähe paistelt jõudu nõua,
kui siin sind kiusab kadedus.
Ja leiad pisaraid veel, nuta,
oh varjul nuta, salaja!
M a a i l m a nähes aga iial,
hing, ära valu ilmuta!
Kui rumalus sind, õelus laimab,
oh püüa võtta salaja
uut jõudu, kinnitust ja lootust
tööd uues uskus algada!
Sul hingab rindus kohtumõistja,
kui õigust tegid - eksisid:
M a a i l m a ees oh ära iial,
hing, näita, kuida võitlesid!
Ja õnnistas suur Jumal armus
so käte tegu, - leidsid sa
.....
Ratsutamise mõnu
Päikesetõusu nüüd nautida saad,
mil iganes seda vaid soovid.
Kui traavid kastest märjal maal,
või jalutad lumisel hoovil.
Ära käi teiste tallatud rajal,
uus endale leia see siin!
Sinu enda heade mõtete jada,
kindlalt õnnele viima peab nii.
Kuid sinagi vahel eksida võid,
ja kukkudes haigetki saad.
Kuid tõde on see mida isegi tead,
see polnud su viimane lend.
Naeratuse taha peidad valugrimassi,
ei tea kust leiad jõu.
Aga mina tean mis tunne on see,
kui hobuselt kukkuma peab.
Hobu ootab et edasi minna,
kuid sina veel roomad mudas.
Vaevaga ennast nüüd .....
Kevadeutoopia
Päike kõliseb taevas.
Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.
Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks mi .....
Hinge libu
Mu süda on vaid sinu päralt
ja tekkinud on palavik,
sest olen nõnda alandklik
ning rooman põlvili sul järel.
JAH, olen loll ja loodan palju,
ning ise ennast piinan ma,
sest mulle pole vastan'd sa
ning süda mul ei mõista nalja.
Kord tundsin endas lootust, õnne
sa rääkisid, et siht on sama,
ei aja sa mul' mingit jama-
see oli väga hea tunne...
Kuid mulle tundub, et teed vaid nalja,
sa väldid meie vestlusi
ning suhtled justkui vägisi-
ma ei läe' korda sulle kuigi palju.
Ei usu enam ma su antud lubadusi
mis mesimagusad nagu sa isegi.
Sest haiget teeb k .....
Sõjatandri punane vaip
Ma tunnen valu, kuid mul ei ole enam mõtet karjuda,
nende lendavate pommikildude eest meeleheitlikult varjuda.
Laiba lehk lämmatab hinge ja mitte keegi mu valu karjeid kuule,
enam ei saa ma iial enda kaunist naist suudelda ta magusale suule.
Mu suus on pritsinud pori ja vere segune maik,
vasaku jala asemel on vere ja muda maaliline laik.
See mille peal rooman ei ole maa, vaid mu vendade laibad,
nad on kõik auklikud, lõhki rebitud kui viledad kaltsuvaibad.
Ma tunnen laiba lehka ja põlenud naha haisu,
mu sees viha pulbitse ja tapahimu vaid paisu.
Ma kuulen tankide là .....
Dootem elajas
Rooman tühermaal
kraavis
körvu metsaga
ma vaevalislt; valutult
kraabib
tuimus külge...
majavaremetel
puudub vundament
jalgel
pole jaksu joosta
metsateele
enne mulku
kohtasin HIRVE
tammepuul
pole oksi mind toetamas
surun rusika
hulukile
löuapärade vahele
pole pole enam jöudu....
järada
kämmalde mugulaid
vöidan
koha mulgul
kiviaia taga... HIRVEN .....
Tädi Sofia emadepäev
Elas kord üks töötu naine
tal 2 last, kes nii tüütud
Sofia on rooli taha, aga pole kaine
ja lapsed pole ka süütud;
see eriline päev Sofiale ei loe
kui poistel kogu aeg ADHD on
nendega suhe pole kuigi soe
mitte ei vaibu nende vali toon;
nad röögatavad "kas oleme seal?"
nii valjusti, et kõrvadest verd niriseb
üks poeg roomab teise peal
vanem laps valust viriseb;
elu sellistega on kole
tüütus Sofiat iga päev ahistab
emal epaatiat alles enam pole
poisse nüüd viimast korda karistab;
ja Sofia vastab:
"poisid öelge, mida te nüüd teeksite .....
Pisaratilk
Miks ometi mõtlen ma sulle?
Miks ometi ootan ma sind?
Sa valetasid ju mulle,
ei taha sa mind.
Oled muutnud kogu elu mul
ning varastasid mu südame kui kull.
Ma olen sulle ju null
ja sa sooviksid, et sul oleks teerull.
Sellega sõidaksid minust üle,
ei peataks sind ükski mendi vile.
Sooviksid, et oleksin teel nii sile,
kui on kurgipeenral kile.
Maha langeb mul pisaratilk,
mis on küll lahja kui silk,
kuid sinuni roomab see silmapilk,
et meelde jätta sinu näo pilt.
Augustipäev Tartus
Istun, vaatlen möödakäijaid teel. Käib kohvikutes päeva müügimadin.
Suudlemas tudengid on Rae ees ikka veel. Ei sega neid purskkaevu püsiv pladin.
Ma ootan, aga mida, pole selge. Üks Luuletus lä'eb mööda püstipäi.
On peale teda pilk tuntavalt helge. Ta kahjuks teistes linnades ei käi.
Näen järjekordset tarka naljahammast. Eluaegne ülikooli fänniklubi.
Ronib Pirogovis üles piki sammast. Hoiab pöialt talle Püssirohu pubi.
Sild silla kõrval toestab Emajõge. Pajud kallastest ei lase iial lahti.
Vool mere poole kannab lodjanõge. Aeg üle Toomemäe peab visa-vap .....
IX leegioni poeg (tsentuurio)
Verest punane jõgi mu seljataga voolab,
valatud vendade veri raputab haavale soola.
Tagasi koju kord minna, ei midagi muud ma soovi,
kuid mu vibu on tõmmatud vinna, sest jumalad minust ei hooli.
Pole kindel, kas koju ma tahan,
tapet' ju vendi ka seal
ja kodu ma jätsin kord maha,
teades, ei naase ma eal.
Löön mõõga siia mulda, kuhu vennad on maetud,
ei iial tagasi tulda, kui elu on vägisi võetud.
Karjun ja tahan vaid nutta, jätan ma jumalad, lihtsalt hülgan,
mu samm pole enam ruttav, surnud leegionäride kilda.
Jan Mercurium
24.3.2014
Uhhaa
Täna oli vesi vaikne
lausa peegelsile
Kuid tormile eelneb tihti vaikus
Tormi küll ei saabunud
küll aga paberlaevuke
pealt vaadates süütu
ja kahtlustäratavalt usaldusväärne
võttes endaga luurele vastsündinud laine
kes üllatusmomenti osavalt ära kasutades
mu tasakaalu paigast lõi
Ning nii ma kukkusin
kui Alice imedemaal
põhjatusse jäneseauku
Kuid seal puudus pind
millelt end üles tõugata
ja võlujoogid et seinapiludest välja roomata
Õhus lendasid purpursed röövkalad
kelle soomused mu selga vagusid kündsid
Ärgates lebasin rannal
Pooleldi mooto .....
Daaaaa...
Nägin kord ühte punases kleidis tüdrukut
kellese kohe ma armusin.
Nägin kord ühte tüdrukut
keda ma jumalannaks pidasin.
See tüdruk teadis täpselt mida vajasin,
see tüdruk teadis täpselt mida ihkas mu rind.
See tüdruk usaldas ja uskus mind,
sellel tüdrukul ei andud põhust kahelda mind.
Olin aus ja tegin kõik et ta uskuks mind,
tegin kõik et ta usaldaks mind,
vaatasin teda alati alt üles kui usujünger rooma paavsti,
austasin teda kui Maleva Lembitud iga eestimaalane keskeajast saati.
Palju raskeid aegu üle elasime,
palju kurbust läbi kogesime,
me .....
Istikutel on silmad
Mu essal töökohal
müügiplats avatud kõigile
tigusid, linde ja kliente seal
kuid miski sai üllatuseks seal;
sest elupuu istikute vahele
on rästiku poeg pugenud
vastupidi töötaja tahtele
aga ma roomajat kaitsnud;
küllap tulnud mullahunnikust
mis maikuu päikese all mõnus
ja nüüd tahtnud ta seiklust
peidus ussike meilt juua anus;
terve nädal kliente heietasin
et isikutel on silmad
spets kaupa juurde pakkusin
teatud taimedele teised hinnad
Palat Number 6
Luupainajast silmad avanesid;
kanüüli välja rebin; plaanin oma põgenemist;
segaseks pea need ained tegid;vaevu jalad all seisid;
roomasin mööda seinu; veritsevasse auku käel;
sadu süste tehtud; ainus mida teadsin;
pean siit saama plehku..
Kivi põrandal tasased sammud;
varjuna käimaks mu kannul;
teades, et kui mind kätte nad saanud;
voodi külge ahelaisse uuesti pannud;
üks kõik palju karjud või palud;
need tumedad tuimad silmad on sellega harjund;
näen kuidas rahuldus neid saatnud;
kui ütlevad sind uuesti süstides:
"Rahu-Ma saan sinust aru"
Palat numbe .....
Andsin Innocentius IIIle lõuga
Rändasin ajast tagasi
kaasas Eestimaa lipp
tahtsin kaitsta meie inimesi
ajamasin on mu nipp;
ristiusk oli fašistlik
Teutooni ordu kurjast
keskaeg oli ebainimlik
usuga jäädi kinni ajast;
leidsin selle paavsti troonilt
lükkasin käised üles
tõin tervitusi Eestilt
kättemaks ta surma ahvatles;
andsin Innocentius IIIle lõuga
siis haarasin mõõga tupest
torkasin ta läbi jõuga
ja võtsin ta bulla rüpest;
minult saab tunda eestlase viha
tulin koju tagasi lennuga
tükeldasin usuhullu liha
"Püha" Rooma Impeerium sai pika puuga
100 eurot puhtalt kätte
Jämejalal on issanda loomaaed kirju
seal teeb rahvas mida tahab
karvased ja sulelised on võetud varju
tsirkust iga päev seal kihab;
üks haige pakub 100 eurot sellele
kes ronib joone alt läbi
tõmbas asfaldile kriipsu kõigile
nüüd teised roomavad segiläbi;
arst saatis medõe asja uurima
kui patsiendid õues maokil
nende lollusi pidi neiu juurima
kui ta tagasi, on põlved ninaga marraskil;
kraapinud omale armi otsaette
isegi medõde ei saanud parata
sest, kui antakse 100 € puhtalt kätte
ei suuda keegi võistlust eirata
Soomusroomaja põrgust
Siit tuleb üle Eikellegimaa vaenlane
tal on kaasas metallist jumal
ajast ees on inglane
ta moraal on sakslasest kõrgemal;
kiirus on elu ja surma küsimus
eesrinde kaevikust üle sõidetakse
soomusroomajal on rünnak hirmus
ja keret katab läbimatu kaitse;
1900 on tehnoloogia sajand
tank Mark IV on hukatuse sümbol
surm on kõigi lihane emand
ei tea, mis üllatusi annab vastaspool
kaevikusõda on põrgu Maa peal
inglase masin jälle röögatab
välgatab see tuld siin - seal
järgmise eelposti ületab;
Briti lõvi on kõigeks valmistunud
fritzu soomusroomaja jahib .....
kena kevade
võtsin
ja varjasin
sõdisin
ja sarjasin
peitsin
ja pettusin
keegi ei otsinud
avasin
ja pakkusin
rebisin
ja kakkusin
laotasin
ja jagasin
ikka üksinda magasin
lõin käega
ja loobusin
ilmetuna
pilvetuna joobusin
suitsusena
süttisin
põlesin pilbasteks
kui oled kurb tuleb meik teha
üteldi
kui oled rõõmus tuleb maha teha
mõteldi
vaarusin välja
tuikusin sisse
roomasin rohus
ja korjasin visse
sügis on taas
õhus ja maas
näete või
valutult vaatate
härmatand
kärbatand
kevadet
Sanya