Sõnale rts leiti 396 luuletust
Teine eksimus
Siis kui kõik on hukas
lootusetult
sa oled lõplikult läinud
siis selgub minu ja jumala suurim vahe
Mina ei suuda sind
kõhklematult hävitada
sind- minu armastatut
olgu et enese loodut
See teeb minust inimese
see et ma ikka veel hoolin
nõnda et lasen sul minna
et sa ei pea kuuluma
ega kuuletuma
et sa pole mu oma
Ja ma lasen sul minna
ilma veeuputuseta
ilma rändrohutirtsude parvedeta
katku ja koolerata
Mine ja lenda
minu lind ja liblikas
tunne end vabalt
armasta ennast
hoia end
Mina hoian sind südames
aegade lõpuni
ehk pool tundi kauemgi
Eksimus
Ma olen mees
Jumal lõi mu omaenese näo järele
lõi oma tegude tarbeks
tahtis et ma oleks ta taieste tipp
tahtis et elaks ta sõnade järgi
oleks ta südame tunnistus
võiksin
aga eelistan teda imiteerida
käia ta tegude kannul
juhtida valitseda omada
luua ja hävitada
Jumal oskab vaid sigitada
häid inimesi kasvatada
ei mõista
nõnda kui läksid hukka Aadam ja Eeva
lähevad kõik
minagi teiste hulgas
Jumala poolt minule loodu
mul määratu
ütles hiljuti
et oleme lahku kasvanud
kadus ära
No ma siis võtan ka
ühe oma ribikontidest
ja teen sellest uue sinu
uue .....
Kevad tuleb
Soojad päiksekiired maani ulatuvad,
lumi, mis veel maas, sillerdab.
Talv ei taha ära minna,
peidus lumekoore all.
Siiski päiksel võim on suurem
tuua peidust välja talv.
Kevad tuleb uuem, suurem,
naerab päike taeva all.
Märtsikellukesed ootel,
naistepäevgi pole kaugel.
Tilkuvat nina luristab lumememm,
aina lähemale tuleb kevade samm.
Kas ka invaliid?
invaliidistunud persoon
kodune soojus koos õunasaiadega
kartsin, et kaotan kõik
ja jään igavesti selliseks
see oli mu suurim hirm,
et ma jään invaliidiks
nüüd tekib silmi pisar
kui mõtlen nendele, kes elavadki nii
lihtsalt mõned kehaosad ei liigu
ega allu tahtele
isegi kui pingutad
teraapia
teraapiline on see kogu külmus
läbi Juhansonide laulu
tunnen ennast kui teedel olija
võib-olla see, kes kord karges hanges külmub
kirjanikud kirjutavad ikka endale "lõpu" ette ära
soovunelm
surra oma voodis puhtas flanellist öösärgis
rahuliku muigega
tagasi vaatamata
.....
ei mõista saa
kohut armastuse üle
ta ilustki ülem
on nii nagu teele
kaasa antakse
sind armus elus kantakse
õnn et lembest puutumata
ei jäänud hing ei suu
mis siis see vahel oli
kui märtsisula tuul
mis pungad vaid
äratab raagus puul
mu põsel siiani veel
meeles Su põsk kuum
mu suu kuis otsis
Su janus suud
Miks, KALEV?
Kes ei mäleta Eesti rahnu sümbolit
nagu rohelist tõmmist kusagil valgel
tõmbaks nüüd vinna oma püstolit
ja kortsud vastikusest tõuseb palgel;
sest KALEV mind uuesti kurjustas
olid kommipaberid nõmedad
siis uue "kunstiga" paberid "kaunistas"
oranžid ja abstraktsed pildid nad;
kae näiteks Annekest
ta nagu beež taust sinisega
see "kleit" ja blondi parukast
värvitud kui kõvera pintslitõmbega;
huuled on kui tumepunane ovaal
pole silmi ja ei nina
lihtsalt väga kole maal
suurest pettumisest räägin mina;
misasja need svenssonid
küll mõtlesid kujundada?
ka .....
"Ühined minuga surmas!"
See mälestus neiust
kellega Jaanipäeval tutvuda
on kõrvaldanud rahu ta peiust
et uut romanssi uskuda;
hukas noorus on olnud alati
ennegi seda katsuda ja teada
vanasti küll rehielamus elati
loeb, et üksteiselt soojust saada;
isegi mina ei teadnud enne ohtu
isekeskis iha oma tähelepanust
saatsin oma emotsioone talle kõhtu
jõe veerel jaaniööl tehti meest minust;
tõeline kirg tõelise naisega
kellest ei oleks saanud unistada
saatus lõpuks õitses õnnega
olin läbi klassiõdede talle teada;
minul polnud ees fassaadi
peitmaks oma tõbe
laulame koos oma balaad .....
Õhtu lahtise aknaga
kevadel lasin tulla tuppa
pungade paisumisel okstel
märtsi sinitaeval
valgel pilvel
lombis külateel
talv mu sees
saaks minna üleni hukka
lasta tal räästas
tilkudes nutta
kahe käega võiksin
kinni võtta kraavipaju
pärlites kaelast
kõrvus lasta vulada
põldude sulaveel
päev päevalt tund tunnilt
nii taeva all
armsamaks läheks
see kevade tulemise
pladisev ladisev
vulisev keel
20.03. 2022
Enne lõppu tuleb homme
Oleme ligimsel täna siis lahked
ei keela mis anda on teisele hea
see hetk mil me ennast ei tunne
või tunded on tahked
on hetk ülehomses
Ülehomsel ent ripume näpus me pea
Täna on täna
ülehomne on lõpus
mida ent teame ja tunneme homme
lukkude riivide avamisklõpsus
laseme südame liuguksed valla
Homme ma pole ent andja vaid võtja
tule ja heida mu tahtmiste alla
Nõuame endagi meeltesse maitseid
muidugi nõuame hingele maiust
vürtsikaid pidusid loojanguid vaikseid
Kuigi me teame et kõik see on tasuta
nii palju kui küsitud makstud ka sai just
Loobudes olnuks kõi .....
Kaitsemehhanism
Kuidas töötab kaitsemehhanism
igal liigil tugev animalism
tehakse vahetust küti ja saagiga
kord lõpeb võidu, kaotuse või viigiga;
mõni tulistab verd silmast - see sarvedega sisalik
mõni kutsub karja appi - see pealik
mõnel küüned ja kihvad - see karumõmm
mõnel sarved, piits ja taignarull - see su ämm;
aga minul on peeretus
lihtne ja surmav üllatus
pööran ümber ja end uppi ajan
puhkpilli muusikat välja kajan;
mu pärasool koormat kergendab
iga mu kannilihas end väristab
gaasid vabaks nagu balloonis
metaani mu persest igas toonis;
"leia ja hävita" moo .....
ava(n) ise hetki
valgeneb juba
varese kraaksumine
lõhub vaikuse
*
ülased vihmas
raskete piiskade eest
pead ära on keerand
*
huikab Pikksaares
äkki händkakk märtsiöös
sellest võpatad
*
mäe taga põllul
lõoke õhus lõõritab
puhtevalguses
*
laiali taeva
all kõikjale laotub rõõm
möödunud talvest
*
päikeseloojang
teeäärsel männitüvel
saabumas õhtu
*
hämarust kuulad
krabisedes pojengilt
kukkus õieleht
Juuni
Kui armastus on täis soojust
Üks värvukene sulalumes kükitab,
sabaotsakene välja sealt upitab,
nokakene haledalt siutsatab,
tiivakene sulalumme plärtsatab.
Värvukest peopesal soojendan,
ta turris sulgi silitan,
suusooja õhuga sooja annan,
südames suurt kurbust kannan.
Nii palju soojust annab üks süda,
süda, mis on õigel kohal,
sealt soojust jagub kõigile
ja rõõmu toob igale hingele.
Anna palun andeks
Kas ma lämmatan Sind
kas ma mõjun Sulle kui vaakum
mis ei lase rahulikult tuule käes lennelda
Ma ei taha nii mõjuda
ja ma ei tee seda meelega
See elu on minu kord igatseda
ja nutta
Selle eest, mida teinud olen varem
Ja Sul on iga õigus olla keelduv
eemalepeletav ja hülgav
Miks mina hülgasin Sind?
Ma ei tea
Aga mina olen selles elus järele jooksja
ja mul on kiired jalad
ja nutikas peanupp
aga kas sellest kõigest piisab?
Ja mida ma üldse tahan?
Iga sõna, mida ütlen, mõjub Sulle plahvatusohtlikult
nagu ma oleks mingi mängur
siirus, siirus - kuhu see jääb .....
Kah "viisakust"
Mehed, 60 - 70 aastased
pidid olema parimad sohvrid
aga kah sitta loed, näed, kuuled
et ka neil võivad olla ohvrid;
pöörasin töökohast maanteele
ja olin kõrvale keeranud
aga mõruks ajas meele
kui peaaegu vasaku külje ära rihtinud;
oma autos see vana jobi
kellega mul oli ju pikivahe
temal suus veel tobi
arvestada teistega polnud ta tahe;
naine tal veel mind passis
välimuselt samasugune jõletis
rullnokast vanaga aasis
aga teda vaevalt kottis
võis lörtsi alla tulla
aga mu küljepeeglid olid puhtad
ent mõnel oli gaas valla
temasuguseid munne ikka kohtad;
.....
I
Nothing more,
nothing less
but a memory, clouding my lungs.
Once so vibrant, now faded to dust.
The faint beating of broken hearts,
left under a layer of betrayal and regret.
Emotions,
that have been superglued to a place long gone.
Burnt flags.
Ruined childhoods.
Alliances that brought chaos.
Secrets that brought death.
