Sõnale rvid leiti 179 luuletust
Filmikonservid aastast 2021
Tänavu on ainult säänsed filmid kinos
kus tätoveeringuga naised, needid ninas,
ei anna meestele seal üldse mahti,
vaid virutavad neile alatasa vastu tahti.
Neil miskipärast tunne on, et peavad
nad mehi filmis mõttetult ja julmalt tapma,
et seda filmi vaatav väike armas tüdruk
peaks suureks saades sedasama tahtma.
Ei loe, et kõik see on, kui sea seljas sadul.
Ei loe, et neil pikkust poolteist meetrit vaevu.
Neil silmis otsustavust, hullumeelset raevu.
Nüüd väriseb Trump, Taliban ja Kabul!
Tühjad sõnad
Tuhk ja lubadused jagavad võlakirja
muutuste tuultes sõnad puhutakse minema
ja valed teevad südametele kurja
sest kõik on vastupidi mis peaks olema;
ometigi on hääled ja silmad kaunid
kui hundijuttu puhutakse
või on meie lugudel omad ersioonid
kui näiteks läbi kurja head loodetakse;
kas kunagi sulle ei tundu
et isegi lähedased noa selga lööksid?
usaldus kõik kaob eikuhugile õhku
äkki liiga hilja selles veendusid;
pea valutab ja tõde närvid mustab
me leiame end piiratuna
selles mida veel iga inimene kostab
kaunis elu sai alla maetuna;
oh neid lubadusi ja .....
Ära targuta!
Tööpäev või kodu
igalpool kuulen vaidlemisi
mu peidupaik on rõdu
ka seal kuulen naabrite õpetamisi;
mõni arvab, et teeb head
kui surub oma ideid teistele
aga pigem tasa olema pead
kui põhined valedele kogemustele;
kui ei mõtle organiseeritult
ja pole viisakas ega haritud
läheme ülejäänud koju häiritult
tööpäeva lõpus on närvid söödud;
ütlen sulle, ära targuta!
vaid õpi kõigilt juurde midagi
su tühi jutt on ilma aruta
nii ei saa tehtud sittagi!;
asjatut loba ära ei talu
pole vahet kas oled mees või naine
annan sulle valu
sest loll jutt on .....
Pildil puu ei saagi lehtida...
Vaadates, kuis´ mõni puu ei lehti,
märkad, et on tehtud värvidestki
oksad, tüvi, ümber heinamaa,
seepärast puu ei saagi lehtida...
Luues loodust värvipintsliga,
lilleõisi lemmiktooniga,
kuid on hetke jäänud lehvima
oksad, mis ei saagi lehtida...
Ajaraami jäänud hetke lugu
jutustamas tolle aasta valu,
kui veel oli varakevad taas,
pildil puu ei saagi lehtida...
- Tarmo Selter -
Hamelini vilepuhuja
Elas üks värvidesse rikastatud mees
peas uhke kübar ja võimas pill ees
astus sisse linna, mis täis rotte
ainult tema saab midagi võtta ette;
kui muusikaga kahjurid uputanud
oli linna eliit ümber otsustanud
kui nüüd pole siin muud midagi
ei maksa nad sangarile sittagi;
kuna vilepuhujagi on ummamuudu
võtab siit midagi muud, kui rahast puudu
mehel kaupa vaja teha hädatsi
uus vile pala näitab ära ta potentsi;
ja raha asemel võtab kaasa lapsed
aga muusiku jaoks on nad küpsed
limpsab keelt, kui saaki näeb
vaade muusiku rahulolut laeb;
mäkke kaoti alaealisteg .....
Surmamfetamiin
Ajas kinni keemiaga
veel üks tükk kommi suus
kõik eest kaob selle mürgiga
mis küll toimub su pealuus?;
pole ruumi tarkusel seal
oled oma enda pahede ori
elu vaim on otsa peal
kutsume kohale doktori;
pilk taskus, aga värvid silmis
veri veenides kristalliseerub
tohter narkariga pole abivalmis
ta kahjutunne distantseerub;
kui palju unetuid öösid tuleb?
narkootikum kuulub luuseri aspekti
medõde su silmi võõrustusravis suleb
kas nüüd saadki infarkti?;
leiad end põrandal sügavas vees
aga see su okse, milles roomad
ise veel noor ja elu ees
aga miskipärast .....
Ühel heal päeval
Mis toimub?
Mis ainetest sa oled toitund?
Kas sellest neuroosist üldse toibud?
Ootan koitu kui hinge puhastust,
vabadust, mida vähesed on tabanud,
armastust, mis poleks kasu ahne alatus,
et paljastuks, mis sügaval sisimas varjatud,
ei vaja uut, kui vanas veel kinni, pea teeb ringi,
virvendavad pildid, keegi siia pea sisse pistis,
miskit, mis määras mu lindpriiks..See lind on prii,
silmis tihti sihtisin avarat avarust, ei mingit kavalust,
kanaldus, teile kes te sügava vastu saamatud,
sörkige järgi- minge närvi, piisavalt meelehärdi,
et märkamatta jääksid enamik värv .....
Värinad
Huioova- Sul on vist koroona,
propageerid vaktsiini ja maske;
ma propageerin laskemoona,
meedia aina programeerib meeli-
laske olla; raskelt odav, "Oi kui sorav!"
see möga tootmas soga, õlga lendab oda,
steriliseerib, su tervise tulevikus elimineerib,
keda see inim-eksperiment teenib?
mis kuradi debiil oma lapsed nohu vastu vaktsineerib?
iga ment-rahva vastu hambuni relvis,kestapo kelmid,
riik ja ta seadused ainult teenimas ärimehi,
a kes vastutab kui kõige tulemuseks on laiba meri?
tolgustele tõde ei meeldi, suukorvid ja trellid,
kopsudesse maskidest hingatud kla .....
Loomemaailm
Loomemaailm nii habras ja õrn
kus kurjusel kohta ei ole
sinna peidetud kurvad südamed on
ja pisaratest sündinud mered
Loomemaailm täis õitsvaid lilli
nii mõnigi õis närtsinud seal
linnud lõõrivad ja päike paitab pilvi
Vikerkaare värvid
taevakaare peal
Loomemaailma tahaksin ma minna
Mul kahju on sest,
et sündima pead sinna...
Ükskord ammu...
Ükskord ammu hakkasin ma joonistama laulu,
mõtted tulid segunedes pliiatsite kaudu,
maali alla paberi ma tegin laulu mõttest,
nii hakkasin ma joonistama laulu ülesvõttest,
mille kaudu nägin päikest, tundeid, mõttelendu,
naeratusest tekitatud maalimise indu,
lõpuks kõigest sündis laul, mis veel on olemata,
pliiatsitest sõnad said, mis kirja panemata...
Veidikene mõtlen, ei jää miski vaka alla,
lõuendile endast lasen pliiatsites valla
mõtted need, mis peidus olnud, hetked olulised,
kõik mis praegu väiksed tunded, olid elulised,
olles laps või teismeline, tunded .....
Jänku Juss värvib mune
Lastetegelane on pilves
lihavõtted teda koormab
tema mänguasi on kirves
kuurist selle haarab;
vaja mune värvida jälle
karu Oti ähvardusega koju tõi
pistis sõbra munad sahtli vahele
ja need pauguga kinni lõi;
kuis lillad sõbra munad
tuppa tiriti Oti väike vend
temal peksti roheliseks nagu õunad
sõprade elul on väike hind;
ema kaevu uputas
ja tüdruksõber sai kirvega
nende surm Jussi erutas
silmamunad värviti siniseks pintsliga;
ei salli enda väikest venda
ajas tema hakklihamasinasse
pole pereelul mingit hinda
visanud kehaosad kaminasse
Jussi isa .....
Need jäljed...
Am Dm
Aegade algusest peale on nii,
E Am
et sügis see suvest saab võitu,
talvistest hangedest külmal on piir
kui kostumas kevade hõiku,
kuid laulus on hetk, mil peatumas kõik,
vaid sõnum, see jääb selja taha,
need hetked, mis Sinagi minuni tõid,
jätsid jäljed mu südames maha...
Am A7 Dm
Need jäljed, mis olemas olnud,
E Am
on aegade algusest ammu,
A7 Dm
mis südamest välja on tulnud,
E Am
käies lauludes oma sammu...
Nii mõtlen ja vaata .....
Need jäljed...
Aegade algusest peale on nii,
et sügis see suvest saab võitu,
talvistest hangedest külmal on piir
kui kostumas kevade hõiku,
kuid laulus on hetk, mil peatumas kõik,
vaid sõnum, see jääb selja taha,
need hetked, mis Sinagi minuni tõid,
jätsid jäljed mu südames maha...
Need jäljed, mis olemas olnud,
on aegade algusest ammu,
mis südamest välja on tulnud,
käies lauludes oma sammu...
Nii mõtlen ja vaatan ma ringi,
näen nägusid naervaid ja häid,
kel südamed sõnumeist siingi
on muusikast ääreni täis,
need hetked, mis meenuvad taas
lauludest sõnade kaudu, .....
Riigikogus hall on taevas
Riigikogus hall on taevas,
sünged seal on pilvedki,
kõuemürin mõne närvid,
kokku-lahku lõi.
Kuidas lahti saada vaevast?
Kuidas olla prii?
Valge tuvi tiibu laotas,
üle Eestimaa
Kord Sa vabaks oled saanud,
ära lahku päiksekiirega!
Kui Sul rinnus põleb tuli,
Süda sees lööb sädemeid,
Sõprusele anna voli,
hingata saad sedamaid.
Valge tuvi lendu tõusis,
Riigikogus vaikseks jäi.
Rahu,Rahu! tagantjärgi,
kauaks õhku kõlama jäi.
Minu aasta
Tule, mu kevad, mu päikene,
näita, mis sul pakkuda on!
Kas piisavalt rohelust tood,
pole õiesaak ometi väikene?
Tule soojenda mu südant siis
mis talvega pisut kangeks on saand.
Tule too mulle ometi siis
üks kerge puudutus, kui vähegi saad.
Sulata akendelt jäälilled
ja südamelt õpitud kalkus.
Kuid ära küsi - milleks?
Tahan hingele sooja. Raske on algus.
Tule, mu suvi, mu soojus
kõrveta ohakad mu aiast!
Ma tean, et selleks sa loodud
et peale kevadet keegi mind paitaks.
Sosista kõrva mul õrna tuult
ja südames vaigista tormid.
Juurtega välja võid kisku .....
Kaelkirjak
On see vast uhke kirjak,
pika,pika kaelaga,
kaela välja sirutab,
pilvedeni ulatab,
ülalt alla vaade kauge,
metsapiiri taha pilk kinni jääb
naudib kõike,mis on kauge,
enda ette vähe näeb,
jalad pikad peened all,
sabaotsas juuksetutt on tal,
kõrva tipus pintslike,
mis maalind laigud seljale,
uhke vaade,uhke püst,
kaelkirjakul.
Rea järel rida
Pean ma, panema tiheda, Pean ma, vabastama hinge ja,
Su nime nimetan, sügavuse pealiskaudsust kirjeldan,
liigendan, iga sõna mille lasen liiklema, vinged jah?
Arvad, et ma ise tean? Piinlemas, iga päev mil elu kiirendab,
ennast mööda minust kihutab lendavalt,
eeldan ka, ei suuda meeldida, iga rida sündimas imena,
sest kes ikka suudaks seda seedida, mida ma teenimas,
teerist taas, kuhu suunda pean minema, silmad sulen,
imestan, et jälle suunas kus lilleõies kasvamas viljana,
kaua otsustati mind piinata, sellest valust kiirgan Ta,
pealt hoitu silmata, kirjeldan, mis soovib vai .....