Sõnale rütm leiti 69 luuletust
Noodista mulle elu
Ma vajan rütmistatud elu
dünaamilist ja mitmekesist
mitte mingit süldibändi
kolmeduurilugu
kus bassi mängib ambitsioonitu
amatöörist peletis
Ma vajan geniaalselt komponeeritud
helilist meistriteost
pärdilikku minimalismi
täidetud pause
vivaldilikku värviküllust miskit
mis tõotaks tulla ülev juba eos
kuid mis samas jätaks interpreedile
vabaduse tõlgendada
luua oma ellu ise lauseid
Oo Maestro
noodista mulle elu
elu mida kuulates ei väsiks
olgu ta sonaat või fuuga
klaverikontsert või ballaad
jälgi vaid et päike viisi paitaks
samas aga torm ka teda rä .....
Hümn vennaskonnale
Kaugeks jäänud kõik sõbrad,mõne üksiku silmis veel see sama mis alguses lõõmab,kui elu lükkab ja tõmbab, nägin teid kõiki reisimas ning samuti lahkumas mu kõrvalt,elu ei teinud minust õrnalt võtvat, kuigi kedagi iial siin pole põlgand,suutmata siiski ebasiiraid enesepetiseid au sisse ma tõsta,peate mõistma,mul üks eesmärk; see on tõde ja kui see ei kõlband:jäitegi kõik võõraks,kuigi meelehead jahtisite, ma ei saanud seda ju jälgida kui see tootis vaid lahtiseid kilde,kujutluspilte,meel peab olema virge ja just tänu sellele mõistmisele ei sikuta ma lille, et mu .....
— Maarjo Ksügis
Sügis saabunud on tasa
vihm pekslemas mänglevalt
vaid akendel -
nõnda sama igatsuse
melanhoolia rütmi
nõnda päeval ja ööl.
See mis jäi suve päikese
taha kord maha augustikuul
sellele mõtled ikka veel.
Lehed muutmas värvi
viimased õied närbumas -
aga minus on endiselt
kasvamas unistus
kasvamas vatitekk -
mis peaks pakkuma sooja
võtma enda peale musta pori
ja imama sisse valge lume
mis peseks puhtaks minu hinge
minu meeled -
kui saabumas taassünni kevad
ja suvine armumise aeg.
iga päev
Elame igas päevas samas rütmis
kandes kaasas mälestusi eilsest
inimesed kes meid unustavad
jäävad südamesse nagu jäljed.
Jäljed, millesse kaduda jälle
kui rasked ajad elus
kaotavad teelt valguse ja usu
mida järgides soovime täita unistusi.
Proovides siiski ebaõnnestud
leia põhjus uuesti üritamiseks
naeratades vastu hommikule
Sinu elu võib alata just täna.
täna inglid
täna inglid kurvalt nutavad
taevast langeb pisaratena vihm
piiskadena mööda akent valguvad
aeglane ja raske on nende rütm.
maailma kohal muredest mustad pilved
on tänaval üksikute inimeste laviin
silmades - peegeldumas katkised elud
ei ole valgusfoore reguleerimas siin.
allasurutud äng depressiivselt väljendumas
mille olemasolu hävitab hommikune tablett
igatsus on ideaalselt armastuseks jäljendumas
öösiti ilmutab ennast kui graatsiline siluett
kuigi on vaid sensuaalne visuaalne meeltepett
veelgi ilusam on mälestustest loodud silmapett.
turris hoor
kas on keegi veel mu ees
kes käind sama kitsast teed
samad viisid, samba rütm
orud mäed ja jäätund nutt
kas poeedi süda teab,
miks tal valutavad read
mille käsi käsikirja katteloore eemaldab ja seab
teekond tuhast tindine
vōitlev sōna keerleb, keev
vabaduse viirastused vabandustele
elu hindamatu loom,
vahel taltsas, turris hoor
kunstnik hingepuru tähehaaval tähtedesse koob.
puts.®
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Unetus
Mis on see, mis ei lase mul uinuda
lõõmava küünlaleegi saatel;
hõljuda unede merede kohal;
loksuda rahulikus rütmis
lokkava õitsengu maadel;
nagu vetikate apokalüpsis vohada;
sumbuda elu mustreisse
ajakangaste vetel;
kohiseva tuule narmaste väreluses õhata?
On see too hilisõhtune tõrvatilk
või süümepiinade süvenev koorem?
On see uudse atmosfääri õhustik,
mis paks on hirmu aatomeist
ja paljunevaist ootuseist?
Või hoopis see mikroskoopiline süvik mu ihus,
mis aja vihus, kella tiksudes
otsekui puuriks mu hinge poore?
Laboris sadestatakse vastustest t .....
Silmapiiril Silman Lilli
Korda kolmandat ma luuletan,
uhkena ei suutnud oma nina hoida,
ja tuju on muudetav,pummeldab,
süda kui kuulekalt, rutiinselt süüdata,
soovin müüri mis mind müürimas,tüürimas
uppuvat paati karidele, variseb kokk mu lüürikas,
süüdista mind,ma süüdistan ka, et ei suutnud küündida,
sinna kus vajalik, juudase elu nad kõik taga ajasid,
vajasid vaid selgust, inimeseks ma tehtud,
jumaliku kogemusega see elu kestvust,aina peegeldab,
sõnu heegeldab, mis on reegel tal? AUSUS, laulnud oma laulu,
mõtlema,su jobimokka pannud, paadund, ja karlovas edendas kasvu,
nii .....
häbita heita maskid ja end avada
sind ihaga joota ja üle valada
lubada puudutust .. nii tuttavat.. võõrast
saada kuumaks sinu kätes hõõguvast lõõmast
anda endale nautimiseks luba
tundsin sind enne su tulekut juba
siivutult sättida su ihule enda käsi
sobimatult küsida,,kas sa ei väsi?,,
vaadata enda ihaga pimedas toas sinu keha
kompida piire.. aeg seisa.. ei jõua kõike teha
liibuda üheks… aimata liikumist…kirgede rütmi
ma ootan.. aeg ära rutta.. sinust ette ma ei tüki
anda ja anduda.. sõlmi kokku ja lahku ajada
saada suuremaks.. kasvad .....
Mulle ei meeldi et pean oma luuletusi nimetama
Kas ma iial näen valgust?
Kas ma iial kuulen tött?
Kas ma iial saan aru kus,
On minule loodud koht?
Kas ma iial veel ärkan?
Kas sa iial saad aru?
Kas sina iial üldse märkad?
Et valu pöhjustad kui püssi toru
Palun jätta mind.
Ma ei suuda su tahtmist täita,
Ma ei suuda enam usaldada sind,
Vöi enda tundeid maha laita
See suhe tappab mind
Lihast tühjaks jäämas minu rind
Vihast täitumas see pind
Sest iial ei taha näha enam sind
Reaalsus mu loovuses
On kui öhtune promill mu joovuses
On säilind tunded siin soolsuses
Ei tea kus viib rada siin teel
Kas iial ärkan .....
Kõige Tähtsam
Appi, ma ei suuda enam
Ma ei taha elada ega ka surra
Tahan lihtsalt olla
Tunda end üksiku ning vabana
Nagu varem
Aga ma ei saa
Sest Tema ei luba
Jah, Tema, see kõige-kõigem
Ta tähendab mulle liiga palju
Ma ei saa Temast loobuda
Ma ei taha Temast lahkuda
Kohtusin oma Päikesega just siis, kui olin valmis
Igaveseks
Sulgema silmad ja kaduma siit ilmast
Aga nüüd
Iga minu rakk mõtleb Talle
Iga osake tantsib valsirütmis
Ja Hing
Tardub...
Seiskub...
Lakkab töötamast, kui ma näen oma Sõpra
Mõtted keerlevad Tema ümber
Iga hommik
Iga päev
Ja õhtu
Ei saa sõba .....
Otepää
Ja konkurentsita on meie Otepää
ta küllastab meid ilutundega
ei ole sellist maad
kus päevad mööduvad
nii rõõmsas rütmis töö ja lauluga.
Meil ilus Pühajärv
tal võluv sinivärv
ja tema ümber kõrge mäestik.
Lasi sirgub noorus siit
me unistusteks helge tulevik
me päid paitab iidne tuul
ja kõigi sooviks olgu
sa õitse kaua veel
sest konkurentsita on meie Otepää.
Triin.
Pulmavalss
Õitsmehaisu täis on pulmatelk,
Noorik ise nagu valge roos
Peiu rinnataskust piilub nelk
Ta kui prints on muinasjutuloos.
Kallid sõtsed, armsamad veljed
Šampanjat maitske, lööge terviseks,
Sügavalt et ristund eluteljed
te me õnne tunnistajateks.
Sült ja salat, täitkem viinapitsid
Pudru sees on mulgirahval tangud
Pererahvas siinmail pole kitsi
Oh, Sööge langud, jooge langud!
Löötspill mängib ürgses rütmis
Rahval juba selg on märg
Kuid veel enne sauna kütmist
Maha mängitakse pruudipärg.
Peagi juba uus päev koidab,
Noorem rahvas si .....