Sõnale sa leiti 8537 luuletust
Armastus
Miks Su pilk on täna nukker?
Miks süda nõnda kurvastab?
Miks Su pisarad nii rasked?
Millist mure kannavad?
Kas Sa rääkida mul tahad,
oma südant avada?
Olen siin ja Sinu päralt,
usu mind ja usalda.
Lase tasakesi sõnad,
oma huulil liikuma.
Ütle välja kõik, mis tahad,
ka sõnad,mis hingel valusad,
muidu koormaks südamel nad.
Koos on kannatada kergem-
Sa mu südame teine pool!
Lõimun tihedalt Su ümber,
armastus meid hoiab koos.
Palju õnne!!!
Üks piisake päikest,
veidi rõõmupisaraid,
grammike äikest,
kevadõiekobaraid,
linnulaulu kaja,
jää vulisevat ruttu
sulamise ajal
kostub lapse nuttu,
naerukilkeid vaikuses,
Sa sündisidki meile,
särasilmil vaadates
justkui alles eile...
- Tarmo Selter -
Mõtlen...
Ma aeg-ajalt mõtlen Su peale -
Su silmad, Su naeratus, nägu,
oled seisnud mul tunnete reale,
ausalt, mitte nagu võõras, vaid oma,
naeratan, kui meenutan kordi,
mil reaalselt ma nägin Sind hetkes,
tunne mul parem nüüd ongi,
sest tean, Sa elad õnneretkel...
- Tarmo Selter -
Sa oled mu pea sassi ajanud,
sind ma ainult vajan.
Ootan sind nii päeval kui ka ööl,
mõtlen sulle kui oled koolis või tööl.
Kui pole sind siin minuga, siis igatsen ma sind.
Loodan, et mõtled sa nii nagu minagi.
Igatsen su olekut mu lähedal.
Ootan su hääle kaja mida nii väga vajan.
Sa oled päike, sa oled mu kuu.
Kui oled mu juures ei vajagi ma muud.
Ma tunnistan, et olen armunud sinusse,
kui sind ei ole siin siis on, see piin.
Tahan olla sinuga kõikjal, kus oled sa,
aind oma mõttetest välja ei saa.
Mis pean tegema nüüd ma.
Unistan sinust nii päeval kui ka öö .....
tähtede kaugustes
tähtede kaugustes -
järjekordne
süda ühest
sädemest sünnib.
tähtede kaugustes -
harukordne
inimhing
ajas püsib
elupäevi
vajades küsib.
tähtede kaugustes -
mitmekordne
komeedi igatsuse
eredalt valus helk
leegiks lahvatab
plahvatab - tolmuks
galaktikas jahvatab
end.
universumi kaugustes -
mälestuste täheks...
koguned läbi inimeste armastuse.
Lubadused
Lubasin su unustada,
kuid ei suuda.
Lubasid mind hoida,
kuid ei suutnud.
Lubasin sind armastada,
kuid sa ei tahtnud.
Lubasid mind hellitada,
kuid sa unustasid.
Lubasin sind kohelda kui kuningat,
kuid sellest oli vähe.
Lubasin sulle kõike,
ka seda sa ei soovinud.
Lubasin, et loobun,
kuid ei suutnud.
Lubasid, et enam ei mängi,
kuid sa ei hooli ja teed seda siiski.
Päikene
Loodus kauneid õisi kingib
päikesena heinamaal,
isegi kui taevas pilvi,
õied ikka säravad.
Kui Sa suudad leida hetki,
kauneid õisi enda sees,
ühes päikesega retki
võta ette enda teel.
Sära päikesega kaasa,
kingi kiiri teistele,
ennast avades nii saad Sa
särada kui päikene.
- Tarmo Selter -
2024
Valu peegeldus koera nukrates silmades
Oh milline valu
pesitseb päevinäinud koera sil.mades,
kes istub kodumaja varemeis.
Ei lähe tal alla söök, ega jook,
pole peremeest, kes ta varemeist välja tooks.
Nõnda ta seal istub,
vaatab igatsedes sinitaevasse,
valvab pommitatud kodukest,
leinab, silmis kurbus ja valu,
nutab taga kodutalu ja armsat peremehekest.
Oh, kes küll võtaks koera valu
ja kurbuse tema silmadest?...
Kevad ei unusta
Kevad jälle ennast näitab,
soojavarud välja toob,
külvab ilu siia-sinna,
ikka päikesega koos.
Rõõmu tunneb maa ja taevas,
et on külmast talvest priid,
rõõmustavad metsad, aasad,
taas kevad jõudnud on nendeni.
Nagu linnukene rõõmul hõiskab,
hõiskab minu südagi,
ei kevad ole petnud,
pole unustanud kunagi
täita armastusega kosmos
mis on minu arm
võrreldes tähtede
põlemisega valguse
tulemisega läbi jäise
pimeda kosmose
Päikeselt siia
ometi kordi lähemal
helduselt mis saada
võib endalegi piinaks
täita armastusega kosmos
mis oleks suurem sellest
mida teha võiks inimene
loomise jätkamise nimel
ülal vähem oleks külm
ja pime
jüripäeva tuisk
sajab lund õied
sinilillel päev otsa
põõsa all aias on
sulgunud kevad
tuleks kui vastu tahtmist
talvel ei taha
lasta kuidagi käest lahti
*
aastaid hiljem ärkad
ööl ühel sellest üles
Su käsi ikka veel mu peos
hulgume sihitult tänavatel
meil silmad on unes
sellest vees kurbuseks
saanud meel meil pilvise
taeva all nii lahus on tee
mis ees
inimene
kogu selle rahutuse keskel
iseenda aja oma loomusega
milles iga päev asume
tahab inimene ikka veel olla
aus rõõmus õnnelik
millise koorma on ta sellega
võtnud oma õlgadele millal
hakkab ta aru saama et säärane
ongi tema olemus taeva all igavesti
et ajuti õnnestubki tal olla
nii ühte kui teist teadmata
seda tuleb teha igal päeval uuesti
et selline ongi inimese pärisosa
sama loomulik nagu on maa peal
tuul ja vihm päikese paiste
looduse igavaeses ringkäigus
põlvkonnad vahetuvad
aga kulgemine jääb samaks
Emadepäeva ilu ja sära
Ema silmad on kui säravad tähed,
südames on päikesekuld.
Ema hinges on õrnust ja soojust,
palju rõõmu ja valugi.
Ema õpetussõnu jagab, elust enesest,
aitab, kui elu põrguvalu teeb hingel,
või kui süda murest murtud
ja jõuetus peal on.
Emake on kui taevane ingel,
kellel nii puhas süda ja hing on.
Emadepäeva kringlit kui küpsetan,
siis rosinaid ohtralt sisse raputan
ja oma rosinasilmset ema ma kostitan.
Emade päev saab olema ilus,
siis toomingas õitseb,
ööbik rõõmul laulu laksutab
ja sinitaevas päike kuldses kleidis keerutab.
Siis lilled kaunilt õ .....
Ema ja laps
Sinu tütar Sinu järgi
elus oma sammud seab,
igal hetkel Sind ta jälgib -
ema ikka kõike teab.
Nõnda tütrest kasvab naine,
meeles õpetused kõik,
mitte ainult sõnast, vaid veel
käitumisest iga lõik.
Sinu pojast kasvab mees,
ema hool nii hea,
ära hoia vati sees,
nõnda poeg siis teab,
kuidas väärtustada naisi,
olla suurelt hooliv mees,
nähes, kuidas peres hoiti
Sindki armastuse sees.
- Tarmo Selter -
2024
Kurblik süda
Võta kaasa mind,
võta kaasa mind,
võta kaasa mind linnuke.
Kanna tiibadel mind,
kanna tiibadel mind,
kanna tiibadel mind üle vee.
Vii mind kaugele,
vii mind kaugele,
vii mind kaugele linnuke.
Võta kaasa mind,
kanna tiibadel mind,
vii kaugele mind linnuke...
Ära maa peale kukuta mind,
ära kukuta mind,
mu lind...