Sõnale sajab leiti 144 luuletust (top)
jüripäeva tuisk
sajab lund õied
sinilillel päev otsa
põõsa all aias on
sulgunud kevad
tuleks kui vastu tahtmist
talvel ei taha
lasta kuidagi käest lahti
*
aastaid hiljem ärkad
ööl ühel sellest üles
Su käsi ikka veel mu peos
hulgume sihitult tänavatel
meil silmad on unes
sellest vees kurbuseks
saanud meel meil pilvise
taeva all nii lahus on tee
mis ees
Taas sajab laia valget lund
Seda oligi arvata,
et lumi salaja hakkab sadama.
Jõuluimed tasapisi kohale jõudma,
hingest ei saa ju rõõmul lasta minna.
Imeline jõuluaeg on ja jääb
meie juurde nüüd iga päev.
Jõuluaega hoiavad taevased väed,
palju imesid veel tulemas näed.
Jõuluajal kallikesel
imed hakkavad sündima,
sündima ja tulema,
meie keskel olema.
No ei hakka tuju olemagi
Ma valutan ainult selga
muudkui tuleb lund alla
mida peab lükkama, ära pelga
terve tali veel valla;
see asi rohkem ehtne
kui 4. advent täna
on puudu jõulutunne
ma ei kuula teiste head sõna;
sest, kui elab maailm
ühest ajast ja imest teise
kaob vahepeal muu aeg ja ilm
mis möödub kiirelt nagu kivivise;
jätsin jõuluturule minemata
niigi iga aasta seal käinud
koju läinud midagi uut saamata
samat saasta seal näinud;
tõin piparkoogitainast
aga ise ma küpsetada ei viitsi
kõrini selle lõhnast
ja kingitusi teha ka ei raatsi;
mis imesi sa jõuludest ikka sa .....
Kõlab ilus jõulumuusika
Igal pool kõlab ilus jõulumuusika,
nii hea on kõrvadel kuulata.
Nagu kaunis unenäos viibinuks ma-.
Lumi on nii pehmeke,
sajab kuusepuu ehtele.
Ilus jõulumuusika,
palju kauneid hetki korraga.
Hinges rahu ja südamel on hea,
imelised jõulud ja imeilus muusika.
Aastaajad
Kui talvel palju lund kord sajab,
siis kaetud on iga maja.
Siis möllab lumi ja viliseb tuul
ja lumemütsid igal puul.
Kui maakera päikest näeb,
siis on kevad käes.
Nüüd lehtib iga puu,
ees on märtsikuu.
Kui aastas kuid on möödas viis,
rohi hakkab kasvama siis.
Suvi on elu algus uus,
siis tuleb kord päikesevalgus.
Kui ükskord puudelt lehti langeb,
siis näha kuskil veel pole hange.
Kui iga loom kord urgu trügis,
siis oli kätte jõudnud sügis.
Sassis talv
Talv on sassis, taevas segadus ülal,
Lumi ja vihm mängivad salajasi leike.
Helbed langevad, sulades ruttu,
Kui vihmavaling muudab jääks igatsus.
Lund sajab, siis vihm plaksatab vastu,
Nagu loodus ise oleks seiklusest vaimustuses.
Puud on kaetud jää ja tilkuvate helmeste rüüs,
talv, kus segunenud on lume ja
vihma suudlus.
Äiu, äiu kullakene
Äiu, äiu kullakene,
rinnal magus piimakene,
kuusel särab küünlakene,
teel on juba jõulukene.
Äiu, äiu kullakene,
magus olgu unekene,
kuusel särab ehtekene,
rinnal hingab lapsukene.
Äiu, äiu kullakene,
tasa sajab lumekene,
ahjus praksub tulekene,
küpseb jõulukakukene.
Äiu, äiu kullakene,
akna taga on talvekene,
raagus puudel palju lund,
loodus magab talveund.
Äiu, äiu kullakene,
väike tsirgulinnukene,
süda turvaliselt tuksub,
jõulurahu tugevalt rinnus põksub.
Äiu, äiu kullakene....
kui oled armunud
öö otsa nägu
pööratud Su poole
pea kohal tiksub kell
kumab veri
kõrvuti me soontes
helde ja hell
mis tuleb ei tea
veel küsima ei pea
kuni valgust pole aknas
päeva minema ei hakka
kuni käsi veel Su peos
õlg vastu õlga
öö meid seob
toetume vastu
ta hiigelnõlva
*
jätsin lukustamata ukse
viinapuuväätidesse
kasvanud majal
mida on mul karta
armsama poolt hüljatul
mida võib veel minult
võtta varas
täiskuul ja ritsikatel
siia enam pole asja
rohuna kus kurbus kasvab
vihmana nukrust sajab
Jõulud
Jõuluõhtul tähtede säras, Lumi sajab, maailm on kaunis kui maal. Küünlavalgel heliseb süda soojas, Kingituste pabereis peitub rõõm ja vaikus.
Puudutab õrnalt jõulumeloodia, Südametes tantsivad rõõmujoovastused. Pisar kaugest kingist rõõmu teeb, Lahkumisel käes on armastuse tugev meel.
Lapsed ootavad kingituste saatust, Jõulurahu täidab kogu maja laiust. Säravad silmad ja naeratused, Jõuluime, mis meid ühendab südametes.
Jõulupuu ehtes sädeleb säravalt, Nagu tähtede tants, mõttes lootusvalgust. Jõuluaeg on kingitus aastast aastasse, Armastust täis, südame .....
Tali ammustab 2
Vaheldumisi on sula ja külm
teeb tuul soojataju nõrgemaks
sajab lörtsi või lund ja keerleb tolm
saab ümbrus üha koledamaks;
esivanematel polnud internetti
et soiguda, kuidas jahedus ei meeldi
sest, kui töö kiidab rahakotti
siis kõigega tegeldi;
tali ammustab
külmaga hauda viib just
mõni hooletult ahju kütab
linnas sireenid tulekahjust;
lähed õue sitale/kusele
kukuvad jääpurkad välja august
lihtsam häda teha meestele
sest ei pea võtma pükse jalast
Tore on olla lumises metsas
Lumises metsas tore on olla,
valget lumevatti sajab taevast alla,
kuuskedel on paksud lumemütsid peas,
liikumatult seisavad ühes. reas.
Jänes silkab siia-sinna,
lumes raske on edasi minna,
hanged kõrged, pikk on tee,
toiduotsingud raskeks teeb.
Metskitsedel on pikad jalad,
suured silmad, säravad,
söögisõimed on nende päralt,
seal heinad pehmed, kohevad.
Kuuse tagant piilub karu,
tal ju koopas toiduvarud,
aga ikka luusib ringi,
uni pole mõtteski.
Metsamaailm on midagi muud,
metsas pole valu nii suurt,
alati tulen metsa rõõmuga,
hingerahu leidma otsima.