Sõnale selle leiti 2280 luuletust
Hävitustöö
kui su isa tahab sind hävitada
ja lihtsalt eluisu seest kiskuda
lihtsalt seetõttu, et ta on üle võetud
või kaaperdatud
ma ei hakka vanas eas
vanamehega kaklema lihtsalt seetõttu
et tal on poksi kindad käes
ja ta oskab lugusid luua, mis tekitavad hirmu
kõik naeravad selle üle
varsti käib ta mu majasid mööda
ja otsib oma kadunud tütrekest
armastust ei saa osta
ega poksikinnastega võidelda
see on olemas ja eksisteerib
ka ilma matšideta
kummastav fakt, et sa pigem hävitad
iseenda miniversioonid
kui toetad arengut
luusid ringi ja parastad
milleks
minule .....
Ja mis mu mõtted on 3?
Ilm olnud stabiilne need paar päeva
k.a. arvatud kui üleeile sadas
aga tahaks nüüd tagasi laeva
kus soojem õhk ja päike rannas;
Võimalik vaid Venemaal olukord lõppes
teed küntud, ootab ei tea mille istutamist
lõppes WAGNERil aega tappes
Moskvasse tee sai kinni pidamist;
ma pikemalt mõtlema ei hakka
kui vikerkaarevärvides trepp ees
sean end teise trepi järjekorda sekka
kust üles ronib iga hetero mees;
milleks muretseda üldse gei abielust
kui riigi majandus on riigi alus
kõrged hinnad ja maksukoormus pole lust
sellega tegeleda pidevalt valus;
muide, igat r .....
Võõras ja vägev
Võõras ja vägev
taevast ta tuli
pudenes pilvist põikpäine
kippumas kohe ka kuningaks
võttis valla valitseda
Ei kõhelnud koha kommetest
sidumata seadustest
kirjamata kokkuleppeist
tegi tahtmised tähtsamaks
sellist on naised alati tahtnud
Varem ei võideldud vägisi
katsuti kaaluti kavalalt
sortsid seoti sõnadega
vanatühjalt võeti võlgu
vaja siis vannuti valetki
Taevast tulnu tuld ja terast
maitsesid mullused mõrtsukad
vaenlane visati välule
sortsid suruti sohu
käredad eided imetlesid igatsesid
Saaks vast sellest silmarõõmu
kange koikukaaslase
muist .....
ülikooli aastatele mõeldes
need valged ööd
magada ei lase
uuesti tagasi veres
sirelite õitsemise hõõg
jääb kortsumata tunde ase
kui hinge lahvab
olemise unund rõõm
hetk hetkega saab Toomel
kaelakuti kokku
selles kahvatus juuniöös
sellest valgusest hommikuni
mälus mälestuste lõõm
Suvi siiski rõõmu toob
Kuigi iga päev ei sära päike,
suvi ikka rõõmustab,
ta kaunis on ja jätab jälje,
pimedusest võitu saab.
Sellel suvel on imed teised,
vahest inimesedki-,
ilmgi viskab vingerbussi-,
ennustada ei oskagi.
Sügiseni aega küll veel,
jõuab rahus mõtelda,
jälgi jätta suveteedel,
lasta laulukaare all lauludel kõlada..
Keemispunkt
Üllatus oli AK erisaade
mis keskpäeval lühikest aega
põrutavad uudised oli vaade
ja see pole nali, ega?;
loomulikult mitte, meedia kihab
kuidas WAGNER mässab
pinge Moskvasse vohab
tuli poti all kärssab;
nüüd keemispunkt on käes
hea ja halva vahe pole viigis
meel muutus eliitsõjaväes
võimu kukutadakse oma riigis;
sest diktaatori aeg ammu tulnud
jälle nagu aasta 1919
punased ja valged taas ristunud
arveid vaja klaarida üht - teist;
Venemaa uus Afganistan on Ukraina
sõdurite enda eludel pole väärtust
sealt paska ja õnnetusi aina
sellest vaja lõpuks h .....
Hinded viimast korda paika
Jaanipäev siin, aga mehepojal vaev
sest ära seilab tuleviku laev
nimelt "Karjäär ja raha"
ja see teeb väga palju paha;
põrus gümnaasiumis hinnetega
pole sama elu tal teistega
bioloogia eksamis hinne O
lõhkeb hinges murede mull;
peagi peol kohtus uuesti õpsiga
kellel pole midagi viga
naudib suve ja näeb õpilast
kellel vaja pääseda võlast;
oma jutust õpsile pihib
"altkäemaksuga" kooli lõppu sihib
õps siis võttis nolgi avalikusest
ja pajatab elutõest tarkusest
"naine tahab mõistliku meest
lükkan püksikud eest
ja sina kuulad minu sõna
mitte ajad e .....
Ja lõpuks ta tuleb-Vihm
Täna suves on pilli palju,
vihmapilved laulavad,
loodus küsib juua palju,
päästa tuleb pisimgi taim.
Vihmast suve nägu ei muutu,
tuju pahuraks ei tee,
looduses nõnda ette nähtud,
valla päästa vihmaveed.
Värsket loodust hea on kaeda,
olla selle keskelgi,
rõõmustada. rõõmu tunda,
et taevas vihma jagub veel.
Küll see päike jälle särab,
kuumalt taevas naeratab,
terve suvi avatud on õnnevärav-
Astu aga sisse ja osa sest saa!
Sisin-Susin-Pusin*
milleks rääkida portugaallasest
kellel on mitu alter ego
mille varjus kirjutada tekste
ja esitleda ennast erinevate visiitkaartidega
see on nagu valgusspektrumi
laiali laotamine
ja värvide välja kookimine
võib-olla oli see talle kasulik
tollel ajal tõesti
peidus mängijad on tavaliselt kaitsjad
vahepeal väga vanad nagu meie kilpkonnadki
aga on vaja ka ründajaid
neid kohati agressiivseid jõmme
kes annavad söödu, et palli lüüa väravasse
meil on kõigil kõiki vaja
isegi kui see tundub nagu filoosfiline arutelu
pikkadega matkaõhtuteks
kuidas saab olla mid .....
Muutub ikka....
sinu kaudu ei muudeta midagi
muudetakse ikka
kuidas ei muudeta
iga mehe ja naise kaudu
muudetakse midagi
siinsest süsteemis
oleneb kuidas Rumi kombel
ennast sotsiaalse organismina
käsitleme
kui ma olen piisk ookeanis
siis selles piisas on ka kogu ookean
patt oleks tunnistada
et me lihtsalt tarbime ja mälume
olles kasutud
just sinu kaudu muutubki maailm
kas ja millal teadvustad seda
on sinu enda teha
iseenda elu kujundades nagu korterit
või maja
lihtsad kujundid, et inimene saaks aru
et kõik, mis on vaja on selged arusaamad:
kes ma olen, miks ma tahan olla
ja mida .....
Mul on Sind vaja
Vaikides hoiad mul käest,
selles kuumuses kõnnime koos
mööda randa kui võluväel,
me liigume ühises loos.,
Merelaine on paitamas sääri
sellel vahusel liivasel rajal,
Sind kallistades nüüd saangi
öelda: "Mul on Sind vaja..."
Sa naeratad, vaatad mul silma
ja suudled siis hellalt Sa mind,
ma tunnen Su õõtsuvat rinda
enda vastas, kui kallistad mind.
Me liigume ühisel rajal,
jagades kõike, mis tuleb,
pole rohkem meil midagi vaja,
Sina minuga, mina Sinuga olen.
- Tarmo Selter -
2023
Kas
Kas päikese paitavas pales
veel midagi jäämas on alles?
Kas tõesti ei ühtegi piiska
meie põllule enam ei piisa?
Kas rohelus kadumas tolmu
selles põuas, mis päevades olnud?
Kas kadumas Eestimaa haljus,
millega oleme harjund´?
Kas tuuleiil kuivatab elu,
mis kadumas närbuvas ilus?
Kas suudame olla me ise
selles looduse närbumises?
- Tarmo Selter -
2023
Jõuludest jaanipäeva !
aeg ja elu selle sees
on jada.
selge rütm.
pimedusest valgusesse-
päev lühendab ööd, ei maga.
kõigil paraneb rüht.
jõudes märkamatult
jaanipäeva aga,
selgineb siht.
valgusest pimedusse-
jõulud polegi mägede taga!
kaob silmadest sädelev kihk.
-- .....
eile õhtul
õhtu rahu õhkub
päiksest soojaks läinud
tee äärselt männi tüvelt
põllult kus rukis
loob endale terades pead
ülal vihmast tühjaks
jäänud pilvest sellest
et ööselgi aias
õitsevad lilled
suugi enam ei küsi
see kõik on milleks
kui saanud oled
teiste kõrval samuti
päikses avanenud lilleks
Tahavaatepeegel
tagantjärgi tarkus
et kõike peab kohe tegema
et on ainult üks elu
mina nii ei arva
ma mäletan asju sellest kehast väljas
ja kõike ei pea kohe tegema
igal asjal oma aeg
igal peatükil enda eesmärk
igas hetkes, mil oled
teed oma parimaid otsuseid
vastavalt olukorrale
Tuhk
Kes on need inimesed? Kes eraldatult hoiavad meie terved meeled?
Millest tulevad need meelepetted, mis toidavad vaid enesekeskset?
Vaikne paistab epitsenter, kuigi raju segaduse kaos ümber selle keerlend,
Igal toonil igal real nii pehmel, usaldamata muud kui südant tasakaalu keskel,
arme põletavaid leeke vältimata, põgenemisteed pole, päev tuleb,
mis meid kõiki matmas, see planeet mu hauaks, suur vaim mu kuus jalga,
kui taevast tuld sajab alla, lõpp või uue algus, saab meist tuhk
või meie tulevik ongi valgus, tähtede keskel valguskiirena ekslend,
igi-kestev mis kirjutab neid .....