Sõnale siht leiti 78 luuletust (copied)
Uue valguses
Aasta viimane päev
ära saata veel jääb.
Hetkeks nüüd peatu ja tagasi vaata -
kas oli kõik veatu? Kas andsid, et saada?
Kas tunda said tänu, mis täitis südant ja hinge?
Said hüpata õhku ja hüüda: "Kui vinge!"
Hetkeks veel peatu ja kuulata end -
su enese mõtted kui linnulend -
nii tormakad vahel ja siis jälle malbed,
mõnikord kurvad, siis kirkad ja selged.
Vahel pääseda tahaks nad tunnete tulvast,
olles siiramad, puhtamad kõikide hulgast.
Nüüd pilk pööra ette, siht sirgena hoia,
uusaasta soovid endas ülesse leia.
Lase nad tuulde, saada tähtede poole!
Kõ .....
Õnne valem!
Õnne valem pole lihtne
Ei ole üht ja ainust.
Õnne jaoks on vaja sihte
Unistusi, aimdust!
Õnneks soovin Sulle tarkust
Leida oma rada.
Julgust näidata just vaprust
Olles valikutes vaba!
Kallile Jan Martinile sünnipäevaks!
---Ando---07.04.2024.a.
.....
Meenutus
Vahel vaatame ajas selja taha,
meenutame hetki, mis olnud,
mida kõike sai elus veel näha,
kellega koos naerdes oldud.
Mida hetkes sai tehtud ja kogetud,
sündmused meenuvad taas,
mitu tundi sai öösel magatud,
olla üksi oma mõtetega.
Vaatad tagasi, mõtled siis ringi,
minna edasi on vaid üks siht,
olla olemas elus ja siingi
teha kõike, mis elus on eht.
- Tarmo Selter -
2022
Valu ilu
Uus öö, uued mõtted, uus arutelu.
Mis on hingevalu? On see surm, on see elu?
On see miski, mis tuimestab ja tapab?
On see miski, mis äratab ja seejärel alles taipan?
Taipan, et nauditavana näiv on vaid igiomane
ja valu võib olla silmi avavalt suurepärane.
Olen vanemaks saanud ja olen hakanud
vaatama valule teisiti, valutamast lakanud.
Olen õppinud seda tunnet tundma ja läbi nägema.
Mind äratades ellu hetkes, andes emotsiooni uuema.
See tunne on kaunis, ilus mitmete teiste seas.
Nii tõetruult hõõrub nina alla viimsedki vead.
Valu narrib, röövib õhu mida hingata,
t .....
Kurbuse ilu
Muredest murtud on meel,
kõik äkitselt justkui nii tühine.
Tajun end kulgeval teel,
kui osana kõigest, mis ümbritsev.
Ei ole mõtet ses retkes,
moraali, motiivi, ei sihti.
Kõik lihtsalt siin ühes hetkes,
hinnanguist raputund lahti.
Sõnad, mis varem ma tõlkisin,
muutunud hääleks on, kõlavaks.
Pilk mida varem vaid hindasin,
muutunud silmadeks, elavaiks.
Ununend kibedus kurbusest.
Väsinud meelest läind valu.
Vabanend murede embusest.
Nüüd ruumi on märgata ilu.
AKKK-47
Klašnikov tegi modernse automaadi
põhjusega, et NSVL domineeriks
maailma sõjandust ja nii saadi
ka terrorismi sümboli autoriks;
selts rätipead ja pigid ei kujutaks
ette oma lahinguid ilma selleta
AK-47'st pole muud, mis kõmmutaks
uhkesti ja tootmist miski ei lõpeta;
negrud USA's peavad seda
nagu oma krooni seinal
on odav ja pole olemas, keda
ei jagaks armastust sel masinal;
jah, need on normaalsed inimesed
kui valgel see, on ta nats
või Ku Klux Klanni vennikesed
ainult armastab seda püssi mats;
saab mööda naabruskonda sõita
sihtida ja jahtida niggasi
paar .....
Elu on teekond
Rahutu raju
Mäslev meel
Oled teel
Ohtlikul veel
Purjesid sead
Hirm on
Kuid ometi tead
Pead minema
Sadamas õõtsudes
Roostetab raud
Puit määndub
Lõpuks on haud
Küll elavas vees
Ent mõtetult vara
Saab alusest sara
Laev peab liikuma
Tormides kiikuma
Otsima sadamaid
Jõudu kus koguda
Sihte seada
Alati teada
Elu on teekond
13.02.22
Sünnipäevapühendus
Sünnipäev või sünniöö – hakkab vaimu tunnitöö.
Algas sul’gi suund ja siht, igal rajal eri kiht…
Igal aastal visa hing
hoiab hinge –
veel üks ring…
Kas ma jõuan, kas
ma saan… Tõusen taeva,
laskun maa’n…
Sünnipäeva ühendus ongi parim pühendus.
Sel vast ongi tähendus – mis kõigi meie lähendus…
/Mari*Uri/
Jänese buugi-vuugi
Jänes hüppas kõigest väest
Peenras rivis porgandite väed
Tšillis, nillis, aru kadus käest
Parem porgand, kui tühjad käed
sirts särts, buugi vuugi,
jänes pani porksi tuuri
plirts, plärts, flipp flopp
jänkul ees oli kopp,
Bussijänes varjus kõigest väest
Polnud piletit, vaid tühjad käed
tuli kontrolör ja siht kadus käest
Tuhat-nelja tegid jalad, käed
sirts särts, buugi vuugi,
jänes tegi puhta vuugi
plirts, plärts, flipp flopp
jänkul ees oli kopp,
Elektrijänes siblib kõigest väest
särgil särab kuldne number üks
võimalusi, võite ei ta las .....
Tähtis... sina... tee
Öeldakse
tähtis pole sihtkoht
tähtis on tee
Teest veel tähtsamad
on löökaugud
siis võib olla kevade
Siis võib
võibolla maurata
võib võibolla tükke teha
võib sind unedes kimbutada
Võin kõike mis keelel
mis meelel
mis seintele soditud
Võin sind- võin ennast
südame kujulise ukseavaga
üksikkambrisse lukustada
naljaviluks
Võin auke vältides
joobnuna vingerdada
võin valehäbi tundmata
neisse kukkuda
Sisse kukkudes vaid muiatakse
tähendusrikkalt kaasatundvalt
et ju see oli vältimatu
paratamatu
Tean kuhu lähen
aga pean meeles ka tähtsa .....
Isa
Oma isast rõõmu tunnen ma,
isa on hea ja hella südamega,
isa on kindlameelne, vapper ja hea,
isa endale eeskujuks ma sean.
Isa karm on rindel,
isa kapis on munder,
isa siht on kindel,
isa oma kodumaa eest seisab valvel.
Isa eeskuju on nakkav,
kogu aeg külge hakkav,
mehehakatisest meheks ma kasvan,
isa käidud teid ma jätkan.
Viimast korda silmad sulen
Elu on lihtne
Nii lihtne
Sünni
Situ
Ela, sea eesmärke
Sea sihte
Naerata halli argipäeva keskel
Tunne rõõmu
Ela hetkes
Tunne möödub
Ja soo vajub sisse
Mida rohkem sa vehkled
Aga trump on meil kõigil taskus
Sest tean et ühe korra
Viimast korda
silmad sulen ma viru katusel
Tundub et on tulemas
suletud kirstu matused
Unistuste poole teel
Poolenisti olen sees,
pool veel püsib pinnal.
Teadmatuse süvaveed
mind neelamas teekonnalt.
Kas ma olen õige mees,
kui ära kaotan suuna?
Või on nurjumised need,
mis õige sihi toovad?
Tõusen üles üha veel,
ja maksan selle hinna.
Unistuste poole teel,
ma olen kuni hingan.
reede õhtu
Oli jõudnud kätte reede,
kui ma kohtasin üht pedet.
Tema ainiti mind vaatas.
Tahtis mind siis persse saata.
Mul oli selleks õhtuks ju plaanid.
Ootasid mind Hiiu Pubis vergaanid.
Minu sihtkoht Hiiu Pubi.
Sa minu munni mudid.
Seal on ju viis miinust.
Selge Eesti räpi priimus.
Ostetud mul oli ju vibu,
et saaks maha lasta mõne libu.
Öösel aga kell pool kaks.
Kostub rõdult rihmalaks.
Vaatan teisel poole rõdu.
Sada liitrit seal on õlu.
Mul kõik tungivad aknast sisse.
Demonstreerivad oma tisse
ja seal on nii mõnus,
et lihtsalt pole sõnu
ma reegleid siis rikun
ja .....
Lõpust edasi
See päev on saabunud, võin minna nüüd -
käed taskus, hingelt vaba
ja varemetest leitud rüüd
ma kannan uhkelt, lohisemas saba.
Sai pidepunktist lastud lahti,
paar sammu argsi astutud
ja sulet minevikusahtlid
ning viimaks võetud vastutus.
Mu silmi pisaraid ei kerkind -
aeg oli minna ammu
ja meenutades vanu hetki,
ma veelgi lisan sammu.
Samm - sammu järel kergemaks
saab minna ainult veel,
ka lähen siis kui puudub jaks
- ei lõppe iial tee.
Siht jääb samaks alati -
vaid tuleviku poole,
sest kõigest võidab midagi,
kui vaid lõhud raame.