Sõnale soe leiti 445 luuletust
Lumine talvepäev
Talvine taevas tinahall,
kiirelt kerkib valge vall.
Lumme mattub väike maja,
kaigub laste naerukaja.
Helves helbe järel langeb,
ümberringi kõrged hanged.
Lapsed lumes hullavad,
kiljuvad ja möllavad.
Kui siis käes on pime õhtu,
soe toit kaob kiirelt kõhtu.
Lastel öösel sügav uni,
väljas ikka sajab lumi.
Jõulumees, vat nii on asi
olen siin üks küsimasin.
Kuidas on sul nii palju raha
teha kingitus, mis tahan.
Kuidas kingikotti paksu
ringi vead, kuis on sul jaksu.
Miks ei aadress meelest läe
neid sul terve virn ju käes.
Kuidas laste nime tead
kas sul on kõik nimed peas?
Põdrad kuhu peidad sa,
et ei sõida nendega.
Ja veel tahaks teada ma
kust nii valge habe saad.
Ja kas teda valgendad.
millal riideid vahetad
eks ju sa ka higistad.
Korstnast, kust sa sisse poed
on ju kuradima soe.
Miks enne jõule sind ei näe
käia võid ju igapäev
Jõuluõhtul
Jõuluvana tulekuks selged
sul on salmid.
Siis,kui lahti läheb uks,
on kõik ammu valmis-
õled pestud põrandal,
verivorstid laual,
sätendava kuuse all
ootad juba kaua.
Järsku kojas lõksub link-
ootad ärevana.
Köögis kukub ümber pink-
tuleb jõuluvana.
Tuppa astub toki toel,
vatihabe kaelas,
seda kohendab ja soeb,
ema muudkui naerab.
Nägu nagu ISAL lai,
ise õhkab pakast,
näib,et kasuka ta sai
selga meie lakast.
Pärib emalt"Lapsi on?"
"Eks seesama ole!"
"Poiss kui naaskel,
aga jonn?"
"Jonnijaid meil pole."
.....
Nagu Sa oled
Olen Sinuga rääkinud tihti muudatustest.
Ma ei saa aru, miks tahad Sa ennast muuta?
Sa oled Minu jaoks nii ilus, soe ja armas,
et midagi Ma ei võtaks ära ega paneks juurde.
Nagu Sa oled,
Ma ei muudaks midagi.
Palun,
ära muuda ka Sina enda juures midagi.
Ole ilus, soe ja armas edasi,
nagu Sa oled.
Ma nägin und ühest Maast
Ma nägin und ühest maast,
mis oli ilus.
Seal vaba olla ma saaks,
sest seal lihtsalt nii ilus.
Ei vaesust, ei rikkust,
ei nälga, ei himu.
Ei suurust, ei pikkust
ja vägivallale ei kisu.
Ma istusin majas, kus soe ja hubane,
ja päiksekiired langesid tuppa.
Ja aknalaual suur roos punane,
ja kõik on nii ilus, et kuhugi ma ei rutta.
Taavi Järv
Sõprus
Minu kõige kallim sõber on Andra
Talle saab kõike anda
Ta pole kunagi liiga kitsi
temaga tõstan ühe pitsi
Temaga saab alati nalja
ajasime ümber ühe kalja.
Meile meeldib suvi,
sest siis on väga soe
Sünnipäevadel paneme pidu,
tavaliselt ma talle ei poe.
Ta on mulle väga kallis
teda hindan ma kõrgelt pallis
Selleks ju parimad sõbrad ongi
mitte ei istu kongis.
Siiri .
muinasjutt jääb lõpuks raamatusse
Kõik! Sai läbi meie muinasjutt
jäi alles vaid kurgus kirvendav
nutt,
kõik endine soe unele heitis
mälestus end me südamesse
sügavale peitis
vaikusesse vajus paik
kus enne kihas elu
valulik on möödanikust arutelu
kui keegi meenutab mälestust
mis mu peast pühitud sai
pean trotsima hinges kibedust
sest pisimgi mälestus on pai;
kuid see mis kadunud, see kadunud,
kunagi oli see tee me õnnele ladunud,
aga see mis muutis meid õnnelikuks siis
lahkudes ka kogu õnne
minema viis.
Muinasjutud jäävad lõpuks
alati raamatutele
nad pole loodud meile
-õnnes saamatutele .....
Pimedas oli midagi muud
suve soe süda
põksub sel kuldsel ööl
uinuvaid meeli
kõditab hõbedane tuul
Kuu peidab end
hallide pilvede taha
piiludes sala
valgete silmadega maha
imestus suul
vahime üksteist
kõrval kivistunud puud
tondid sahisevad
linnud magavad und
pimedas oli midagi muud
kahekümnes päev
Oli vist novembri umbes kahekümnes päev
Pakane siis miinuskraade liikmetesse nõelus
Tulevase kodu võtme leidsin sinu käest
Armunud. Nii soe kesk talve. Veel ei olnud õelust.
Korter oli väike, andis täisulikku varju
Rohkem polnud vajagi, veel ruumi üle jäi
Meie ainult naersime, kui maailm ümber karjus
Tühja kõhu tundsime ka armastusest täis
Tahaplaanile jäid mured, kõik näis saavat õigeks
Me ei jagand lubadusi. Tundsime: "See püsib!"
Ajalugu paranes, sai terveks "heaga" võides
Nüüd on taas november. Kus sa oled? Ma ei küsi.
Helir .....
Üksi, aga kahekesi
Üksi on mõnikord hea
koos olla tunduvalt parem
kaugusekartus, ma tean
oleme. hiljem või varem
igatseb käsi su pihku
minagi embusse, kaissu
hirmud? ma köidan need vihku
hoolin. ja usaldan vaistu
tunded, need annavad tiivad
igatsus. aga me lendame
aeg sõelub kividest liiva
võta ja jäta mind! ENDALE!
Heliriin Puistamaa
Inimeselt Inimesele
Puudutaksin sind, kuid kardan- miski läheb katki
Vaatan vahel salaja ja piisab- hakkab soe
Sa ei tohi haiget saada (mässiksin su vatti)
Hoiaksin kui vääriskivi juveliiri poes
Ma ei sooviks vastuteeneid, vahel lihtsalt paita
Poleks tarvis enamat, sest vähe ongi palju
Ole kasvõi sõber. Usu, sellestki mul` aitaks
Kui sa väsid, luba olen ise sinu kalju
Nii ma ütleks. Leiaks hetked, olukorra, aja
Ilmselt seda kuuledki, kuid mitte minu käest
Hooliksin sust lõpuni. Või pole nii ehk vaja...
Kartuses sind kaotada ma parem ise läen.
(Heliriin Puistamaa)
Vallatus
Täna luban endale veidi vallatust
pähe lokid, selga miniseelik
käin rada, mida pole veel tallatud
täna olen kui koolieelik
Täna ütlen seda, mis sülg suhu toob
ja kiisule õues teen pai
õnneämblikuna rõõmudest võrku koon
lemmiksöögiks on moosiga sai
Täna laulan kui tunnen, et selleks on tuju
teiste arvamus mulle ei loe
täna minus on rõõm, millel polegi kuju
lihtne tunne nii siiras ja soe
Gailys
Ühel päeval
Vahel ma mõtlen valjusti
vahel ma räägin vaikselt
vahel ma käitun halvasti
vahel ma kõike teen hästi
vahel mu käed on külmad
vahel südames tunne on soe
vahel su enesest hülgan
vahel jälle su ligi ma poen
Ühel päeval ma oma käed
panen sinu suurde pihku
sellel päeval sa lõpuks näed
ma sinust eemale enam ei nihku
Gailys