Sõnale südamed leiti 90 luuletust (top)
Kodumaa muld
Seal kus on valguse hari,
Seal kus on südamekuld,
Olla seal alati parim,
Kus on kodumaa muld.
Seal mu hing on alati,
Kus esiisade hüüd,
Veri mis maa eest valati,
Minu sees voolab nüüd.
Lõpuni käima pean tee,
Mõõga maasse surudes siis
Ja järgi kes tuleb veel,
Ta edasi jällegi viib.
Põlvest põlve läheme nii
Ja südamed täis on tuld,
Alati parem on siin,
Kus on kodumaa muld.
Tauno Rahnu
Minu sõbrad raamatud
Suurimateks sõpradeks
on mulle armsad raamatud
Ärgates, kui mõtlen neile
kohe avaneb raamatusuu
Seiklust otsima sealt tõttan
vahest kurba armastust
Reetmist,põlgust läbi elan
õpetlikku elamist
Raamatud,mu kullakesed
need mu hinge kosutus
Truud ja tummad sõbrakesed
südamed meil avatud
Suur kevad õitseb
Suur kevad õitseb
ja paneb päikese särama
Suur kevad õitseb
ja katab maad iluga
Suur kevad õitseb
ja paneb linnud rõkkama
Suur kevad õitseb
ja paneb südamed põksuma
Suur kevad õitseb
ja paneb jalakesed tantsima
Suur kevad õitseb
ja jagab rõõme kuhjaga
Armastus
Armastus on suurte tunnete ahel
Armastus on kütkestavad südamed
Armastus on magus uimav tunne
Armastus on kuumaveeallikas
Armastus on päike avatud taevas
Armastus on kasvav ja kahanev kuu
Armastus on seeme,mis idanema pandud
Armastus on sünd ja valu suur
Oskus
Aruta elu või eluta aru
ükskõik kuni püsib kontrastis
niikaua kuni magus ja mõru
on kohv sinu sinises tassis
Kes soovib
lisab piima kes suhkurt
kes tahab elu kangust
ja mõrudust proovib
Kõige tähtsam jook rahuldust tooks
kõige tähtsam et elad kuis tahad
kõige tähtsam ei elaks ei jooks
teiste järgi- meel südamed pahad
Avatud
Aeg on selline nagu ta on
nii siin kui kaugel kodust,
pinged tekitamas sõjatolm,
avades meile julmuse ust.
On elusid raisatud palju
selles kurjuse sõjarattas,
ajas ehk inimsugu harjub,
kuid ei jäta unustamata.
Hinged, nii noored kui vanad,
haiget on saanud ajatult,
kui neil ongi midagi vaja,
hoiame südamed avatud.
- Tarmo Selter -
2022
Kevad toob soojuse südame
Kevad toob naeratuse silma,
päike paitab kogu ilma.
8.märts rajamas on teed rõõmupäeva,
et naistele soojust ja õnne tuua.
Siis kevad kingib lilleõisi kauneid,
paneb põksuma armastavad südamed.
Kevad on ülepeakaela kallis,
päikesekulda tuleb südamest.
Jõulurõõm
Ei Sind suuda hüljata
neid tundeid ei saa matta maha
Sinu ilmet kustutada
piinadest meid vabastada
Kas nii raske siis
on mõista Sind
kui kõrva mul siis puhusid
oma südant välja õhkasid
Paljud sõnad jäänud ütlemata
paljud sõimud sõimlemata
paljud tülid talumata
paljud mõnud nautimata
Sind kullata ma tahaks üle
ehtsa jõulurõõmuga
ehos pilkad
mis nüüd lahti
hingamiseks jäägi mahti
Vallatusteks päästnud valla
meid on armas jõulusõõm
oh, südamed nüüd päästnud vabaks
on me kallis jõulurõõm
Imeline advent
Mis imelik tunne on südamel,
hing sellest rahu saab.
Valu hakkab vaikselt taanduma,
milline rõõm on südame peal!
Advendiaeg ongi ju selline,
mis rahu toob hinge peal....
Advendiaeg liidab südamed,
kuivatab pisarad põse pealt,
toob armastust hella ja head.
Jõulusäras
Jõulud sõidavad mööda talvist teed,
seal, kus sõidavad saanid, reed.
Jõulusära helgib taga ja ees.
Valges habemes jõuluvana,
põhjapõdrad säravad kuljustega.
Särav valge lumi maad katab,
pinnatuisk on õhuke ja õrn.
Särav lumi enda kaissu võtab
kuusepuud, mis igihaljad on.
Päkapikkudel on säravad kuued,
peas tutimütsid uued,
jalas pika ninaga potikud,
kingikotid jõulusäraga ehitud.
Igas koduaknas paistab sära,
kõik südamed jõuluootuses on täna.
Jõulurahu ihkab iga väikene ja suur,
sel pühal säraval jõulukuul.
Imeline jõuluaeg
Jõuluajal avanevad südamed
nagu lilleõiel, kui soe päikesekiir
teda puudutanud on.
Jõuluajal rahu ja vaikus
on rinna sees,
nii leplik, nii leplik on meel.
Jõuluajal väike kurbus
liigub ringi veel
ja igatsusest pakatav on meel.
Jõuluajal on täitumas
hing ja süda rahuga,
on vast imelised jõulud need.
KUI HOIAD...
Kui hoiad oma pihkudes
mu südant,
siis palun ära pilla
teda maha.
On nalju-torkeid, mida
südamed ei talu -
tilkhaaval kujutuks võib
voolata ta vaha.
Kui hoiad oma pihkudes
mu südant,
siis palun ära pigista
ta arme:
on haavamustreil oma
lõplik kaunis ilu,
mis sõdurina kannab
märke karme.
Kui hoiad oma pihkudes
mu südant,
siis palun ära painuta
ta soove...
Ta põgeneb kui peni
keti eest
ja putkab palvetama
mööda võõraid hoove.
Kui hoiad oma pihkudes
mu südant,
siis palun ära kääna
tema nime.
Ta suuta laulab,
ilma silmadeta vaatab -
nii tu .....
Suvi soojendab veel ilma
Suvi soojendab veel ilma
särav päike paistab silma
kütab soojaks südamed
peidab ära silmaveed
Suvi lisab juurde puhkust
oma heldest südamest
kannab päevadesse valgust
helendab ööpimeduses
Suvi kaua olla tahab
meie meeltes, mõtetes
Sügis kuskilt vastu kostab:
"Las ta olla, las kestab veel,
kurbus pikk on alles ees,
jõuab kannatada veel."
Peidan valu 16
Laud aasta seas kõige ilusam
isegi etem, kui sünnipäeval
rikkalik valik toitu võimsam
atmosfääri tunda toas all ja üleval;
ning Joulupukkit lapselapsed
ootavad mu kodus pikkisilmi
aga usud talle on ebaküpsed
ja nii lapsed kortsutavad kulmi;
kui viskan lauale rahakoti
ütlen, et sealt tulevad nende kingid
mis ära täidab nende koti
rohkem pappi, on ka üllatused pringid;
sest päris pühadevanake
ei külasta vaeseid lapsi
raskelt möödub me aastake
et lihtsam elu, võtkem kõik napsi;
olgu õnnelikud, et kodus on soe
riided seljas, toit laual ja on puhas
mis .....
Armastus ei tunne piire
Kaua hellitasin lootust,
siiski tulid Sa vastu ootust,
ilma silmasärata,
hingepauna rõõmuta.
Kaua suutsin vaiki olla,
pisaraid kokku korjata,
tardunud meelel ja kehal
kurbust südame all ohjata.
Elu valusaid hoope jaganud meile,
kahju sest, et polnud kurval ajal lähedal.
Nüüd langesime teineteisel kaenlasse kui sügis suvele
ja kallistustes vaikisime.
Etteheiteid täis külvatud rada,
neid ei olegi ju vaja,
sest kurnatud hinges ja meelepahas
õnn uuesti õitsema lõi.
Oleksin võinud ju teisigi võtta,
Sind hätta jätta ja unustada,
kuid segased tunded lõin kà .....
Tädi Sofia volbriöö
Elas kord üks üksikema kahe pojaga
kellel pole head oma abikaasaga
kelle matnud koduaeda
sest pole naisel vaja teda;
koolivaheaeg on agoonia
saatuse julm iroonia
et Sofial kodus tüütud poisid
kes tal niisamu eksisteerisid;
küsides leiba ja suureks läinud arved
emal pähe kasvanud lõpuks sarved
et sitt elu vaesuses kahe nokuga
mille kasvatamine annab hingele nuga;
aga nüüd õige aeg tulemas
pärast volbrit pole lapsed kooli minemas
kui emal käes must piibel
kurjad plaanid tal käibel;
kui laste hing ei loe
siis ka muu riitus sekka ei poe
kui viia nad kinniseo .....