Sõnale sügis leiti 593 luuletust
Sügis sammub omas kuues
Sügis hallis udukuues
jalas kummikud on suured
tatsab läbi porist,veest
naudib samme oma teel
Käte otsas kannab korve
kõik need täis on sügisande
juustes kirjud vahtralehed
kaelas küpsed pihlakeed
Järelkäruga veab pilvi
pühib pisaratest silmi
tuult ta sabast keerutab
ülevoolavalt vilistab
Põues kannab kurba nooti
laseb selle välja hooti
pillib tühjaks nukra meele
pühib jalust depressioone
Sügis, sind on nähtud juba!
Sullegi on antud luba!
Kui see sügis kestaks veel
Kui see sügis kestaks veel
ja lehed langeksid mu teel
Rändlinde teele saadaksin
neile järele vaataksin
vihmapilvi pillima sunniksin
Kui see sügis kestaks veel
ja härdaks muutuks minu
meel
Kauaks end sügisrüppe
peidaksin
Kõik muremõtted peast
heidaksin
Kui see sügis kestaks veel...
Sügis tuleb
Sügis vihmapilvedega
hiilimas on ligi,
suvi sinitaevakarva
ongi kohe läbi,
lehti laotab üle maa
ja taeva öine külm,
luues värvipintslitega
leheilu küll,
hõisates nii üle maa:
"On sügis jälle käes,
nii tore on teid jälle näha,
kallid sõbrad, veel!"
- Tarmo Selter -
Sügis
Vaikselt sügiskullasena
hiilimas on ligi
sügisene külma puudutus...
Tuultes sügistormidena
lehti pahempidi
keeramas on hetkes tunne uus...
Hetki värvipintslitega
jäädvustamas tema,
looduslaps, kel Sügis antud nimeks...
Aega pole palju enam,
päevi liigub hetkedena,
kohe varsti ongi Suvel minek...
- Tarmo Selter -
Suvi-Sügis
Suvi keerutab sügise ümber
maheda tuulega silitab
Säraval pilgul ja naerusuiselt
sügisele silma pilgutab
Hiline jaaniusski rohus
sekka laternat vilgutab
Sügis lehti rebib puudelt
suvele kõik kingib need
Sügis suve hala kuuldes
meel tal muutus nukramaks
Suvi mõned päevad saigi
kingituseks sügiselt
Ja siis oma võimsa väega
pühkis suve sootuks teelt
Suvi jõudis vaevu hüüda
Soovin kannatlikku meelt!!
Sügis tiibu lehvitab
Sügis tiibu lehvitab
linnud traadil ärevad
marjapõõsas klutipaar
õunapuu all küpsend klaar
Sügis tiibu lehvitab
mustjasvalge taevakaar
päike vähem kulda kallab
hinges kurbus mind nüüd valdab
Sügis tiibu lehvitab
öödki kõik on pimedad
vaikust häirib tuulevilin
kõrvu paitab metsakohin
Sügis tiibu lehvitab
kuskil keegi kannatab...
Sügis-silmad
Kõnnin linnas sompus ilmad
sügiseses udusajus
Kõnnivad mu kõrval silmad
Saatjaks südames ja ajus
Kõnnin suduilmadega
Udusadudesse vajun
Sinu udusilmadega
sügist südamesse tajun
Kevad - suvel rõõmsad ilmad
sudu mälestuseks hajus
Tervitavad sügis-silmad
õnnelikus udusajus
Sügis
Lehed keerlevad kõnniteel,
puudel lehti on veel,
vahtralehed kuldkollased,
pihkugi mahuvad need.
Päikseketas taevas madalal,
rändlinnud lahkunud on,
tiigivesi mustjas kollane
konnade koduks see on.
Punnsilm konn,
lõua all pehme kotike,
krooks,krooks-ta rahul on,
sulpsti kõrge hüppega,
tiigivette poltsatab.
Pehkind kännul elu läbi,
putukate saagiks sai,
orav peitnud sinna käbi,
või ehk see tal üle jäi.
Suvi kaua hoidis pihku,
rivaalitseval sügisel,
lõpuks mindi ikka lahku,
võim on kuldsel sügisel.
Sügis
Suvelõpp või
Sügise algus
Kasvõi
Pime aeg
Kutsu kuidas tahad
Võib juhtuda
Et kukud maha
Ja siis võib kustuda
Teadmine
Sellest kes oled
Teadmine
Sellest kes olid
Siis mis teha
Ma ei tea
Kui jätad keha
Käed ja pea
Kui lendad ära
Taevasse
Tähesäras
Tähelaeva sees
Seal istud
Ja mõted
On lahti lastud
Karjamaadele
Kuldsesse suvesse
Aga sina oled teel
Sügisesse
Teadmata meelt
Soojuses ja headuses
Puhkad
Haihtuvad seadused
Ja puhkad
Miski ei loe
Kuigi
Kui sul on soe
Nii pole kõigil
Tähtede embuses
Õhulaevas
Ei hooli me keeldudest
Tööst ja vaev .....
Sügis metsas
Põdrakärbes mudib pead
Ma haistan seenelõhna
Autod metsaveerel reas
ma haistan seenelõhna
Ämber nuga kummikud
ma haistan seenelõhna
samblal puugid sunnikud
ma haistan seenelõhna
Noaga teen ma imesid
viis riisikat mul kõhna
ämber täitub pimesi
viis riisikat mul kõhna
kodus ootab nälgiv pere
viis riisikat mul kõhna
endalgi on kere hele
viis riisikat mul kõhna
Toiduriismeid täis on köök
nuustik peseb pannipõhja
kurgust all on pidusöök
nuustik peseb pannipõhja
põsed pruuniks värvind soust
nuustik peseb pannipõhja
nuustikut ka vajab lõust
kohe p .....
Sügis on jälle kord
Vahtrad heidavad lehti
Sügis on jälle kord
Süda otsekui pehkib
Tuju on rusuvalt morn
Suislepa hapukat hõngu
Sahvririiuleilt lendub
Hallad on raastanud põldu
Karge on sügise embus
Pliidi all söestavad halge
Leekide purpurkeeled
Hingel ei hakka kergem
Aina suvi on meeles
Maren Toom 1988
SÜGIS
Kaotasin su sügisesse,
kesk värvide mängu.
Tuule mälu puhus meid paika ühisesse,
põhjustasin vihmavalangu.
Keset pori ja mulda ja muda
matsin su lehtede alla.
Vihm imbus su aastate hauda
ning leinad puhkesid valla.
Loodus leinas
ja teised leinasid.
Ning meie, kahekesi,
tantsisime pimeduses -
öös ja hämaruses
Vastu igavesele koidule.
Vastu igavikule.
'Helena Veinberg