Sõnale sült leiti 72 luuletust
On siiski kurb
On siiski kurb, et pärib surm
selle südame,
selle südame, täis joobumispuhke,
täis soovide sinisädelust - kuid ometi loobumisuhke.
On siiski kurb, et pärib surm selle südame
ja kõik tema laulmatud laulud -
Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm
selle südame laulmatud laulud!
Meid hoopis teiseks teevad mõned ööd:
kui viimne peotäis valgust ära võet,
päev maha langeb nagu kalts,
siis on ka võetud kõige arv ja mõõt;
hirm sul, kui oleksid teind veretööd,
ja oled süüdlane ning poeksid rettu,
kui irdub sinu ümbert päeva pahkund koor.
Ja si .....
Suss, kas tohib sult küsida?
Sussike kullake,
kas päkapikk on tilluke?
Tahan teada täna mina,
ära varja seda sina!
Sussike seal,
mis värvi müts on tal peas?
Tahan teada täna mina,
ära varja seda sina!
Oi! Sussike tilluke,
kas päkatüdrukul kaelas kelluke?
Tahan teada seda täna mina,
ära varja seda sina!
Tahan teada seda mina,
ära varja seda sina!
Tahan, tahan mina,
ära, ära sina!
***
Su õrna olemuse tunne
Need silmad, naeratus - ma neid ...
Ma nende nimel vajuks unne
Sa kõige suurem minu leid!
Su tähtsust väsimatult hindan
Kui hellalt embad, vaatad siiralt..
Neil hetkil hädavaevu hingan -
Ei taha muud ma tunda iial!
Sult pilku ei saa eemale ma viia,
Sa röövid tüki südant iga päev,
Se`st ajast, kui sa üks kord tulid siia
Ei tühjaks voolada saa minu õnne kaev.
Mu terve maailm särab ainult Sulle
Ma elan nimel, et kord taas Sind näen!
Ja jälle vajudes ma silmad kinni.. sülle
Taas unistuste maailmasse läen...
Tiina Klemets
Keeluarmastus
Olen röövel, sain sult tunni,
oleks võtnud teise veel,
aga miski siiski sunnib
loobuma sust päeva eel.
Sinu lõhn mu paljal kehal,
puudutus ja mõttepuudus,
täna korraks käisid ehal,
minult röövitud sai truudus.
Mõistus läks ja jäigi sinna,
sinna, kus su sõrmed,
ma ei taha ära minna,
parem las ma kõrben.
Kõrben karamelliks soojaks,
magusaks ja meelaks,
varuarmastuse loojaks,
mida piibel keelaks.
Luban endale, et homme,
homme ununeb see tuba,
kuigi tean, et nüüd see komme,
mulle külge jäänud juba...
Veebruar 2012
Klaasist süda
Ma hoian käes üht südant, mis kuulub sinule,
mis vormitud on tules ning särab päikse käes.
See on üks võimas süda, mis ei purune.
Kuid puudub selle soojus, mis ei unune.
Sult otsin sõbrasoojust, mis lohutaks mu südant
ning abipalveid kuuleks, kus iganes ei hüütaks.
Ma otsin sinu sõprust, mis lõpuks kinni püütaks
ning meeldejäävaid hetki, mida keegi ei süütaks.
Mil hoian ma su südant, mis vormitud on tules,
mul meeles sina püsid, juhtugu mis tahes.
Sind sõbraks endal pean, mis parem olla saaks,
ning armastan sind väga, soovin et sa teaks.