Sõnale sünge leiti 77 luuletust
Nagu november
Ilm on nii hall
sombune, rõske ja sünge
ümbrust katab tume vall
kevade nägu on toodud õnge;
ma olen vast ainus töll
kes ootab tagasi lund
algab uus valge möll
näen sellest und;
et maad suudleb valge kiht
mil praegu kevadet ikka pole
vaja eelmise aastaaja siht
sest praegu ilm õues liiga kole;
ja tahaks Soomaale hiljem minna
ainult hiljem saan 5. aastaaega
paadiseiklust oodata sinna
kuna praegu pole olnud aega
Armastuse piin
Miks on nii
Et see kõik on justkui piin
Kui olen siin
Koos sinuga!
Miks on nii,
Et see kõik on justkui rutiin
Kui oled siin
Koos minuga!
Ma soovin olla üksi
Kuid jälle oled sa siin
Avamas uksi
Mille taga piin.
Miks su sõnad teevad haiget
Ja samal ajal hoolivad
Kas armastusest on saanud miskit sünget
Kuid teod muud soovivad.
Kas on need ainult mu mõtted,
Või tegelik reaalsus
Alandlikkuslikud võtted
Amoraalsus.
Lõõtsuv tuul.
kase lookas luuaraod koolduvad mullale ligi.
sünge-sombune hall katab valguse praod.
raske rõskus toob vaevahigi.
püüad tuules lendlevaid kollaseid lehti
kui hetki, kui kaduvat ilu.
kõik pudeneb käest, mis tehti
kraabib hinge tuul lõõtsuv ja vilu.
---Ando--- 08.11.2022.a.
I
Ma loen raamatuid
Kuid ja aastaid
Taevatähti
Loen pilkudest
Ja huultelt
Taevastelt tuultelt
Loen luulet ja raha
Loosungeid
Silte
Seadusi
Teadusi
Rohkem või vähem
Mis südamel lähem
Loeme
Eesti kirjanduse päev.
30.01.23
Meenub üks intervjuu Piret Rauaga, kes vastas küsimusele ,kuidas kõiki lugema meelitada/ keelitada , et milleks seda teha. Kes ei loe, ärgu lugegu, ise on loll?
Ameeriklanna Iraanis
Lähis - ida südames löömab leek tänaval
naine mehe asemel seekord laval
tegemas stseeni diktaatori vastu
kes ilma verevalamiseta tagasi ei astu;
küllap Allah karistab neid paganaid
kes teevad igasugu saginaid
häbi on, kui turistid näevad madalat kultuuri
mis kosub vastu kalifaate suurt tuuri;
aga, oh häda, kui jänkid tulevad siia
kes tahtsid koju eksootikat viia
vaibal lennata ja vesipiipu teha
mil tänaval vedeleb protsestia keha;
kohe jaamas kritiseeriti blondi ema
keskealine, tüse ja poolpaljas on tema
pole maski ees ja muud katet peal
ja tädi ise ei näe, m .....
Vaatan ookeani
Vaatan sinna, kus laiub ees ookean.
Vaarun raskelt voodisse, tõmban hinge ja puhkan.
Mõtlen, kuis raskelt möödub üks ja siis ka teine päev.
Olen elus, kas ma selleks üldse ka vaeva näen!?
Vaatan ookeani põhjatusse sügavikku.
Kes see mulle sealt vastu lehvitab?
Ma põgenen, šokeeritult vaatan minevikku.
Ma põgenen, otsin väljapääsu, ahmin õhku.
Minevik hajub, minevik taandub, olevik tuleb,
tuleb ja neelab ära kõik jutud,
kõik sündmused - ära kõik lõhub.
Jälle mõtlen, seekord pikalt, seekord ainult sellest.
Tuleb tuul, puhub ära mu mõttelennu,
mõtlen taas .....
Ebakindlused
Olen kui avatud raamat,
tule ja loe mind.
Avasta mind
ja mu maailma.
Meelde pead jätma,
lihtsasti see juhtuda saa.
Tõrjun, loobin sõnu, karjun,
ainult, et eemale hoiaksid.
Sulle näitan oma meeletut rõõmu,
mida sõnadesse ma panna ei oska.
Kriipiva ukse praokile jätan,
et piiluda saaksid mu sünget,alla surutud meeleheidet.
Sulle näidata tahan palju,
aga kas sa kuulaksid.
Kas sa kuulaksid
ning oleksid?
Ei prooviks mind muuta,
kui peeglisse ei vaata.
Ei loobiks sõnu,
mis mind haigeks teeb.
Mäletan üht jõuluaega
Mäletan üht jõuluaega,
kui hing mul väga valutas
ja süda seest mul tahtis tulla,
kippus välja jõuluaal.
Need jõulud olid mustad mulle,
siis lundki ei olnud maas,
ja taevaski kõik oli sünge,
puudus ainsam lumeraas.
Täna tunne on mul teine,
olen valust üle saand,
märkan kauneid jõule jälle,
valge lumi katab maad, valgust täis on ilmakaar.
Morbiidne kutse
Noorus on meie ilu ja lolluse aeg
tead, millega riskid, mida maha magad
jõuab kätte ka sinu üleminekuaeg
kus igavest rahu vajad;
nii uus põlvkond saab ka oma vitsad
kunagi millest nad sinult õppinud pole
võtted, teadused ja müüdid vanad
mõni neist alati eriti kole;
haarab noormees raamatukogust
musta raamatu loitsust ja taagi
selle entsüklopeediaga saab murda seadust
ja võib kõike oodata kaagist;
võtad oma sõbrad kaasa kalmistule
kaasas viina, suitsu, savi ja värve
tehakse trikke rahututele vaimudele
ja et rikkuda hauarahu närve;
nekromaania ere valgus
.....
PAIGALOLEK
Paigaltammujate sammul
eluunistuste püüded –
kadunud on ammu
lühitiivuliste hüüded.
Nooruspõlve tegudest
ei saanud kandev tala.
Omaenda eluteelt
sa libisesid maha.
Vahenditest polnud puudus -
malendeid ju küllalt.
Laiskusele kiitsid truudust,
ei nõudnud rohkem endalt.
Ehkki elus puudus vaev,
siis hetkeseis on sünge:
otsa saanud sinu aeg
ning tühjus matmas hinge.
ideede hullus
ka sulle kauaks
pähe hakkas
vendlus vabadus ja võrdsus
nende ideede hukutav hullus
joobumise sünge julmus
see maruna käis läbi meele aja
endaga sind kaasa kiskus
see helge tuleviku vedur
tuhat aastat kulus
enne kui said sellest vabaks
küsima hakkasid
milleks elasid ja kannatasid siis
need miljonid naised mehed
kellele müünud nad olid
kord oma hinge ja vere
01.09.2022
Kahuriliha
Kas on tunne, et sind jälgitakse
aga vaenlast sa ei näe?
taevast alla vaatatakse
miski sünge ulatamas käe;
kui on kosta pauke eemalt
siis tead oma saatust
see ei loe, kes tuleb su kõrvalt
vanne kasutab oma määrust;
et neid või teid kõiki
tina all õhata
laip laiba otsas veretiiki
õnnetus tulles võib hõigata;
küll koidab see kõikidele
mil surm levitab oma iha
ilmaasjata saadetud rindele
kui on tehtud kahuriliha
Pilved kimbutavad päikest
Täna pilved kimbutavad päikest,
ähvardavad välja tuua äikest,
kurjakuulutavalt kogunevad kokku,
täna ei mõtlegi minna lahku.
Päike pressib pilvest läbi kiire,
kuid pilv ta ruttu hajutab,
välgunool on sähvatamas kiire,
pilvist vihma välja pigistab.
Pilved mustad-sünged,
taevas võtnud maad,
kõik nad päikse ümber,
pole vikerkaart.
Äike paugutab ja sähvib kogu maal,
ärevusest lõhki läheb taevakaar
vihma ladistab, ei otsa ega äärt,
ons' see ilmaelu tõesti seda väärt?
Kui elu on su vastu julm
Vahest on nii, et elu sind maatasa teeb.
Ei rõõmusta siis päike särav,
ei lilli taha näha silm
ja kogu aeg on pilves ilm.
Ei suuda voodist tõustagi siis,
ja ei tahagi, et uus päev jõuaks sinuni.
Siis keha rampraske on
ja mõtted mustad kui sünge öö.
Siis ilus linnulaulgi tundub kui musta Kaarna kraaks,
...vaaks, vaaks.
Siis tunned, kuidas elu sind enda alla matab
ja väljapääsud kõik kinni katab.
Ühel hetkel tunned siiski jõudu endas
ja saatuse kiuste püsti ajad ennast.
Püsti ajad ennast ja vaatad päikse poole.
Vaatad sinitaevast selget
ja mõtted trügivad .....
Tule tagasi mu kodulind!
Tule tagasi mu kodulind,
kuulen, kuidas Ukraina hüüab mind!
Nii valus on ilma Sinuta,
ei ole siin ilu ilma eluta!
Tule tagasi mu kodulind,
kuulen, kuidas Ukraina hüüab mind!
Valus on olla ilma Sinuta,
kurbus tapab, süda tahab lõhkeda.
Tule tagasi minu kodulind,
kuulen, kuidas Ukraina hüüab mind!
Ei ole päikest selget säramas
ja sünged pilved taevas sõuavad.
Kus oled Sa mu kodulind!
Nii raskelt hingab Su kodumaa pind!
Süda tunneb valu
Ähvardav on taevas
Ähvardav on Maa
Ähvardav on meri
Ja sünged on nad ka.
Õudus lasub rinnal
Hing valus on
Mõtled selle peale
Sõda käimas on.
Süda on nii tundlik
Nii tundlik minagi
Südametuksed põues
Neid kuulda valjusti.
Südames hääl ja valu
Nad on alati
Südames hääl ja valu
Nad viimsetunnini.
Habras hingeke
Läks viimsele teele
üks habras hingeke,
teda õrnalt kandis
mahe tuuleke.
Kõik sünged pilved taganesid
ja särama lõi taevatelg.
Valgetiivulised inglid
juba ootel olid kõik,
et võiks pilvedele kanda elu,
elu,mis rändab edasi...
Head teed,head teed!
Kohtumiseni!
Auk kodus
Kas saad ära arvatada seda
miks sinust irdusin?
vajan aega õitseda
kui sind kogu aeg kuulasin;
on auk kodus
ja meie suhetes
on selleks teine moodus
pääseda süngetes vetes;
on auk seinas
mis kibedusest tekkis
ja lapsed on leinas
nende juured on sassis;
jah olen vihanud sind
ühtivus teinud mõlemale kurja
sa ei tea kuidas mõjutasid mind
nii läinud me tulevik nurja;
kas saad mulle õelda nüüd
miks vaja peret läks?
on hilja tunda süüd
soojus on kadunud jääks;
on auk kodus
ja pere suhetes
on auk kodus
ja ühistes mõtetes