Sõnale tappa leiti 53 luuletust
Lugupeetavuse Lõks (3)
või enne uut valget,kogub oma mõtte terad salve,
Tulistab kaootiliselt, kui seisad trepilvõrdsel astmel,
Võite kõik arvata, kes esimesena langes
Loll! Sul pole mõtet kanda targa maske,
kullast teed vaske, tagasi hoidlikus paljastab ande,
kui soolapuhujate tuulest tõusedki lendu,
kahe jalaga maandu maale, füüsiline reaalsus vaid,
persse su esoteeriline tähelepanu vajadus sündroom
kaldkriips psühiootilised näitlejad teesklemas maage,
et üritavad veristada sind uhhaa jaoks kui lamba talle,
kandmata arvamusi, filtreid, malle, läbi mille teha nägu,
et polda üldse ahn .....
Pahandus
Kus vitust ma, peaksin teadma, heaga,
panen alati peaga,kui värssi hakkan seadma,
ei nad peata, seda, võivad neada, lukku suu jämeda reaga,
mis siin ikka teada, alustan veaga,
Pillun mürki, kümme kükki, pole ma üksi, kohe saad kümpi,
nobedalt süttin, närivad küüni,võrku nad ammu püüti,
ammutand müüti, lammutan müüri,veri ei hüübi, keegi on süüdi,
maha müüdi, kolisid heina-küüni,veidralt keerasid tülli,
nüüd näed kütti,võbelevat sülti, lihvimatta jäänd külgi,
lotendab-lotendab, ohkega rohkelt saand, enest popuatada,
kopertab-loperdab,torke .....
1.
Olen psühhopaat,kes ravist ütles lahti.
Hadase klient,keda pimeduses nähti.
Eksind hing, riimivabrik ja selle ainuke tööline!
Kelle eeskmärk elada ja ellu jääda!
REF:
Saa aru! psühhopaat olen,kes ravist lahti ütles!
Enam mind miski ei muuda! SAA ARU!
2.
viis aastad möödas lasteajast!
Kui normaalne olin veel! ( veel,veel veel)
Õde polnud,rahu majas!
siis minu karjumine kajas.
Ref:
Saa aru! psühhopaat olen,kes ravist lahti ütles!
Enam mind miski ei muuda! SAA ARU!
3.
silmitsen elu,maha jäätud kuuris.
tüdruk jättis mu maha kuna süütud on puuris!
.....
Mis juhtub kui kontsert on liiga hea
Muusika.. Örnalt kurb, the way im feeling
Deep, the way im seeing
Kuid nüüd pean kaduma pimeduse varjutesse
Et teiste karjumisse
Ma enam ei usuks
Udu
Vihmaeelne seisund maal
Sellesse muusikasse ikka veel usun ma
Sest tean
Sest keelt pean kuulma veel
See kitarr kui vikerkaar mu teel
Mis hävitab köik halva
Ning valvab
Et iial ei läheks enam tuju alla
Talludes üksinduses igavikku
Üritades tappa valu, leida sitkus
Kuid armid jäävad
Need karmid päevad
Tappan hääled oma peas
Lootes tulevikult head
-Anna-Liisale
Mulle ei meeldi et pean oma luuletusi nimetama
Kas ma iial näen valgust?
Kas ma iial kuulen tött?
Kas ma iial saan aru kus,
On minule loodud koht?
Kas ma iial veel ärkan?
Kas sa iial saad aru?
Kas sina iial üldse märkad?
Et valu pöhjustad kui püssi toru
Palun jätta mind.
Ma ei suuda su tahtmist täita,
Ma ei suuda enam usaldada sind,
Vöi enda tundeid maha laita
See suhe tappab mind
Lihast tühjaks jäämas minu rind
Vihast täitumas see pind
Sest iial ei taha näha enam sind
Reaalsus mu loovuses
On kui öhtune promill mu joovuses
On säilind tunded siin soolsuses
Ei tea kus viib rada siin teel
Kas iial ärkan .....
Elu pind
Elu hind
See maapind
Raiskame aega et tappa enda hing
Sest önne otsides
Me saatust trotsides
Me halba "ennetame"
Kuni jöuame enekani
Ehk keegi kunagi
Ehk tulevikus kuidagi
Saab keegi aru
Ahh jälle ajan ma oma joru
Miks nii vöimatu on leida önne?
Kukutades päevi, kulutades tunde
Ehk keegi kunagi, kuidagi. Saab aru et mul on ka sees Süda
Ja igavesti, igavikku ma vöiks armastada teda!
Ehk keegi kunagi saab aru mis on mu hing
Ja et siinsel kohal pole minu pind
Mis on see önne hind?
Miks siin nüüd pole sind?
Miks önn lendab kui lind?
Otse lennuki otsa, ja .....
Kas mäletad neid sõnu?
Kas sa mäletad neid päevi,
Kui me mötted olid piiritud?
Kus polnud nuttu hääli,
Kus puudus elust lüürika.
Kas sa mäletad neid aegu,
Kus aega veetsime koos siin teel?
Sest nüüd elus püsin vaevu
Tappab mu hinge ootus sees!!!
Kas mäletad kuis röömu tundsime elust?
Kas mäletad kuis sööme rüüpasine menust?
Kas mäletad kuis röömu tundsin sinust?
Kas mäletad, sest nüüd soovin lahkuda ma minust!!!
Kas mäletad? Või oled unustand?
See kui olin vaba, kuid nüüd olen enda sisse tömbund!
Ma mäletan su silmi, päikse loojangu kumas!
Ei saa see iial enam ilmsiks, .....
Iga kord kui astun reaalsusesse
Iga kord kui astun reaalsusesse leian end sonimas sinu nime
Tean et midagi see ei muuda
Sinuga kohtumine oleks ime
Kuid ainus mis talvelt paluda suudan
On kasvöi näha su jälgi lumel
Jah elu on tume
Köik mis tahan tundub vöimatu
Peas ikka veel korrutan su nime
Olen selle pärast isegi kuu poole söimanud
Igatsus tappab
Igatsen sind igavikku
Kuni saatus maha mattab
Sest pöhjuseid miks mitte, on mittu
Ma tahaks sind kallistada
Armastada
Sinu eest hoolitseda
Kuid tundub et iial ei saa seda
Musid on läinud
Armu ei leia ma üles
Igatsus on säilind
Pilved tekkind elu sines .....
Hingehaigus
Enam ei hooli minust keegi,
hea vähemalt seegi.
Saan ennast tappa
ja siduda end surnute sappa.
Nutan siin nõrkemiseni
ja ootan aega kõngemiseni.
Keegi ei hooli minust,
kuigi mina hoolin sinust.
Olen pettunud ma sinus,
kuid võib olla on viga hoopis minus.
Ma sulle ei meeldi
ja mind sa ei seedi.
On hulluks läinud kõik
nagu on luuletuses see lõik.
Ei taha ma elada,
võiksin vaikselt surnute riiki sulada.
Kõik mind vihkavad, põlgavad,
kuigi küsivad võlga nad.
Ei saa nad aru, et on teinud minu elu võimatuks,
kuid mina pean ennast sõimatuks.
On k .....
Valu
Mu pisaratel iial lõppu ei tule,
tean, et Su südames mind enam ei ole.
Ei suuda taluda seda valu,
ära iial enam andestust minult palu.
Hoolimata kõigest Sind jätkuvalt armastan,
mu viha ei suuda seda tunnet matta.
Sind meeletult taga veel igatsen,
kuidas võisid Sa meie armastuse küll tappa?
Vägivald
Astud ruumi…ootamata.
Valid need, kel tee su meelevalda.
Su tahe ÜKS on – tappa,
KAKS - jätta lootus elustamata.
Su väljavalitu on alati X,
võrrandi vastus jääb su salakavaluseks,
kes on su verevend.
Sa naudid, kui valitseb õud,…
su väljavalitu silmis põud,… vaid sinu peegeldus.
Oled ekstaasis, sest nüüd ta su küüsis,
valust kisendamas ta füüsis.
Langed äärmustesse oma mängudes,
sa saatanaga ideaalses ühenduses.
Kui end sa ammendad,
su aura se`s paigas klammerdub.
Ja see oli sinust vaid kild.
R.I.P
Lp. Usuhullud
Inimesed otsivad jumalat,
kuid leiavad ainult religiooni...
Ärge käituge nii rumalalt
ja vedage oma lapsed kooli...
Ehk seal ka näevad pisikesed,
kui köik faktid neile silme ette toodud...
Et mitte jumal ei loonud inimese,
vaid hoopis jumal on inimese loodud...
Hirm köikvägeva ees on vaid vahend,
millega lihtrahvast hoida vakka...
Terve elu temas olen ma kahelnd,
ükski pikne pole üritand mind tappa...
Igaühes meist peitub jöud,
ei ole vaja kellegi poole kummardada...
Vöta kuulda minu antud nöud
ja sa ei juhtu elus ebaönnestuma...
Tanel Saar