Sõnale tarkus leiti 123 luuletust
Uue aasta tähesära
Uue aasta tähesära
kuulda näha üle maa
Vana-aasta läkski ära
hõiskab süda ,rõõmustab
Uus aasta avab uksed
tarkusele sisse piiluda
Võtab kanda kogu hoole
kannatab ja armastab
Uuel aastal veksleid palju
kogutud on kuhjaga
Neist ühtegi ei raatsiks ta
lihtsalt ära raisata
Oo, uus aastake
Rõõmu külvad südame!
X'id ja Y'id
Õhhh kui vastik ...
kui peale paberile kaen
matemaatika on nagu rästik
selle tehted on silmadele nagu vaen;
ja õpilased peavad saama õppida
selleks näiteks murrud, x'id ja y'id
lubatakse aju arendada
selleks teha mõttetuid ülesandeid;
aga kellel seda vaja läheb?
pindalad ja arvutamine on põhiline
persest pähe tarkus tuleb
aga aeglaselt, kui õppeaine mitmekihiline;
kas saaksite jätta inseneridele
kõik see abstraktne pask?
pigem pöörata õpe vajalikele elementidele
sest laste jaoks on x'id ja y'id ajaraisk
Allah õnnistagu sind
Kunsti tuleb lõpmatus poosis
see on inimese loomuses
elutarkused sooviaid soosis
leidub praktikat ja fantaasiat mõistuses;
teistlik doktriin noori hingi kõlvas
kus vähe teadust, seal palju usku
seda kultuuris heas ja halvas
nii õigeks inimene ise arvas;
lõigatakse süütuse tiivad maha
usuhullus noorte vabat meelt neab
saab elukutseks hävitada kõik paha
koraan ütleb, keda nuhtlema peab;
õigusmõistmine kõrbes trampis
tunne Allahi kohalolu ihus ja luus!
lunastuse maik on hoopis
veri pühasõdalaste suus;
kui võidelda, et tappa
jääb surm auasjaks
ISIS k .....
Veidikene tarkust
Mida enam tahad,
seda rohkem saad.
Mida enam saad,
seda rohkem tahad.
Annaks vaid jumal
veidikene tarkust
mitte tahta laiskust,
meelemürke, valskust,
ajuvaba agressiooni
sõda, võõrast invasiooni,
õgardlust ja suhkrut,
mängusõltuvuse nuhtlust.
Veidikene tarkust
kulub tõesti ära.
Kui mitte otse mulle,
siis kasvõi tagantjärgi
minu naisele.
Surmamfetamiin
Ajas kinni keemiaga
veel üks tükk kommi suus
kõik eest kaob selle mürgiga
mis küll toimub su pealuus?;
pole ruumi tarkusel seal
oled oma enda pahede ori
elu vaim on otsa peal
kutsume kohale doktori;
pilk taskus, aga värvid silmis
veri veenides kristalliseerub
tohter narkariga pole abivalmis
ta kahjutunne distantseerub;
kui palju unetuid öösid tuleb?
narkootikum kuulub luuseri aspekti
medõde su silmi võõrustusravis suleb
kas nüüd saadki infarkti?;
leiad end põrandal sügavas vees
aga see su okse, milles roomad
ise veel noor ja elu ees
aga miskipärast .....
Reinkarnatsioon
Elu Maal on kõige parem
kui rahus sa elad, rahus sa lähed
kõik on huvitavam, kui oled noorem
aga elutarkusi teavad vähed;
valgus sähvab, püha vaim seisab
ees naine mustas, kes ei karda midagi
ta on siin, sest mu hinge päästab
näita mulle jumalat, ma ei leia teda kuidagi;
et puhast südant saada, sa palveta
ühine pühendunud grupiga
keegi pole puhas ilma kontrollita
fanaatikud elavad ristiga;
söö ja joo kristust
ta on su hinge lunastaja
aga kui jääd lõksu usuhullusest
on surm su ainus päästja;
isa, poja ja püha vaimu nimel
aamen, tervendame ilmaruumi .....
Pläust
Tindine vihik, täpne on sihik,
Kinniseid silmi, äratades,
see kõigest pindmik,
Silmis on miskit, mis viib mind,
triivin, vaikselt nillin, siiski,
olen teel, tõe juurde, kuhu ei vii,
ükski tee, ükski süsteem, ükski,
kultuur ükski ideoloogia,
kõik nad upuvad veel,
tormidele vastu pidamatta,
üksteist süüdistamas, küüditamas,
küünilisus hõimu kultuuri taband,
jumala juurde järjekorra sabas,
kui käed ta mulle esimesena avas,
ei tahtnud ma midagi, tahtsin vaid,
teada mis teda haavas, kas saan aidata?
Kas võin kaitsta ka? Kas võin lajatada,
sahmaka,neile kes p .....
Harakas
Harakas otsis vara,
näppas siit ja sealt,
ka hõbelusika viis ära,
otse taldriku pealt.
Kullast ehteid jahtis,
kulda armastas,
kõik need pessa tassis,
ehtis ennast seal.
Kädistas ja keksis
ühe jala peal,
kulda maha rapsis,
harksaba pealt,
oma sulestikku vist-häbenes,ei tea.
Harakas on edev
ja ei taipagi,
et tarkust tal ei ole,
mitte raasugi.
Õpetaja meenutus
See kevad on sundinud vaatama
aastatetaguseid tulekuid.
Väiksed käekesed emade pihkudes,
pilgud akna peal saatmas neid minekuid.
Veel väikesed on käed ja te jalaast,
suurde maailma viimas on need.
Ema südamesoojus toeks alati on,
isa näitamas teil õiget teed.
Täna lõppemas ühe raamatu reis,
siin lood olid argipäevaselt soojad.
Oli sõprust ja tarkuse kogumist –
te ise olite päevade loojad.
Neli aastat me veetsime iga päev koos.
Nüüd ootamas kool sõpru häid
Mingu õpinguaastad teil tegusas hoos,
tarkus paitamas olgu te päid.
Kargan välja tühjusest; Käiman käima tüütut meest;
Märkan märga; irvitan ülbusest; Nähvan; Härra süütuke!
Külmuse külluses; sülgub süntees; Ära keeranud mõisnikest:
Põlisest; sakside tarkuseid õppides; lõõpis see; kõõrdis silm;
Jäi höövlisse; Röövlitel nüüd söödik sees; röökides mõõtis teed;
Möönis end, klõpsis relv; lambad piiblitundi ajas kiriku kell;
Lihunikust kelm;Silub mitu hein; kidura hirmu peil; Pidulikult teil;
Viinud riitu sädemeid.
vanaemale
Vanaema tehtud pannkookide lõhn
purgis moos ja kannus värske piim
tema armastusega saab täis kõht
ning mured soe hääl südamelt viib.
Juuksed on elutarkusest hallid
seda on edasi jaganud ta mulle
mälestused loodud nõnda kallid
panevad mõtlema igatsusega Sulle.
Kulla memm ära ole siis kurb
kui miskit teeb hinges valu
Kulla memm kui ei tule und
siis abi läbi palve palu.
Tunned et rääkida on vaja
helista mõtlemata ruttu
luban leida alati aja
kuulata kuni jääd tuttu.
Pisarad silmist Sul kustutan
tagasi toon rõõmsa tuju päike
ei seda eal ma kuna .....
Hambaarsti haigusleht
Sai ajapikendust tarkusehammas,
pikendust vaid, mitte asüüli.
Koduselt tunneb end vennaste kambas,
püksid siiski sõeluvad püüli.
Tahaks olla kauemgi omade juures,
mitte kokku tõmmata otsi.
Tangid tohtri kämblas nii suures
tõmbavad varsti välja ta hopsti!
Põrandale valgunud tint [1]
Kontseptsioon on olla loov, igavlem loom, et teada saada, mida toob noot,
mida tabada, mitte jääda magama, anda talle palava, mööda rada mida rabada,
kui elu ei halasta, tagasi enese tagalas, enest positsioonilt tagandand,
nõnda akent suutes avada, kadunud kõik paganad, välja valamas, tõelist tagamaad,
arvavad nad kuid saanud ajud neil haavata, ei lõppe ükski segadus draamata,
plahvatab kaan pealt, kes teab, kuidas sõnu seab see aristrokraat seal peas,
nõnda rihmast ennast seaks, tõmmanud kuid peaks, hoogu maha võtma,
enam teistele kasu teenima ei tõtta, kui ülbad saad v .....
kootud koidikud
kahekesi koome koidikud
tähistaeva ōhulaevastiku
kahepeale saabuvad hommikud, päevapikad ōhtutunnid
tasatargu tarkus meeli köidab
meena kütkestab magusamaiguline
teeäär
plekkkatusel trummeldab vihmapangena sügishommiku
katkematu saatus
vaikusest tekkinud hoovamatu tuulehoog räsib esimesi värvilisi lehti
oma meelevalda etteteatamata suunatajutujudega tujutsedes ajaringi
ümmargust ratast
süda pulbitseb pihlapuupunevärvilist punast verd laitmatu lakkamatu
lojaalsusega läbi kōikide nähtamatute organite, pulseerides randmetel,
näpuotsa kaugusel närvilōpmetest
li .....
Vanur
elatanud vanuri
elukogen´d silmadest
peegeldub mure ja rõõm
värvikirev elu
iga ta rakk
on kogenud korra
täielikku armastust
viha ja hirmu
kanged jalad
on kunagi
tantseldes lennanud
armsama juurde
praegused tundetud käed
paitasid kunagi hellalt
laste õrnu kiharaid
töötasid põllul rakku
terve keha on väsin´d
tüdin´d kirjust elust
nüüd jääb vaid üle anda
tarkused nooremale põlvele
Valede Sammal
Miks vigasid peidame
Alaväärseks end neame
Miks maske me erinevaid oma minale seame
Miks vōrdleme teid mis looklevad loodus
Neid suurlinna tulesid mis loodud on lootuses
Kas valede sammal mis kasvand on selga
On jäädavalt kinni kui tarkuse hambad
Ei teed hargne välja mis koju viib raja
Me valed kui kärbsed kes pead segi ajand
on olnud aegu
On hetki kus vaikus öelda võib palju
ja on aegu kus sõnadel tähendus kaob
on hetki mida mäletavad veel paljud
ja mitte ükski neist ära ei kao
On aegu mis möödas on ammu
nad oma jäljed jätnud on siia
ja nüüd, olles parimais aastais
ei suuda miski meeltest neid viia
On olnud aegu millest rääkida ei taha
ja aegu millest vaikib ajalugu
ja on neid, mida korrata ei taha
neid ei mäletagi aeg ja lugu
Lõpp on lõpp?
Sa said ju kätte minu elu
ja süüdlaseks pead mind
Sul andsin, mis mul oli..
ma pole wunderkind
kuid hoian rõõmu, mida mulle
Sa oled sisestand'
haud lõplik on, kuid liiga
Sa oled kannatand
Küllap tapsin Sinu lootuse
see patt jääb hingele
Sa surmad minu ootuse
teed lõpu pingele
ma tõesti usk'sin-lootsin
et võimalik on õnn
tegin, mida suutsin
ei jätnud mind mu jonn
see saatuseks sai meile
mu rumal õnneusk
mu totter enes'kindlus
et matma ei pea end
on elutarkus kaval
ja teisi anastav
sel elu näitelaval
ma pole õnnestund
ma olen rõõmu loonud
.....