Sõnale tarmo leiti 659 luuletust
Päris naine
Sa oled kaunis nagu alati,
kandes naeratuses õitsvaid lilli,
Su puudutused puudutavad kaugeltki,
tuues minuni õrnuseilli.
Sa oskad olla päris naine -
kaunis ja ihaldusväärne,
haldjalik, ebamaine,
Su puudutust tunda ehk saan veel.
- Tarmo Selter -
2022
Pilt
Sinu ilu, see pimestab silmi,
Su naer päeva särama lööb,
Sa oled kui ingel siin pildil,
ole Sa puhkusel, reisil või tööl.
Sind vaatan ja mõtlen : "oh teda
tahaks veel kord päriselt näha,
igaks juhuks näpuotsaga keha
kontrollimiseks puudutada."
Sa oled alati olnud Sina ise -
õrn, naiselik, kaunis ja loov,
Sa hetked lood head ja tundelised,
iga pilt Sind minuni toob.
- Tarmo Selter -
2022
Lapsevanema armastus
Sa minu päike,
Sa minu vihm,
mu silmaläige,
olles õnnelik.
Sa minu taevas,
mis tähti täis,
ööst pilvelaevas
kuu üle käis.
Sa minu lootus,
mu õnnehing,
mu ellu saatus
on toonud Sind.
Sa minu elu,
mu hingerõõm,
mu naer ja valu,
mu elutöö.
Sind hoian hinges
ja südames,
nii kaua kui veel
ma eluteel.
- Tarmo Selter -
2022
Natukene veel
Kas tõest natukene veel
ei jagu sooja ilma?
Kas tõesti natukene veel
ei või jätta päikest siia?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks õhtul olla valgem?
Kas tõesti natukene veel
ei võiks taevas olla selgem?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks naeratusi suule?
Kas tõesti natukene veel
ei võiks lehti olla puudel?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks tormis läbimärjaks?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks nii, et põõsad varjaks?
On tõesti natukene veel
mu meeled suves kinni.
Nii ikka talve poole teel,
ma sügises veel kõnnin...
- Tarmo Selter -
20 .....
Naeratades
Mõned päevad päikest täis
on loonud hetki ellu,
kui vaid päike külas käis
neis hetkis, mida andnud
sügisene pilvepiir
ja soojad tormituuled,
nii ma ikka seisan siin,
kuni avan huuled,
tõmmates siis sügavasti
kopsudesse õhku,
naeratades endamisi
edasi siis astun.
- Tarmo Selter -
2022
Sina ise
Sa ole see, kes Sa tahad olla -
kaunis, imeline, soe või armastaja.
Ära püüa endasse Sa lasta tulla
teesklust, pettust, olles kannataja.
Ise oled oma elus teekonna looja,
hoides hetki, hinge puhta, tundelise.
Tahes-tahtmata Sa oled elus õnne tooja
neile, kelle süda avatud on hingeliselt.
- Tarmo Selter -
2022
Ole särav
Veidike tibutab vihma,
lehti veel puuoksalt langeb,
tuuleiil toomas on siia
hetki, mis külmad ja karged.
Värvid kõik kadumas vaikselt,
masendus võtmas on maad,
loodusel olla nüüd laskem,
sära enda seest leidma pead taas.
Ole särav kui hommikupäike,
veel soojem kui suvine tuul,
nii maailma süttimas väike
rõõmuleek, mis varsti on suur.
- Tarmo Selter -
2022
Mõtete kamber
Päästa Sa endas kõik valla -
tunded ja rõõm, hetked elus,
lase end sündmustel kanda,
ela hetkes ses' rõõmus ja valus.
Ole endale iseenda oma,
lase teistel vaid olla Su ümber,
olid eile see, kes Sa pole täna,
Sind kujundamas Su mõtete kamber.
- Tarmo Selter -
2022
Meri
Mu südame hääles Sa kõlad
üle lainete kohina vahus.
Sind iga kord möödudes tänan,
sest hinge Sa tood mulle rahu.
Su tuules ja tormises pales
elan välja end siis, kui on raske.
Sind endasse hingata tahe
on suur, seda teha mul laske.
Su soolaste lainete vahus
puhkab nii mõnigi hing.
Su olemus toob mulle rahu,
kas tahad Sa aidata mind?
Su laine mu südame meres
tundelaevukest loksutab tihti,
Sa oled mu sees, minu veres,
luues kurbi ja kaunimaid hetki.
- Tarmo Selter -
2022
Sügisene
On metsas väike maja,
mille ümber puud,
lehed veidikene rohetavad.
Jah, metsas on kõik oksad varsti
üle kullatud
ja värviküllas maa on paistmas taas.
On sügisene tuuleiil
me ümber siiani,
keerutades lehti kõikjal täna,
ainult mida mõelda nüüd
selles sügiskullaski,
ootad, mida uut saad veelgi näha.
Värvilised lehed
langemas on puudelt
ootusärevuses murule,
et siis varsti saaks
õiena taas üles
ärgatagi varakevadel.
- Tarmo Selter -
2022
Positiivsus
Kui rõõm on Sinus eneses,
ei seda peita suuda,
ole Sa või kaugustes,
Sa teiste elu muudad.
Olles ikka positiivne
kõige kurva kiuste,
kurbuse Sa kahte poolde
pühid oma teelt veel.
Kurbus tõmbab kurbust ligi,
negatiivsus halba,
kõike seda tõrjudagi
positiivselt saad Sa,
- Tarmo Selter -
2022
Nad lahkuvad
Nad lahkuvad järjest me juurest,
neid nähagi varsti siin pole,
nad lähevad siit, kus on juured,
neil midagi teha ei ole.
Nad lahkuvad sügise poole,
kutsudes teisigi veel,
neid saatmas on kargemad tuuled,
nad lähevad päeval ja ööl.
Nad lahkuvad jälle, et tulla
päikesekiirtega koos,
kui viimane lumi see sulab,
päike soojuse meieni toob.
Nad lahkuvad tegelt´ vaid viivuks,
laia maailma tiivalöök viib,
tehes lõuna pool mõnedki tiirud,
on varsti nad tagasi siin.
- Tarmo Selter -
2022
Suur ja väike
Sa oled väikesena olnud suur,
kuid samas suurena nii väike,
Sinust järgi jäänud ajastu,
võttes vastu, mida elult said veel.
Olles hingelt suur ja ilus,
ei loe, mida näidata Sa tahad,
ühel hetkel ikka peegeldumas Sinus
kõik, mis elu toonud Sulle ajas..
- Tarmo Selter -
2022
Tuuleiilis
Tuuleiilis tunnen ära surma,
närbumise puude lehtedes,
heina sisse kudumas on kollast
külma käsi öös kristallides.
Tuuleiilis seismas raagus oksad,
linnuparved lendamas on ära,
kogu maailm justkui juba ootaks,
vaibumas on metsas linnukära.
Tuuleiilis jälle seisan, vaatan,
kuidas sügis tasapisi tuleb,
lehekullas ennast ära kaotan,
kogun mõtteid, varsti ära lähen.
Tuuleiilis veel ei leida suuda
lootust, mis loob ilma ilusa,
eluring see meie elu muudab,
luues hetked need, mis valusad.
- Tarmo Selter -
2022
Kas Sa tõesti?
Kas Sa tõesti olid Sina ise,
kui aeg see kokku meid kord viis,
leides tunded hetkes imelises
ning siis lahkusime, huulil nukker viis?
Kas Sa tõesti nägid minus seda ühte
selle aja jooksul, kui me ikka koos
langesime hetke, mis nii ehtne,
olles tuules, metsas, vihmas, soos?
Kas Sa tõesti nägid minu silmis seda,
mis lõi õhetama Sinu kauni pale,
kuu see mängib päiksevarjudega
siis kui sume öö meid võtab üle?
Kas Sa tõesti olid Sina ise,
rõõmustades iga hetke sees,
kui me jälle üle aasta kohtusime
selles pikas jaaniaegses öös?
- Tarmo Selter -
2022
Kas Sa tahad?
Kas Sa tahad tulla talveõhtul siia,
lastes lumehelbel paitada Su pead?
Kas Sa tahad tulla kevadõhtul siia,
värskes roheluses mõtted on nii head?
Kas Sa tahad tulla suveõhtul siia
valgel ööl, mil eha koitu kohtab taas?
Kas Sa tahad tulla sügisõhtul siia,
saatjaks lehevärvidega kaetud maa?
Kas Sa tahad ennast unistustes kanda,
luues hetki, mis ei iial unune?
Kas Sa püüad elus endal kõike anda,
et kõik ilu Sinus süttiks elule?
- Tarmo Selter -
2022
Kui Sa oled kurb
Kui Sa oled kurb,
mõtle sellele,
mida rõõmsat on Su ümber.
Kui Sa oled kurb,
mõtle, kellele
Sa ennast usaldada võid.
Kui Sa oled kurb,
vaata endasse,
kas põhjus on Su sees.
Kui Sa oled kurb,
lase südamesse
see headus, mida teistelt said.
- Tarmo Selter -
2022