Sõnale teadmine leiti 38 luuletust (pop)
Purunenud maailm..
Sõnad on näilikult tühjad,
Pilk nii süüdlaslikult helge.
Südames kahetsuse kuhjad,
Hinges kõik nüüdseks selge.
Mõtted vajuvad masenduse rajale,
Tunded lahknevad raginal kaheks.
Seletusi võib anda ühele või sajale,
Jääda võib sellestki liiga väheks.
Unustuse rajad keerutavad üles tolmud,
Mälestusi sügaval hinges hoides ja peites,
Ununeda võib kõik kaunis, mis olnud,
Meenub alles vastastikku mälestustega seistes.
Nii tühi pilk, nii kaudselt selged soovid,
Nii kibedad, nii valusad pisarate varjud.
Kui selgus selge teadmine, et siiski hoolid,
Miks .....
Midagi head
Räägi mulle
midagi head.
Midagi, mida
tunned
või tead.
Midagi, millest
tõsiselt hoolid.
Millestki, mida
ei õpeta koolid.
Näita mulle
midagi suurt.
Midagi kindlat,
mis meenutaks
juurt.
Midagi sellist,
mis oleks
ja jääks.
Liivatera, mis
osutub mäeks.
Ning viimaks
teegi
midagi head.
Midagi, mida
tahad
ja pead.
Midagi, milleta
ei saagi olla.
Öelda et võiksid:
jess,
tasus tulla!
/Mari*Uri/
Tõttan ajas, ette ruttan
Ootan seda päeva ma
Mil Sind kätele saan võtta
Kanda õhtust öösse, jaa!
Eilsest nii on saanud homne
Märkamatult mulle
Vaatan, unistan ja ootan
Pilk on suunat otse tulle
Tule väreluse saatel
Tunded meeltele on valla
Iga hingetõmbe järel
Igatsust vaid hingest kallab
Unistaja olen öös
Pehmes tulelõõsas
Omaenda mõtteid söön
Igatsuse vari kaasas
Tõttan mõtteis
Ruttan, ruttan
Sinu juurde kohe
Peagi taipan ma et see vaid
Unistuse habras ohe
Sinu silmad need mul meeles
Täna ja ka homme
Halvab teadmine – neid pole...
Aga .....
Su süda jäi suletuks
Sa ütlesid, et avatud on mulle
su õuevärav ja su koduuks.
Kuid lausumata jätsid, kuigi teadsin:
su süda - see jääb mulle suletuks.
Ma püüdsin sellest lausa sisse murda,
ei tahtnud näha sinu tõrksat meelt,
ma oleks võinud selles õnnes kasvõi surra,
mul´meeldis uskuda, et olen õigel teel.
Ma arvasin, et hõljun roosas pilves
ning selles äikest olla ju ei saa.
Ma lootsin, nähes sinu eemal ilmet,
et suudlustega selle peletan.
Kuid teadmine - see tuli, väga ehtne!
Ma lõpuks mõistsin - olen lihtsalt jalus
ja narri kombel kuljustega vehklen,
su käest ma olematuid .....
Kuidas...
Kuidas pean ma teadma
kui sulle ei meeldi ma,
kas tõesti pugema
või ennast alandama?
Kuidas pean ma teadma,
kui sul on paha tuju,
kas pooleks nutma
kui meil ei suju?
Kuidas pean ma teadma
kui puhata tahad,
kas õhust lugema,
kui öelda kardad?
Kuidas pean ma teadma,
kui petad mind,
kas ainult jälitama
või armastama sind?
Mina ise
Mulle meeldib olla mina,
vahel tujukas, kuid hea,
veidi püsti ajan nina
nagu ilmas kõike teaks,
siiski tunnistan, et ise
olen vahel eksinud,
siiski selle teadmise
mällu jätan kulunult,
sest ma olen mina ise,
ei mind keegi õpeta,
kuidas olla inimene
oma väikses maailmas...
T. S.
Lahkumine..
Su silmades on elus päev
ja minu omades on tolm..
Sa kahtled, mina olen kurb
ja teadmine, et üksi jään..
me lahkumine polnud kibe
ei olnud väga ilus ka
ei olnud vihkamist ei viha
kuid keegi meist kui üksik saar..
sai ära antud see, mis tervik
ja pihku jäi vaid poolik võit
tead Sinagi, et täie hooga
nüüd allamäge läeb mu sõit..
Nii lihtne!
Ulatades abikäe,
annad toetuse ja tunde,
Et ei Sa mures üksi jää
Et ei pea lugema hädatunde.
Ulatades abikäe,
saad vastu tänu sära.
Ja teadmise, et abiväed
On kohal, kui kodus kärab.
Ulatades abikäe,
toob hoolimine võidu,
Kus ühtehoides käsi-käe .....
Ma näen
Ma näen. Ma näen seda.
See hele valgus paistab silma
ning koondub võrkkestale.
See teeb haiget, see paneb proovile
mu jõudu, kuid mina
seisan lõpuni.
See muutub aina heledamaks,
see liigub mulle lähemale.
Ma ei näe enam oma lähedasi,
See on liiga lähedal mulle.
Ma ei näe enam kunagi neid,
keda ma siiralt armastan.
Selle teadmine teeb haiget,
selle mõistmine ajab pisarad silma.
I.R.
Sügis
Suvelõpp või
Sügise algus
Kasvõi
Pime aeg
Kutsu kuidas tahad
Võib juhtuda
Et kukud maha
Ja siis võib kustuda
Teadmine
Sellest kes oled
Teadmine
Sellest kes olid
Siis mis teha
Ma ei tea
Kui jätad keha
Käed ja pea
Kui lendad ära
Taevasse
Tähesäras
Tähelaeva sees
Seal istud
Ja mõted
On lahti lastud
Karjamaadele
Kuldsesse suvesse
Aga sina oled teel
Sügisesse
Teadmata meelt
Soojuses ja headuses
Puhkad
Haihtuvad seadused
Ja puhkad
Miski ei loe
Kuigi
Kui sul on soe
Nii pole kõigil
Tähtede embuses
Õhulaevas
Ei hooli me keeldudest
Tööst ja vaev .....
Lugupeetavuse Lõks (3)
või enne uut valget,kogub oma mõtte terad salve,
Tulistab kaootiliselt, kui seisad trepilvõrdsel astmel,
Võite kõik arvata, kes esimesena langes
Loll! Sul pole mõtet kanda targa maske,
kullast teed vaske, tagasi hoidlikus paljastab ande,
kui soolapuhujate tuulest tõusedki lendu,
kahe jalaga maandu maale, füüsiline reaalsus vaid,
persse su esoteeriline tähelepanu vajadus sündroom
kaldkriips psühiootilised näitlejad teesklemas maage,
et üritavad veristada sind uhhaa jaoks kui lamba talle,
kandmata arvamusi, filtreid, malle, läbi mille teha nägu,
et polda üldse ahn .....