Sõnale teel leiti 894 luuletust
Tundmuste keel
See hääleke vahel minu peas
on juhtimas mind minu teel,
ta kõike nagu eksimatult teaks,
luues tunde, et midagi veel
saab luua ning teha vaistu ajel,
samas kaitstes mind kurjuse eest,
nii juhtimas mind minu tahe
ja kõnetamas tundmuste keel...
- Tarmo Selter -
2022
Mõned read Lembitule
Lembit!
Su Vanaisa tsükkel on huvitav, ent mitte inimeste jaoks, kes elavad oma igapäevast elu. Minugi energia kulub täna suuresti elavale elule laste näol.. Hilispuberteedieas sündinud küsimustele ma ei otsi täna enam vastust. Tegin seda gümnaasiumi lõpuklassis ja ülikooli paaril esimesel kursusel. Noore Wertheri kannatused on jäänud nüüd juba kuhugile valgusaastate taha. Ei ole võimalik hoomata miljardite valgusaastate Universumit, selles toimuvat.
Aru saada singulaarsustest ja Jumalast. Laskem neil toimida selliselt, nagu nad meile antud on. Meist ei sõltu siin mitte mi .....
Hüvasti armas koolimaja!
Jääb maha kauge koolikella kaja,
armsad õpsid ja klassijuhataja.
Nii kalliks mulle sai ka koolimaja,
kus veetsin enamuse ajast.
Kulutatud koolipingid,
tahvel kriidijälgi täis.
Mällu sööbinud on õpetaja range pilk,
kuid hea ja õpetlik.
Koolisööklat armastasin väga,
seal käis pidev jutuvada
ja laual ootas soe pudrupada,
et kõht oleks rahul ja vaga.
Palju naeru, nalju
pähe jääb kummitama...
Nüüd on aga tõsi taga,
ja koolist saadud tarkust tuleb eluteel rakendada.
Hinges kurb on tunne,
seda tunnet pole tundnud enne.
Nii valutav on süda sees,
kuid s .....
Lastekaitsepäev
Laps on meie kalleim vara,
armasta ja hoia teda.
Kallista ja pai tal' tee,
räägi hellalt asjadest,
mis tal raske on mõista veel.
Vaata talle hellalt silma,
uuri kas on muresid,
kas on rõõmus tema meel,
või kas kurbus on ta teel.
Ole lapse vastu aus,
kannatlik ja õpetlik.
Unenäo unistus täituvas reaalsuses
Sa oled mu unenäo unistus
Mida maises elus näha ma saan
Sa oled mu unenäo nägu
Keda tunnen ja tean
Sa oled mu hinge võbelus
Peegeldus maailmade taga
Sa oled mulle kõik
Ka siis kui mu teadvus magab
Sest magades loodan ma sind kohata
Vahest südamest ohata
Ohata südame põhjast
Tunnete tulva
Trotsida sinuga koos maiset surma
Sest meie armastus elab eludeüleselt igavesti
Siin ja seal…
Ta elab koos sinuga ja minuga hingeääres ja selle põhja peal
Ta on alati meie käte vahel
Puudutuse sees…
Ta on sinu ja minu huulte soojuse leek
.....
"ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!"
Teel linnriiki Tallinna
on paljudel vaja minna
harilikult tööasjasdes
ja sinna kohatult sõites;
alates Raplamaa kiirteel
vajutatakse gaasi põhja veel
on kõik sohvrid munnid
arvavad, et on kuningannad ja kunnid;
isegi neil, kellel taga käru
tahavad teha möödudes teistele säru
karjuvad "ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!"
aeglasema masina taha ei jää;
isegi, kui rekka vastu tuleb
tölli lõksu liikluses suleb
hea ongi, et selline lömastatakse
verd aknast välja pursatakse
olemise sinirahu
hommikusse ärgata
nagu pilv jõgi puu
teada alles on
ilm keel suu et
sõnaga saad puutuda
hetke uut
tal lasta eluks muutuda
õnn nii suur
läbi sinu peo ja meele
voolab igavik
tõuse asu teele
nagu pilves vihma tilk
kaua oled olnud
sellest lahus
mis on olemises
sinirahuks
Elu kiiremad sammud
Üks moment on keha su boss
on jama, kui jookseb välja toss
ja veel halvem, kui kõht koriseb
pärasool kah poriseb;
kõigi elu kiiremad sammud
on kuhu sa keisrina tammud
su troon sind ootamas
jääd hiljaks, oled passimas;
kui on kõige väledamad jalad
ja kõige valutumad tallad
olgu need valmis, kui vetsu teele
et saaks kusele, sitale ja onale
Kevadteed
Mu jalg veel tallab kevadisi radu,
käia teid, neid on sadu.
Teeveerelt lilli korjan kokku,
lugematul arvul linnuviise kostub.
Mõni tee on sirge, pikk
ja lõppu pole näha,
mõni aga keeruline,
singa-vongatega.
Kevadteid ma tallan.
mulle meeldib see.
Teepervelt lilli korjan,
heliseb viisike.
Kraavivesi päikses sirab,
lilled janused-.
Kastan lilled kraavivette,
süda lööb õitsele.
Nii palju ilu ja rõõmu
on pakkuda kevadel.
Nii palju kauneid mälestusi
on kevadradadel.
Korjan mälestusi kokku,
igal kevadteel,
sest iial ei või teada,
mil ta viimane.
.....
Rootsi kuldsõrmed
Eestis pole küll 17 sajand
ja, kui tänapäeva jumal on raha
siis kinnitanud rootslase kand
asi on paha;
ilma materiaalse varata pole midagi
see tänapäeva tõde ja ike
kaudses mõttes pole iseseisvust ollagi
kui naabermaa teeb trikke;
SEB ja Swedbank
see juhib meid päriselt
paugutab kuningriigi äritank
lööb laineid baltimaa teelt;
rohkem kliente kuldsõrmedele
svenssonist juut salatseb
siin on vastus küsimusele
et, misasi Eestit valitseb
Elisabethi Paus...
mõni totrus
vaata sõrmedest läbi
ela edasi
tee kasvõi kohvipaus
*
siis kui aeg teeb valu
hing seda ära ei talu
see lainetena sust üle uhkab
toob kaasa lämmatavat tuska
käsi sundida saa hetke
minema sellest välja
las viib ahnelt päikse poole
helerohelisse kevadesse
Sind siis Su nõtke meel
ilu janust kuivav keel
ehk oled ise juba sellel teel
Veel üks Sofia emadepäev
Küll on see pere asjatu vaev
eriti, kui on emadepäev
sest eile pidanud lilli tooma
ja viima välja kohvi jooma;
ning loll see abikaasa on
kellel ees on tüütu koon
koos poegadega voodi serval
annavad kinke alles esmaspäeval;
ja Sofia seda ei hinda
pigem pistab oma jao rinda
kinni seotud pojad ära sõidutas
teel kooli autoga nad jõkke uputas;
ADHD on poistel omapära
nii sai tädi tunda sära
sest ema tiitlist lahti sai
oma mehele valmistas vai;
tuleb abikaasale külla
aga kes lubas tal tulla?
vaia otsa abikaasa lõi
võttis munad maha ja need ära sõi;
joo .....
Kingitus emale
Emakene, tule täna,
lähme metsa jalutama,
metsas olla täna kena,
päike rõõmsalt meile särab!
Näe, kingiks tõin Sul siidisalli
pihlakatest kaelakee,
et rõõm Sul oleks täna olla,
ja Su südamesse leiaks tee!
Tuules sall, see lehvib kaunilt,
ilu lisab pihlakee,
päike sillerdab Su juusteis,
jalg on kerge metsateel.
Emake, see päev on sulle,
armas, kallis oled mulle!
Võim on kevade käes
Nüüd suur võim on kevade käes,
päike taevas tiirutab, kogu oma väes.
Pilvedest vihma alla vuliseb,
päiksekiir jääd murrab
jäävangis olnud jõgedelt, järvedelt.
Soojad tuuled sõnumeid toovad rändlindudest, kes teel.
Kõik ei jõua koduranda, mõni eksind teelt.
Lilli puistab võimas kevad
üle kogu maa,
puudel pungi pakatama,
tal see võim on ka.
Kas tal võim on rahule,
ses rahutus maailmas?
Süda tunda tahaks ikka,
ikka ja jälle olla kevades.
oo, too aeg, kui ollakse 14-15 , lisasin juurde
Hommikul
päike sulalumi
loik lahtiste äärtega
aurab mingi häbi on
lume ees ja tõsta ei julge
silmi kas tõesti täna
mööda must läheb
armsam ärganud
enda eest peitma pean
seda mis tärganud
*
veebruar sula
vaikusest pimedas
tulevad pisarad
et keegi su huuli
suudelnud pole
kui avanesid nad
*
Minule
vastu Su selga nii seista
mändide all ehas
nägu kleidis
teel sipelgad ja okkad
viimses valguses
tundes keha tugenevat liibumist
vastu Su juuste musta läiget
õla kumerust ja kaela
temas ärgand soovi petta ennast
aeg peatus jäi sei .....
midagi poisieast
valgus pese mind
hommikuti
varvastest juuste otsteni
puhtaks nagu teeb seda jõgi
sängiga milles voolab
viies merre selle
mis paigal ei taha seista
Issand
anna mulle igaks päevaks
see valguse sisse
ja välja minemine
varvastest juuste otsteni
*
neid aastaid kallista
kus hing vaid ilu jõi
arm oli allikaks
meel hetki ise lõi
hõlm lahti eest
õnnevalust purjus
nii päeva olid teel
ei hull ei lurjus
vaid enesele poeet
üleni üks leek