Ikka talv veel maad tallab, siiski kevad oma ilu kallab, läbi uduvihmade kuulda linnulauluke, mis pehme on ja õrnake.
Vaikne laupäev rahulik meel vähem tegutsemist ja rohkem mõtisklusi täna on nii. tri:nu
Talv võib olla lumeta... Kevadet ei Sinuta...
Vahel tahaks olla lihtsalt mina ise, päikse kätte tulla nagu sisalikuline, hetkes olla vaikselt, liikumatuna, suures ilmas väikselt, märkamatuna. - Tarmo Selter - 2023
Ei usu, et kevad mul truudust murrab-, ta ülemeelik on veidike...
Meis kõigis elab valu ja rõõm korraga. Kasvavad koos meie eluga. Kustuvad viimase eluküünlaga.
Akna taga vihma krabistab, üks rõõmus linnuke siristab, puuoksal leheke end kiigutab, minu hinge see niiväga liigutab.
Punetab taevas ja punetab maa Punetab helk nelgiõie peal Oh, kuis tahaks värvida taevast ja maad- Sinist anda taeval, musta anda maal Nelgid valged las jäävad- Las jäävad nad...
Tule,tule lumeke võta kaasa Jõuluke! Tule,tule Jõuluke võta kaasa lumeke!
Tuba täis on lilli koogilõhnast uimas on pea On see siis unes,või ilmsi kainelt nüüd mõtlema peab!!
Mis oleks elu ilma naisteta? Kuidas lilled näeks välja õiteta? Kas oleks südamevalu armastuseta? Kurb oleks elu ilma naisteta...
Maha jäänud killukene kurbust. Südames mul killukene rõõm. Oled siin. Kuigi läksid juba ammu. Mina, aga ajaga,sätin oma sammu.
Elu on lõpmata kiire, elutee lõputult pikk, kord kui läheb see kiire ja otsa saab lõputu tee, veel on paigake,kus mõelda, kui janused olime.
Vahest tunnen peas luule rebivat jõudu, iga sekund ja minut taob kui tulist rauda, peast võin valust kinni hoida, aga luulest mitte, juba nahhaalselt ronib minu südamesse.