Sõnale tled leiti 192 luuletust
Ma tahaks et KUU oleks mu koda
Suletud silmadega maailmas
seal, kus öö unenäos
kõiksusel on lõpmatud piirid
Sinuga koos kallis läbi aja
ja tähetolmu ma triivin
Püüame koos sabaga tähti
sinu ümber ma seon siidpunase räti...
et oleks soe, hubane, kodune tunne
Mis ärgates jääb mälestustena unne
Mis vahel tundega poeb üle unenäo piiri..
su südamesse ja hinge end liimib..
Justnagu päris...ütled sa ärgates
vaikselt naeratust suunurkades märgates
Just nagu päris..kordub veel mõtete kaja
Palju rohkemat polegi ellu ju vaja!
Sest sinu südame tunne, elab koos Sinuga seal
kusagil kauge .....
08.08.21 öös on asju
Ja kui ka võibolla unest siis ärkad,
Mõtled kas nägid ka mind?
Viivuks ültemas head ööd
Või hoopis lehvitama tuules
Äkki sinu käsi oli minu teki juures?
Kas ehk puutus see mu silmi
Põski, juukseid huuli..
Või ehk meie südameid..väga suuri?
Äkki olen unes ja seda
Kõike ma ei näinud.
Võimalik, et ainult mõttes sina
minu juures käinud…
Kas ehk kopsib tasa akna peale öös
Kohe tähti vaatan Orioni vöös
Seal sa oled Siiriusena
Helikides kumad valget
Õhetama pani mõte sinust
Minu põsed palged.
Õhetama pani täht, mis helkis
Öös mu rinna..
Sinna si .....
Hobused
Kuusiku tukas näed kaheksat hobust
mõtlevad sinust kui viimasest jobust
ega see värdjas nüüd selga ei kipu
küünte ja kätega lakas ei ripu
Ãœks siiski kutsuvalt heledalt hirnus
sa lähed kui kutsuti olgu et hirmus
jõudes jääd otsima vastuseid laugelt
keegi ju kutsus või eksisid kaugelt
Sa proovi vaid proovi ja ronima hakka
üks hobune hammustab teine lööb takka
tule ma tutvustan vasemat kapja
vasem on hellem mul parem on tapja
Üks siiski trotsides tõredaid pilke
võtab su turjale põhjustab kilke
tuul kõrvus vihiseb veidike traavi
enne kui peatub ja h .....
Ajatult soe
Iga hetk, mis on ja mis oli.
Iga sekund, mis tulnud ja tuli.
Iga minut, meid saatma ei jää.
Iga tund, millel kaugenev hääl.
Iga päev, mõtted mööduvad aina.
Iga nädal, mil jälle sind näen.
Iga kuu, kui vaikus mind painab.
Iga aasta, kui vanemaks jään.
Igavesti ma mõtlen ju sulle.
Alatiseks ma sinuga jään.
Ma vaid loodan, et mõtled ka mulle.
Minu kõrvus veel kajab su hääl.
Sooja tunde veel minuni tood.
Annad jõudu, kui otsa ta saab.
Kurvad, mõttetud, unised lood.
Pühid minema vaevatult taas.
Vaata
Vaata vaikselt endasse,
hoia hetki mõtteis,
vahel vajub kurbusse
aeg, mil elus tõtled,
oodates, et oled ise
hetkes iseendale
kuni mõte mureline
ära läheb kaugele,
lastes ligi elus rõõmu,
lahendusi hetkes,
Sinu naeratusest sõõmu
saame eluvetes...
- Tarmo Selter -
Veskid ei hooli mida sina arvad
Kes on proovind tuuleveskeid
enda teenistusse sundi
heitlend heitlemisi raskeid
tuhat loendamatut tundi
Pöörda vandenõulasi
elu mõte-ainus soov
neil on õigus -aga tõsi
väitlus vähe tulu toov
Vandenõu saab tülist toitu
uue leegi tõstab tuhast
tähistavad pooled võitu
seljavõitu kumbki puhast
Mõni üksik tõsiveendund
enamik vaid vastandujad
mõni kasu pärast eendund
mõne põhjus vist on mujal
Vaidlused ei väära äärmust
saab kinnistatud seisukoht
tõestad enda naeruväärsust
rumalust reklaami oht
Nende tunnetus ja taju
on meist praegu er .....
Kevadine käik puukuuri
"Päriselt ka? Tõsiselt mõtled või?"
küsisid mult lihased, kui mootorsae tõin.
Saagisin ja lauajupi pooleks lõin,
siis tõdema pidin, et kadunud mu võim.
Puperdab süda, spinnaker on ees.
Talveblokaadi lodevus ikka veel sees.
Järsku saab must veel normaalses vormis mees,
kui kümme tuhat sammu käin ja ujun külmas vees?
Vaba sõna
President sind teavitab,
et sõna on meil vaba.
Kuid, kui sa seda kasutad,
siis valvas pilk sind tabab.
Rääkida ju kõike võid,
mis sõnu iganes sa tahad.
On ainult mõned erandid.
Neid ütled - oled paha.
Nii näiteks pole ilus üldse
kommuniste saata ahju.
Et eurosaadik nõnda ütles,
meil sellest kõigil väga kahju.
Sa ole ettevaatlik juhul
kui teemadeks on vandid,
moslemid ja naised,Â
geid, Aafrika migrandid.
Kui sinu kõnes pole headust
ja vaenu tajub kohtunik,
siis appi tuleb Kaja seadus:
kolm aastat vangistus on pikk.
Ilus ja kole
Ma võin oodata minuteid, tunde.
Aastaid, sajandeid, soikudes unne.
Ma võin leida, mida leida ei anna.
Ning ka loota, kui lootust pole anda.
Ma võin vaadata hingede sisse.
Piiluda sinugi hella südamesse.
Ma võin tunda, mida tundsid sa eile.
Mida mõtled sa praegu mind leides.
Kas hea või olen ma paha?
Kuidas vastan, mida öelda ei taha.
Olen nii, nagu loodud ma olen.
Vahest ilus ja vahest ka kole.
Vahest põlen ma vihast kui tuli.
Vahest pehme kui talvine lumi.
Kuid igav sul minuga pole.
Olgu ilus ma täna või kole.
Male
Mulle meeldib male -
valge-musta mäng.
Ei vastandlik või vale -
õige, ühtne gäng.
Kaldud vasemale -
valid diagonaalid,
põikad paremale -
hüpped välja raalid.
Ãœhe sammu kaupa
avad nupu pale.
Vastasest ei tohi
hakatagi hale!
Kõige enam aga
võtad ette, taha.
Mõtled - ja siis käid.
Ainult mitte maha!
/Mari*Uri/
Fragmenteeritud
Hiline hommik, kui und luupainajad kontrollind,
kõik see oli umbluu ja ei toimind, tagasi hoidsin,
inspiratsiooni toitsin, ootan mil päev koitis,
jälgin sees hirmu mida toovad need tondid,
nende keskel teki alla kobin, lastes olla psühhoosil,
las hauguvad koerad, las ülbitsevad nolgid,
austust rahaga soetand, ihnelt ahne kiirelt noppind,
noore ja värske, üle end kavaldamas pää sees,
kujutlusi uskudes enese pettusest ei pääsend,
kõik nii väiksed, kandideerimas uueks päikseks,
lõid siin häired, dikteerimas luues räiged, päitsed,
ohjata suutmata, korraks ka kuulmata,
.....
Silman sind
Ma pole leidnud end, pole ammu otsinud,
ennast valedega pole moosinud, ei tunne seda jooksikut,
enda eest joosta pole mul, pääseda ei suuda,
kedagi ei muuda, keegi mind niikuinii ei kuula,
lasen lihtsalt puhtalt, puhtaks, hoidmas suunda,
vaid siiraste hulgas, kes üksteise radasid ei nurjand,
vaadates kõiki teisi üsna kurvalt, jooksmas surma,
ei mõista mis oli, mis on ja mis nõnda võib tulla,
kulla , sõber, ja inimene, kuldan maskis mõra,
ja kirjutan sisemise, et jõuda sinuni, jah just sinuni,
kes sa eest endal lidusid, tasaselt nüüd kuulatad,
kaasa õõtsudes kiikusid .....
Nad ei armasta sind
Nad ei armasta sind,
tunded mida ei tagasta hing,
Kuulen kuidas vaid sulgub ring,
Tuul tolmu puhkus siit,
Segadustes valikud lukustusid,
Untsu läinud iga kustunud riim,
Tundmatu nägu lisaks uskumatu piin,
Süda murdus, kildudena maha kukkusid,
Lõpuks iga petisega juhtub nii,
Sõnum on prohvetlik, nähes su olemist,
koorus kaunist viljast vaid koletis,
teid justkui tehasel liinil toodeti,
pole erinevust, hõimulikult kõik tehtud,
eksi suunas, pead murdmas, vanaduses nutmas,
süda iial sees puhka, keegi tegelt ei kuuland,
nooruse olid valesse kohta suunand,
kuigi pere ja l .....
Lühidalt
Ennast säästmata, sind paika ei tulnud määrama,
mida rohkem vabaks üritad väänelda, seda enam,
kinni jääd, ja ei pääse sa, iialgi, liialt mind piirasid,
pole pahane pole vihagi, kahju, et endiselt vibalik,
kui neid stiile ihkasid, ei suuda iial olla minalik,
universaliseerisin teadmised ja rajudust pillasin,
alateadvuses kopeerid mu ridasid, teeseldes,
et originaalsed pliiatsid su pinalis..
Ükskõikne, kui endaga võitleb,
Ükskõikne, kui ennast kavalaks mõtleb,
Ükskõikne, kui minuga end võrdleb,
Üksi võitled, iial sügavalt mõistmas,
mis mu sõnumist pärine .....
Homme, sest täna ei viitsi, nii viisi, jäidki viisid, laiskuse taha kinni, Tundmata piiri, undamas mis viibib,
kuulmata miskit, miski, mis hinge kriipind, annan ta sulle, mu truu meel, suhtleb, et sa kuuleks,
Kuigi nii see kahjuks pole, nii mu ausus loomes, jääb tooreks, laiskuses, et ehk kuulad mind homme,
Mind nõnda ükskõikselt kohtled, oleksid lihunik kui oleksid tohter, juu see on tänapäeval moodne,
et kõik vastuseid teavad, a küsimuste küsimisel kinni jookseb, Mis on Õige? Mida sa mõtled?
Näen tõkket, mille taga laiiumas mõõde, hõikan- üle piiride mine; sõber, m .....
Koorem hingel
Hingel on koorem, kuhu sa küll jooksed,
kuhu..sa küll jooksed, kui hingel on koorem
Jooksen kirjutama neid noote, mis su kõrvadesse ei kostu,
liigutan läbi pimeda, miski mis vaevu hoiab mu kooslust,
Ei oota hommset, sest tean, et vaid valu ta toonud,
ükskõiksed ja paha tahtlikud, kirvega südama kildudeks raidunud
tõelist iial nad sallinud, neid vaatan salmitult, mitte kuigi haritud,
mööda läks parimus, sellest saab su karistus, taeva järjekorras,
vaid vari must, tahtmas uut, sest kartsid suud, elu ei möödu,
iial armitult, polaarsus, ootasin millal uhkuselt maandud,
nà .....
Igavesti Laps
Nagu isa, kellel jalas lapse kingad,
ei suuremaks ma kasvand, liivakasti äärel,
tasakesi su mudel autot vaatan,
endale teda tahaks, kuid tean, et sa ei annaks,
nii, et häbenedes oma ette mängin sõrmedega,
ehitan liivalossi, mille sa kindlasti lõhud ära, tean,
et ei tule järgi mulle ema, ega ka papa,
kui päev läheb pimedusse, kujutuslikus papp karbis magan,
vahest süüa tahaks,külmast pääseda sooja,
siis jääksin ma vanaks, kes mind vaes last ikka endaga kaasa haaraks,
näitaks maailma, õpetaks kauneima,
oleks sõber, kui pole maandavat laulu leida,
aitaks tellisei .....