Sõnale ttetu leiti 52 luuletust (pop)
Siiralt sinu
Ma tahan naerda nii, et pisarad silmis
und näha sellist, mis tunduks kui ilmsi
emotsioonid enesest välja karjuda
ebaõiglusega mitte iialgi harjuda
nutta vaid valust, kui varba löön ära
kuulda sosinat, mitte mõttetut kära
vajuda unne kui väsimus kontides
astuda püstipäi, mitte lonkides
naeratust ka võõraga jagada siiralt
oma mammonat mitte kaitsta nii kiivalt
julgeda tunda nii kirge kui iha
eksida, vabandada, väljendada viha
justkui üks olla embuses armsamaga
näha päikest ka hallide pilvede taga
Gailys
Nii palju unistusi minu kätte hoiule sa andnud,
Et pärast tagasi need võtta kõik
Sest kohta mul neis unistustes polnud,
Ma ainult nende hoidja olla võin
Kui minu unistustest välja võtta
Sinu silmad, lõhn ja soojus,
Siis hetkel mõttetuna tundub elus kõik.
Kui kogu meie maailm liigub vastuvoolu,
Ma sinu oma hetkeks unistustes olla võin
Nii palju päevi, kuid ja aastaid
Sind oma unistustes kandnud olen.
Kui oma hinge sügavusse vaatan,
Siis häbeneda midagi seal pole
Mis on küll see, mis sinu poole tõmbab ja
Nõnda kaitsetuks see iga kord mind teeb
Kas seda kà .....
Sõnatus
Sõnatus on parim heli.
Helitus on helgeim toon.
Mõttetus on armsaim veli.
Hetked õigeim ajajoon.
Lõpmatus on sirgeim tee.
Tegematus õilsaim tegu.
Egotus on kauneim kee.
Olemine tõeseim nägu.
Praegune on parim elu.
Möödunul on kõrgeim kroon.
Tulevik on kõigi lelu.
Ise mängureeglid loon.
/Mari*Uri/
Ühel hetkel ma tunnen jälle!
Kaugus- on masendav ja alati olemas.
Teadmatus- vihkamise alus.
Väärtusetus- tundmiseks iga sekund.
Unustamatus- möödumatu minevik.
Pettumus- tonnine raskus me hingel.
Valu- täitmas me südant ja mõistust.
Kurbus- kõige eelneva põhjus.
Tühjus- kui me vahel ei tunne.
Igatsus- konkureerib pettumusega.
Mõttetus- algava päeva mõte.
Armastus- täitmaks meeletut tühjust.
Emotsioonitus- algava depreka tunnus.
Mõõtmatus- kellegile ei anta ju rohkem.
Pimedus- tuleviku ootus.
Soojus- jäine sulatus.
Hingetus- kildudeks purunenud maailm.
Armastamatus- kui ma tunnen jälle! .....
Kõrbes
Sammud silmapiiri poole sean
see on mõttetu,ma tean
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Mööda jalalälgi astun
sammu pidadagi katsun
keegi ennegi on läinud siit
need jäljed on mu ainus viit
See keegi kes siit enne läinud
kaugel silmapiiri taga käinud
Kas ta leidis virmalised?
Enda hinge lunastused
Nüüd on kahed jäljed maas
mõttetult siis kõnnin taas
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Eitus
Ma ei tea ja ei tahagi teada
tundeid tunde pärast tunda ei taha
ma heale siiski tasun heaga
maaslamaja kuid jätangi maha
ma ei ütle kui pole midagi öelda
vaateid vaatamise pärast ei vaata
ma mõttetusi ei taha mõelda
ning saatust pikalt ei julge saata
ma ei armasta armsuse pärast
ma ei hoia, et vaid endale hoida
appikarjet kuid eristan kärast
ilma kaotamata ei saagi ju leida
ma uskumatut nii lihtsalt ei usu
ning imede üle enam ei imesta
suusoojaks öeldud sõnad jäägu suhu
väline hiilgus mind ammu ei pimesta
Gailys
Ja sa läksid
Lapsepõlves vähe olen näinud,
lapsepõlves vähe olen käinud.
Lapsepõlves lõhkunud asju palju,
lapsepõlves lapsel juhtub palju.
Nüüd suureks saanud, näinud olen palju.
Arvasin, et olen nagu kalju.
Miski mind ei suuda kõigutada
aga siis ei suutnud sa mind armastada.
Ja sa läksid, võttes kaasa mu südame.
Kas vastu panna ma suudan veel?
Või suren ma mõttetus lootuses,
et sa tagasi tood mu südame?
Nüüd leban ma põrandal maas,
kõrval kummuli konjaki klaas.
Ja vahin ma toa valget lage
ja mõtlen, mis tegid oli vale.
Su pildid mu peas tiirlevad
ja su .....
Jeesus
Jeesus sinu eest kord elu andis ,
rippus ristil pimeduse sees.
Sinu patud kõik siis lunastas ja andis ,
ennast ära , igavese elu veeks.
Neid on kolm sa tea ja samas Ãœks ,
Isa , Poeg ja Pühavaim.
Kui Neid hüüad , kui neid nõuad ,
antakse ka sulle ettetundmis Aim.
Inimhing , kes põlgab Taevaisa ,
teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin ,
Jeesus kitsas aga ainus õige tee!
Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed.
Häbi , valu jääb te kätte , teie pisaratest Isa Järve teeb.
Eksistents
Külmunud maa ja alistunud hinged, meie südameis on vaid tardunud pinged.
Miski pole tühisem juba kord möödunust ja juba lakanud olemisest ja tabamatuks jäänud eksistentsist, mõttetust mõtlemisest ja elust, kes peab end meie dirigendiks.
On aeg heita eneselt ahelad ja haarata tagasi oma tahe ja nüristumata mõistus, on vaid inimene ja maailm, kelle vahel kestab pidev katkematu võitlus.
Puhang
Mind pressib tehnokraatlik linnaelu
kokku kui tuuma, kuid mulle mõttes
meeldib miskit muud luua,
miskit uut tuua, mõtteallikast juua
inspiratsiooni nektarit.
Loon mõttes kujundeid ma oma hektarist.
Eks ma vist juba alguses
nägin elu vähe teises valguses.
Litsun pausi, panen seisma klausli
ja elu lihtsalt tardub ees.
Mõtlen ja unistan - mediteerin,
nii mõtteid ma tulistan, kui esoteerik,
Verbaalseid padruneid sepistan,
sõtkudes tainast veelgi,
millest lõpuks sepik saab.
Astun üles trepist ma, aste astme järel
iga astmega jääb järgi paska aina vähem.
Õel silm, ä .....
Sel Hetkel..
Sel hetkel, kui Su maailm vajub kokku,
kõik muu Su ümber tundub nii mõttetu.
Sel hetkel, kui võtta püütakse Sinu elu,
alles siis teadvustad, et keegi pole võitmatu.
Sel hetkel pead usku hoidma kõrgemal,
kui ulatuvad tõusma Su käed.
Sel hetkel katsutakse läbi nõrgemad,
ning kõik teised väärtusetud väed.
Sel hetkel kui kõik muu muutub põrmuks,
Sa tead, et teed kõik, mis vähegi suudad.
Sest sel hetkel, kui kogu valu välja nõrgub,
mõistad, kuis see Sind tugevamaks muudab.
Maivis L.
Viha
Mulle tundub, et sa ei hooli,
et sind ei huvita mitte miski.
Sa joonistad nooli,
nagu oleksid vaimuhaige.
Sind ei ole näha,
justkui oleksid surnud.
Ma tunnetan seda valu.
Seda valu,
mida sa peidad enda sees.
Sinuga suhelda
on võimatu,
Sulle seletada
on mõttetu.
Teed kõigile haiget,
isegi ei mõtle, kas on valus.
I.R.
Elu
vahest väsin ma lihtsat ootamast
süngeid pisaraid poetamast
vahest ma lihtsalt ei suuda
ma võin ju püüda
aga kas sellel on mõte
seda ma ju ei tea
kas üldse keegi teab
ma ei usu
elu ongi raske
aga kas selleks teha mõttetuid laske
oh ei ma ei usu
meil pole vaja rikkuda oma elu
peame unistama
mitte tulistama
me ei sündinud et surra
või et kedagi lüüa
kõik tahavad olla õnnelikud
mitte murelikud
me küll ei tea mis ees ootab
ja kas meie tulevik meid toeatab
oleme lihtsalt õnnelikud
ja elame oma elu
et me ei peaks tundma valu
kaotusi ega rohkem me sed .....
Unetus
Mis on mõtlemise mõte?
Mis on augu täide?
Milleks lükkub tõrjutus
ja mida pooldab väide?
Unetuse hetkedel on
mõttetuse lõhn...
Paisub pea kui kooljaluu,
all rippes keha kõhn.
Ah vidinate vaimustus!
Oh püüdlemiste püür...
Tuleb hommik hämune,
seljas uneküür.
/Mari*Uri/
Ärka!!!
Kui ärkad ja silamd avad
Kui terve elu oled magand
Siis elu tunned, kuuled ja näed
Kuid miks...
...ainult siis valu tunned ?
...vaid kohtuotsust kuuled ?
...oma matuseid näed?
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja tunne...
...rõõmu, et kallis sinu kõrval
...uhkust, et pisike su põlvel
...ärevust, mis tulevik hoiab
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja kuule...
...sooje sõnu mis lausutakse
...palveid ja soove, mis palutakse soovitakse
...häält oma hinges , tukseid nende südames
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
.....
Koidukuma,
see õrn valgus.
Nii mõnigi end väljast leiab,
uue tööpäeva algus.
Hiljaaegu,
mõistsin mina.
Kõik on lootusetu,
leidkem mulle surnulina.
Kogu see viin,
mis mul sees.
Ei aita enam raasugi,
mu tundlakatel üle kees.
Ootan tunde,
Su ukse taga.
Lootust ju on,
et Sa ei maga.
Süütan viimase suitsu,
liigun kodu poole, ei tuitsu.
Siis komistan, kukun,
asfalti embuses tunde tukun.
Hiljem avan silmad,
meeled pingel
Seal Sa oled,
mu armas ingel.
Anna omi käe,
'abista end'.
Kuid kas see on tõsi,
või aint mu unelend.
Siis Sa kaod,
ärkan .....
Tänasest saanud on eile
Vaatame üksteisele silma,
Ei vaata kaua,
jääd minust ilma.
Küsida küsimusi võib lõputult,
vastuseid ikka ju ei saa.
Tänasest on saanud eile,
see meelde on jäänud meile.
Tänasest on saanud ju eile,
ei ole tähtis see teile.
Mõttetuid mõtted, magamata öid
ei meenuta me,
sest mure need ainult
kaasa ju tõid vaid meile.
Elame hetkes, mis põletab südameid.
Elame hetkes, mis kokku tõi meid.
C.S.