Sõnale ttetu leiti 52 luuletust
Puhang
Mind pressib tehnokraatlik linnaelu
kokku kui tuuma, kuid mulle mõttes
meeldib miskit muud luua,
miskit uut tuua, mõtteallikast juua
inspiratsiooni nektarit.
Loon mõttes kujundeid ma oma hektarist.
Eks ma vist juba alguses
nägin elu vähe teises valguses.
Litsun pausi, panen seisma klausli
ja elu lihtsalt tardub ees.
Mõtlen ja unistan - mediteerin,
nii mõtteid ma tulistan, kui esoteerik,
Verbaalseid padruneid sepistan,
sõtkudes tainast veelgi,
millest lõpuks sepik saab.
Astun üles trepist ma, aste astme järel
iga astmega jääb järgi paska aina vähem.
Õel silm, ä .....
Nii palju unistusi minu kätte hoiule sa andnud,
Et pärast tagasi need võtta kõik
Sest kohta mul neis unistustes polnud,
Ma ainult nende hoidja olla võin
Kui minu unistustest välja võtta
Sinu silmad, lõhn ja soojus,
Siis hetkel mõttetuna tundub elus kõik.
Kui kogu meie maailm liigub vastuvoolu,
Ma sinu oma hetkeks unistustes olla võin
Nii palju päevi, kuid ja aastaid
Sind oma unistustes kandnud olen.
Kui oma hinge sügavusse vaatan,
Siis häbeneda midagi seal pole
Mis on küll see, mis sinu poole tõmbab ja
Nõnda kaitsetuks see iga kord mind teeb
Kas seda kà .....
Ühel hetkel ma tunnen jälle!
Kaugus- on masendav ja alati olemas.
Teadmatus- vihkamise alus.
Väärtusetus- tundmiseks iga sekund.
Unustamatus- möödumatu minevik.
Pettumus- tonnine raskus me hingel.
Valu- täitmas me südant ja mõistust.
Kurbus- kõige eelneva põhjus.
Tühjus- kui me vahel ei tunne.
Igatsus- konkureerib pettumusega.
Mõttetus- algava päeva mõte.
Armastus- täitmaks meeletut tühjust.
Emotsioonitus- algava depreka tunnus.
Mõõtmatus- kellegile ei anta ju rohkem.
Pimedus- tuleviku ootus.
Soojus- jäine sulatus.
Hingetus- kildudeks purunenud maailm.
Armastamatus- kui ma tunnen jälle! .....
Jeesus
Jeesus sinu eest kord elu andis ,
rippus ristil pimeduse sees.
Sinu patud kõik siis lunastas ja andis ,
ennast ära , igavese elu veeks.
Neid on kolm sa tea ja samas Ãœks ,
Isa , Poeg ja Pühavaim.
Kui Neid hüüad , kui neid nõuad ,
antakse ka sulle ettetundmis Aim.
Inimhing , kes põlgab Taevaisa ,
teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin ,
Jeesus kitsas aga ainus õige tee!
Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed.
Häbi , valu jääb te kätte , teie pisaratest Isa Järve teeb.
Koidukuma,
see õrn valgus.
Nii mõnigi end väljast leiab,
uue tööpäeva algus.
Hiljaaegu,
mõistsin mina.
Kõik on lootusetu,
leidkem mulle surnulina.
Kogu see viin,
mis mul sees.
Ei aita enam raasugi,
mu tundlakatel üle kees.
Ootan tunde,
Su ukse taga.
Lootust ju on,
et Sa ei maga.
Süütan viimase suitsu,
liigun kodu poole, ei tuitsu.
Siis komistan, kukun,
asfalti embuses tunde tukun.
Hiljem avan silmad,
meeled pingel
Seal Sa oled,
mu armas ingel.
Anna omi käe,
'abista end'.
Kuid kas see on tõsi,
või aint mu unelend.
Siis Sa kaod,
ärkan .....
Ja sa läksid
Lapsepõlves vähe olen näinud,
lapsepõlves vähe olen käinud.
Lapsepõlves lõhkunud asju palju,
lapsepõlves lapsel juhtub palju.
Nüüd suureks saanud, näinud olen palju.
Arvasin, et olen nagu kalju.
Miski mind ei suuda kõigutada
aga siis ei suutnud sa mind armastada.
Ja sa läksid, võttes kaasa mu südame.
Kas vastu panna ma suudan veel?
Või suren ma mõttetus lootuses,
et sa tagasi tood mu südame?
Nüüd leban ma põrandal maas,
kõrval kummuli konjaki klaas.
Ja vahin ma toa valget lage
ja mõtlen, mis tegid oli vale.
Su pildid mu peas tiirlevad
ja su .....
Kõrbes
Sammud silmapiiri poole sean
see on mõttetu,ma tean
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Mööda jalalälgi astun
sammu pidadagi katsun
keegi ennegi on läinud siit
need jäljed on mu ainus viit
See keegi kes siit enne läinud
kaugel silmapiiri taga käinud
Kas ta leidis virmalised?
Enda hinge lunastused
Nüüd on kahed jäljed maas
mõttetult siis kõnnin taas
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Siiralt sinu
Ma tahan naerda nii, et pisarad silmis
und näha sellist, mis tunduks kui ilmsi
emotsioonid enesest välja karjuda
ebaõiglusega mitte iialgi harjuda
nutta vaid valust, kui varba löön ära
kuulda sosinat, mitte mõttetut kära
vajuda unne kui väsimus kontides
astuda püstipäi, mitte lonkides
naeratust ka võõraga jagada siiralt
oma mammonat mitte kaitsta nii kiivalt
julgeda tunda nii kirge kui iha
eksida, vabandada, väljendada viha
justkui üks olla embuses armsamaga
näha päikest ka hallide pilvede taga
Gailys
Eitus
Ma ei tea ja ei tahagi teada
tundeid tunde pärast tunda ei taha
ma heale siiski tasun heaga
maaslamaja kuid jätangi maha
ma ei ütle kui pole midagi öelda
vaateid vaatamise pärast ei vaata
ma mõttetusi ei taha mõelda
ning saatust pikalt ei julge saata
ma ei armasta armsuse pärast
ma ei hoia, et vaid endale hoida
appikarjet kuid eristan kärast
ilma kaotamata ei saagi ju leida
ma uskumatut nii lihtsalt ei usu
ning imede üle enam ei imesta
suusoojaks öeldud sõnad jäägu suhu
väline hiilgus mind ammu ei pimesta
Gailys