Sõnale tulla leiti 296 luuletust
Led Zeppelin - Rock and Roll
On möödunud kaua aega sellest, kui ma rokkisin ja rollisin
On möödunud kaua aega sellest, kui ma tantsisin strolli
Oh lase mul see tagasi saada, lase mul see tagasi saada
Lase mul see tagasi saada, kallis, kust ma pärit olen
On möödunud kaua aega, möödunud kaua aega
On olnud pikk, üksildane, üksildane, üksildane, üksildane, üksildane aeg
Jah, on
On möödunud kaua aega sellest, kui ma lugesin armastuse raamatut
Ma ei suuda lugeda pisaraid armastuseta elus
Vii mind tagasi, vii mind tagasi
Vii mind tagasi, kallis, sinna, kust ma pärit olen, oh-oh-oh
On möödunud ka .....
Unemaastikul
Unemaastikult ma ära ei tahtnud
tulla hommikul.
Terve öö seal päike säras,
pimedaid öid polnudki,
õnnetähti taevast alla pilluti.
Unemaastikul oli kõik nii ilus,
olin justkui pilvedes.
Seal hing valu ei tundnudki
ja elumuresid polnudki.
Unemaastik kõik on sinu päralt,
teed, mis tahad, reegleid polegi.
Kõik on seal rahulik ja vaga,
vaenu pole ollagi.
Kahjuks olema ja elama peab ilmas,
kus kõikjal rahutu on.
Sooviks vaid, et unemaastik
ükskord reaalsuseks saamas on.
Tagasi juurte juurde*
vanaonu kummikud ja kummastav külapood
kus pakutakse kõike
kui kõik panevad selga uhked riided
aga sina lähed sinna nagu klassikaline maainimene
kes oleks seal kasvanud ja elanud kaua
Lõuna-Eesti metsad ootavad mind tagasi
kord kui saan sinna oma aja ja panuse leida
et seal see taluhoone korda teha
ja oma rõõmud, mured, leinad ja vaevad
sinna uuesti matta ja matta
maainimesed ei tea, mis rikkus on linnapreilidele
tulla vabasse loodusesse mürgita õhku hingama
ja kuidas seal ajakulg käib teisiti
isegi kellaseieri liikumisel pole tähtsust
kui saad vaadata elavat tuld .....
Tule, tule suvekene
Tule, tule suvekene
sõua üle maa ja vee,
jõua ruttu päevakesse,
muuda rõõmsaks meel.
Tule, tule suvekene,
poe mu südame,
lükka ära hallid pilved,
päike pai teeb.
Tule, tule suvekene,
las hääbub tusameel,
mängi pilli hingekeeltel,
üks luuletus las tulla veel.
Tule, tule suvekene,
aknast sisse poe,
tule täna kindlasti...
Milline kohtingurõõm vast see!
Nägin suve tulemas
Nägin suve tulemas,
kuulsin kevadet minemas,
päikene mul lahkelt naeratas,
rõõmsa tuju äratas.
Õrnalt liblikas tiirutas,
mesimumm õiel sumistas,
rohutirts viiulil tinistas,
linnukene hüvastijätuks kevadele vilistas.
Suur kevad meil tuli ja oli,
nüüd suvel tulla on voli
meie keskele,
nagu kevad meil oli.
Nagu võluri kepiga käis kevad
üle metsade, maade,
rabade ja soode,
ilu loomas kõikjale.
Puudutas kõik õunapuud õide,
et õitest kord ubinad saaks,
rõõmu ja lusti kandis põue,
et ei unustaks eal.
Anna aega
Anna aega vihmapiisal
kasta põlluvagusid,
roheluse sära viia
sinna, kus on kuivus, liiv,
Anna aega pilverünkal
luua varje madalaid,
vihmad lase valla künkal,
allikatel vagurail.
Anna aega elul tulla,
küll see päike saabub taas
ning särama lööb vihmakulla
roheluses kaunimas.
- Tarmo Selter -
2023
Igatsus Sinu järele*
Igatsus Sinu järele
on pisaratest tugevam
kiivam on see lend
kui tulles libikana
saaksin olla nahkhiire kuues
kuhu tulla liftiga alla
sinna, kuhu kaarik enam ei sõida
ja sa õpetad mulle teed
küllap põleme üheskoos tuhaks
ja sedagi suure ookeani rõõmu sees
armastan ja igatsen Sind
kuigi Sa ei tule
ma ei saa endale Sind keelata
Mängid tulega, õeke
sa mängid tulega, õeke
siin pole midagi sul vaadata
tühi väli ja muud ei miskit
ainult mälestused, mis kerivad sind treppipidi allapoole
keerisesse
miks tahad tulla minu järgi,
minu sammudes?
milleks sulle see kõik?
elu lõpetamine ei ole valik
vaid otsus
anna mulle andeks
need pisarad, mida oled pidanud minu pärast valama
need tunded, mida oled pidanud tundma
ma kunagi ei arvanud, et kõik nii lõppeb
ja lugu punkti saab
pojengi pillav ilu
tee ääres kasel
lehed hiirekõrvul
õie õhtuks avas nartsiss
lume asemel näo teeb märjaks
teel koju nüüd vihmapiisk
taeva all kui kevad
heleroheline meil tulla
laseb õitsemisse
hea on tunda üleni hele
on see minek voolab
meisse nii võilille vihma eest
sulgumine kui üle peenra
serva pojengi
pillav ilu maiõhtu vilus
Hoolimatus
ma ei suuda enam taluda
kellegi hoolimatust
või valesid
südame armastuse puudumatust
ma ei suuda enam taluda
kui sul puudub empaatiavõime
soe süda ja lähedus
milleks osata ja suurustada
oma elu elevandist sipelgaks
ülemõtlemine ei too alati lahendust
pakkusin sulle oma südant
igasse peekrisse valasin enda mahla
kuid tollal see ei sobinud sulle
see tundus liiga ohtlik
metsikud naised ongi maad valitsev jõud
ürgne naiselikkus
kui on võõras siis loobu
nii ma palusin
ja kogu minu maailm läks uperkuuti
kui hakati sisendama minu kettale valet
et mu help desk s .....
Nagu mina ise
Kevad vaikselt ärkab
nagu mina ise,
nina välja torkab
nagu mina ise,
ei külma taha minna
nagu mina ise,
voodist unisena tulla
nagu mina ise.
Lükkab välja jala
nagu mina ise,
proovib tunnetada
nagu mina ise,
teki alla poeb
nagu mina ise,
seal on hea ja soe
nagu mina ise.
Lõpuks välja tuleb
nagu mina ise,
püsti tõuseb kiirelt
nagu mina ise,
on uimane küll veidi
nagu mina ise,
nii kevad õue saigi
nagu mina ise.
- Tarmo Selter -
2023
Kevadine ilu
Sinililledest kootud vaibal
näen ülaseid mustrina seal,
märtsikellukeste noodireal aina
kuulen linde taas puuokste peal.
Värske rohelus kustutab ära
sügise kurvema pale,
mis lume alt sulamas täna,
elu võitjana kõikjale tuleb.
Raagus okstele tekkimas pungad,
rohtumas mullased teed,
laskem kevadel rahus nüüd tulla,
leida rada meie hinge nüüd veel.
- Tarmo Selter -
2023
Kui Varesed On Surnud
Mul koduloomaks Vares
Süsimust läikiv ja ilus
Teise endalegi loomaks soetasin
Nii kaunid kahekesti koos
Kaks minutit mikrolaineahjus
Neil suled veel säravamaks tegi
Au ja kuulsust
Majja ojana tõid
Rutiiniks
See säravnemine sai
Päevast päeva
Ööst öösse
Jällegi ühel hommikul
Varesed mikrolaineahju poetasin
Kuid meelele tormas miski
Mis oli maha jäänud keldrisse
Panin taimeri mikrolaineahjule
Tormasin alla asja järele
Oh kui vaevaline
Neist treppidest üles oli tulla
Viimane aste
Jooksuga kööki
Järgneval momendil
Ei tundnud ma midagi
Ei ühtki emotsiooni .....
Ood meestele
ood meestele, kes avasid mulle oma sisemaailma
hinge keerdkäike ja -treppe, millel sain ekselda
et mõista, miks oleme ometi inimestena nii traumeeritud
ja kanname kaasas taaka
rahu saamata
ma nautisin, naudin seda teekonda,
mida mulle usaldatakse
ilma reetmata, ilma saladuseloori katmata
ma usaldan ennast ja usaldan teid
kui kord siit ilmast lahkun,
võtan kõik oma kiivalt hoitud saladused kaasa,
need on minu vara
ma ei lase kellelegi tulla kellegi südamekambri juurde
sest seifi koodinumbrid on pidevas muutumises
ma olen olnud avameelne, usaldav
piire kõigutav ja kà .....