Sõnale tunnistus leiti 48 luuletust
Hingeunelm
Kui oma käe sa ümber minu sead,
röövib see minult silmapilkselt pea.
Tahan suudelda sind koheselt
või hoopis suurelt ja loheselt.
Sinu nägemine - see on unelm
ja mu põskedel sirab punelm.
Oled mu vastu nii hea,
muudkui sammud looja sea.
Sinu puudutused lõõmavad mu kehal
ning mu huultel kenalt.
Need kohad on mulle pühad,
mida sina ainult sügad.
Sina oled mu peremees
ning minu vere sees.
Sinu lõhn lennutab mind meeltesegadusse
ja siis jälle sügavatesse merelainetesse.
Pean pöörduma tagasi reaalsusesse
ja pühendama end geniaalsusesse.
Sina .....
Isekas Sisik
Olen igavus, kes ei hooli kellestki peale enese.
Loodan ikka saada oma tahtmist läbi valede.
Kuid süda nõuab oma.
Ikka loon illusioone tulevikust ja heast elust.
Enamus olendeid käinud läbi tule ja vee, maa ja põrgu,et saavutada rahuldus.
ikka veel käiakse, eneses lootus ja hirm.
Mis parata Isekusega, mis kaasa sündinud.
Võitlused peame maha terve elu, olgugi suured või väikesed.
Kuigi toeks oleme teineteisele harva-seegi ime.
Isekus meis raiub maha südametunnistuse ja elu moraali.
Meis ikka veel on midagi, mis teeb meist kellegi...
Ikkagi on midagi!
Kümme käsku
Võin ju teada Piibli kümmet käsku
ja ikkagi eirata neid
mõeldes,et mis siis ikka
kui käin oma sissetallatuid teid
ummikus olles lööb pähe
mina selles süüdi ei ole
et nii palju neid käske ja keelde
mida ma ise loonud pole
südametunnistus tuleb mängu
ta lausa karjub mu hinge sees
lõpuks saan siiski aru
et tuleks järgida Piibli kümmet käsku
Loone Astula
Tõde
Tõde, koorub mõttesulest
tunnete väljutatud read
ma ei räägi, öisest unest
teiste sama sarnaste seas
Ma räägin südametunnistusest
aval olles, kurjus tuleb kannul
ma räägin ikka ponnistustest
miks muidu siin, alati vannun
Kaks kassi püherdavad vaibal
üks teise kõri kallal momendil
ma vaevu, vaevu püsin paigal
ja fakti lihtsalt enesele nendin
Kas olen julm, või erapooletu
et vahele ei astu, kaitstes teist
või iseloomult , vaid nii hooletu
mul pole sooja ega külma neist
Ma olen praegu lihtsalt ei keegi
mind olemas pole kellegi jaoks
ma kaminasse süü .....
Kiitus
Kes see nõnda kiitusega
vaatab peeglist mind
silmad tõsised
kui vanal loomal
aga elust tulvil....
Kes see vahest laitusega
klaasi tagant sihib mind
terased kübed iirisel
tantsu löömas...
Peegelduseks on ta liiga
elav
võõras ruumis jälle pelgav
endaks teda ma ei nimeta
ta on mu südametunnistus...
Unelus II
Kuid vikerkaar kustus eemale ära
kukkus pilvedelt maha mu unelus
kastepiisad kaotasid viimsegi sära
vigadest kivisse raiuti tunnistus
Päiksekiired tuhmusid tormide taha
tuuleiilides rebenes irveks mu naer
kassikullana kuusära koorus maha
ööst sai sügav ja tume solgiveekaev
Ma sindki ei mõista veel vähem siis lindu
ei pardist saa luike ning tõuguks jääb tõuk
pole südamel enam võidelda indu
nii mu hinges nüüd haigutab õõvastav auk
Gailys