Sõnale täna leiti 1300 luuletust
tõusen täna
tõused täna vara üles
oled enesele poeet
vaatad pilvi läheb üle
kuum veel lillel leek
sinagi neis päevis
kuskil oled
hõõgub vaim ja meel
juuksed märjad taeva sinast
aega lahti uks on ees
mida loodad ootad
ei tea isegi
ilm läheks lihtsalt soojaks
muud ei midagi
*
Täna aasta vanemaks ma sain
Täna aasta vanemaks ma sain,
kuid noorus, ei ta käest mul lenda,
sest südames mul lust ja rõõm
ja hetki elust hindan.
Aastad, need ei murra mind,
mul' päitseid pähe ei pane,
nõrgemaks ei muuda mind,
vapralt elus edasi lähen.
Positiivsust kuhjaga,
mul veel elule on anda,
kuigi vahest elutee,
mul astunud on kanda.
Nii palju päikest, lilli aasal,
liblikaid ja rukkis sinetavaid rukkilille päid
ja merelainete vahused harjad-
kõik on see, mida südamesse mahutada võib.
Täna aasta vanemaks ma sain,
üks aastaring sai otsa,
kuid ikka edasi püstipäi,
kuni s .....
Vihma kord on täna tulla
Vihma kord on täna tulla,
päike puhkab pilvedes,
võtan endalegi aega,
ei ma täna rabele.
Vihmast rõõmu saavad metsad,
jõe-ja järvesuu,
iga puulehekene oksal,
iga siutsuv linnusuu.
Põllultki saab puhast kulda,
kui sealt vihm läbi käib,
iga seeme, mis pandud mulda,
kasvujõudu saab sedamaid.
Kui siis päike tuleb välja,
silitab kuldseid viljapäid,
siis taas rõõmu kõigil olla...
Vihmakene, kalla, kalla!
Võta kätte ja muutu täna
Võta kätte ja muutu täna,
muutu täna paremaks.
Ära toida viha endas,
ära kasvada lase tal.
Siis ei ole elu koormaks,
ohkimisi vähem on.
Pole kurjust, mis sind neelab,
pole pilku kadedat.
Võta kätte ja muutu täna,
muutu täna paremaks.
Muuda oma maailma täna,
muuda vaadet paremaks.
Täna kevad on nii ilus!
Täna kevad on nii ilus,
päike paistab puude vilus,
teerada valib ojake,
niriseb samblasülesse.
Lilled tärganud on juba,
õitsemiseks antud luba,
puudel pungad punnitavad,
hiirekõrvul kikitavad.
Lindudel on nokas vilin,
kuulda kellukese tilin,
rohutirts veel viiulikeeli nühib,
aeglane tigu,maja seljas, rühib.
Täna kevad on nii ilus,
sõnadest tuleb puudustki!
Äkki on kevad
tärganud ka Sinus,
jõudnud hingesopini!
,
Sain täna esimese vasltakukli
Töökaaslase sünnal
pakuti staabis nänni
hää tuju täiel rinnal
me ei hoidnud suid kinni;
kui limonaadi kõrval
pakuti vastlakukkleid
neid müüdi samal tänaval
laual kõigile magus leid;
see aasta esimest korda
tundsin, et tahan pikkasid linu
tööpäeva üle ei kurda
kaks kuklit olid minu
Ma kuusepuu tõin tuppa juba täna
Ma kuusepuu tõin tuppa juba täna,
kuuselõhna sai terve tuba täis,
piparkooke ja verivorsti küpsetada vara,
kuuselõhnast sai isu juba täis.
Ei oska kannatada mina,
niigi elu,see kiirelt läind,
ei riputa ehteid ka kõrgemale enam,
ase madal on mul,
kuusehõng tuleb aina lähemale,
jõulud veel kaugel on.
Kütab mu meeli ja tuba
kuusepuu vaigune aur,
mida oodata,tahta veel täna,
kuusepuu tuppa ma tõin,
maani kummardada teda nüüd võin.
Isakene,tule täna
Isakene,tule täna,
palju kirju saatnud juba,
isadepäeval ikka sa,
võiksid neile vastata.
Täna on mul väike soov,
see päevakene veeta koos,
kingiks sulle kallistusi,
kullast kallimad on need,
tooksin lilli pisarsilmi,
südant soojendaks ehk see,
pole vaja postkaarti,
kingiks mina,, sinule,
mu armas isake.
Aga täna...
Eile marutas, maa oli must,
taevas mustem veel -
kas usud ennustust,
et tähendab kõik lõppu see?
Alles hiljaaegugi ju ladistas
ja üle ajas vesi.
Tuul üksikhingi ahistas
ning puudelt oksi rebis.
Aga täna... korraks oli ilus.
Ei pelutanud miski minu indu.
Aga täna... viivuks kuulsin vaikust.
Ei kohkunud vaid süda tõusis rindu.
Hetk veel ja rahupaiga unustad.
Kõik mis ilus - olnud, jälle saabub õõv.
Tormisilmus taaskord hinge pigistab.
Unustusse peitub olnud rõõm.
Aga täna...
korraks
oli
ilus.
täna öösel
täna öösel langevaid tähti
keset lumehelveste tantsu
soovideks täitumas nähti
taevast värvida öös katsub
virmalise tuluke tähtis.
keerleb tuulte hinguses
inglite sulavat malbust
sooja lootust sisemuses
hoiab armastuse valgus.
teise planeedi kaugustes
tunnen kosmiliselt end
komeet saluudina paukudes
maandub elatud elu lend.
täna öösel langevaid tähti
keset lumehelveste tantsu
oma silmadega võlu märka
unenäo - unenäost ärka
igatsuse külmust ära katsu...
täna inglid
täna inglid kurvalt nutavad
taevast langeb pisaratena vihm
piiskadena mööda akent valguvad
aeglane ja raske on nende rütm.
maailma kohal muredest mustad pilved
on tänaval üksikute inimeste laviin
silmades - peegeldumas katkised elud
ei ole valgusfoore reguleerimas siin.
allasurutud äng depressiivselt väljendumas
mille olemasolu hävitab hommikune tablett
igatsus on ideaalselt armastuseks jäljendumas
öösiti ilmutab ennast kui graatsiline siluett
kuigi on vaid sensuaalne visuaalne meeltepett
veelgi ilusam on mälestustest loodud silmapett.
täna võtan
Täna võtan päeva vabaks
kaon lihtsalt vaikselt ära
telefon väljas et keegi ei tabaks
mind olen vaid enese päralt.
Lasen mõtted piirideta lendu
tunnen südant tasa täitumas
unelmate ilust mis kandub
minus edasi kõikjal sisemas.
Tulen homme uuesti tagasi
olles elujõust täis laetud
jagades Sinuga õnne pagasit
et oleks Sinagi tähtede säraga kaetud.
Täna õhtul
Täna õhtul, kui väljas on pime
ja tähedki taeva all.
Ning puudeltki langenud lehed.
Seisan mina sel talvisel tänaval.
Ei loe tarku raamatuid ma,
ega õhtuti kuula bachi.
Vaid sinusse armunud olen
ja sellest tundest ma ei saa lahti.
Su silmad on kui värelev vesi
Ja su süda on armastust täis
Ning sinu ilust ma iial ei väsi.
Sest minu hing sinu hinge kõrval käib.
Ma tahaks hoida käes sinu kätt
ja jalutada sinuga pargis.
Ma tahaks kuulata lindude laulu,
Kui sina vaid minuga räägid.
Ma tahaks istuda sinuga murul
ja oodata päikese tõusu.
M .....
Maailm täna
Kui palju on neid, kes koos voodisse heita tahaks,
Kui vähe on neid, kel koos on ärgata soov
Kui palju on neid, kes tühjust ei pane pahaks,
Kui vähe on neid, kellel hinge sa avada tahaks
Kui palju on neid, kelle õõnes hing haiget vaid toob.
Kui palju on neid, kelle sõnad üldse ei loe,
Kui vähe on neid, kelle ebaõnn läheb korda,
Tal ulatad käe, mis on alati abiks ja soe!
Kui vähe on neid, kellel tahame olla toeks!
Kui vähe on neid, kelle kaissu me hommikul poeks.
Mööda tormates linnades näeme vaid miljon kehi,
Ja et peatuda korraks, silma vaadata, aega pole!
Kui .....
Joostes rõõmu järele
Nii ihaldan lõpuks püüda,
Südant soojendavat rõõmu,
Roidusin juba valjusti hüüdmast,
Et kustuks raevane valu lõõm...
Ringitan ettemääratusega iga sammu,
Sedasi väldin ma valu teket,
Kuid vahel ammendub mu ramm,
Ehk toob see kaasa rõõmu leket.
Kui hiilin ära kindlast käigust,
Lahkeid mõtteid kohe valu kummutab,
Jättes hinges kustumatud laigud,
Jõuab ka õnne alget lammutada,
Ei unusta ajada peale kõva kärinat,
Mida jõutusest ei suuda ma summutada.
Silmavaatest ähmast loori,
Väga tahan kergitada ma,
Kaugemale visata ära koormat,
Ning hakata sügav .....
Enne lõppu tuleb homme
Oleme ligimsel täna siis lahked
ei keela mis anda on teisele hea
see hetk mil me ennast ei tunne
või tunded on tahked
on hetk ülehomses
Ülehomsel ent ripume näpus me pea
Täna on täna
ülehomne on lõpus
mida ent teame ja tunneme homme
lukkude riivide avamisklõpsus
laseme südame liuguksed valla
Homme ma pole ent andja vaid võtja
tule ja heida mu tahtmiste alla
Nõuame endagi meeltesse maitseid
muidugi nõuame hingele maiust
vürtsikaid pidusid loojanguid vaikseid
Kuigi me teame et kõik see on tasuta
nii palju kui küsitud makstud ka sai just
Loobudes olnuks kõi .....