Sõnale tänu leiti 654 luuletust (parimad)
Kevad ei unusta
Kevad jälle ennast näitab,
soojavarud välja toob,
külvab ilu siia-sinna,
ikka päikesega koos.
Rõõmu tunneb maa ja taevas,
et on külmast talvest priid,
rõõmustavad metsad, aasad,
taas kevad jõudnud on nendeni.
Nagu linnukene rõõmul hõiskab,
hõiskab minu südagi,
ei kevad ole petnud,
pole unustanud kunagi
Naine kui kevadlill
Naine kui kevadlill õitseb,
kui teda puudutanud on soe päikesekiir,
siis süda järjest avanema hakkab,
särama lööb terve ilm.
Naise huuled magusad kui maasikad,
kui suudled neid,
siis liblikad kõhus lendlevad-,
Naised on nii armsad ja edevad.
Mehed õrnust üles näitavad,
naisi armastavad ja hoiavad,
neil' akna all serenaadi laulavad
ja õhusuudlusi saadavad.
Suhkrumõmmi seiklus
Karvakogum Jaanus
õues müras ja tatsus
paksu lumevaiba peal
teda oli tore vaadata seal;
suurte käppadega kodust läks
tilkuv ila muutunud jääks
mil valgel alleel jalutas
ja end võõrastele tudvustas;
isegi päästis kalamehe jõel
inimestega suhkrumõmmi pole õel
sai hädalise sappa
ja andis teretates käppa;
saba muudkui lipub
ning auku kaevama kipub
talle tänutäheks anti maius
mis kodus lumel laius;
ta kõrvatagust kratsime
ning lastele mängida temaga lasime
täna oli koeral veel üks seiklus
kui jälle ise kodust lahkus
Isadepäevaks
Tean, et ilma isata,
poleks mind ju siin.
Mis ma talle ometi siis
isadepäevaks viin?
Kuidas panna kirja read,
et mu kallis issi teaks,
kui väga temast lugu pean!
Kuidas tasuda ta vaeva
ja väljendada tänutunnet?
Kuidas tähistada tema päeva,
nii, et südamest ta mu tänu tunneks?
Minu emakeel
Läbi aegade kulgevad keelte rajad.
Linnutiivul on meieni jõudnud nad.
Nii paljule vastu pidanud nad ajas.
Osa hääbunud, teised siiani kõlavad.
Südamest tänulikud me olla saame,
Et siiani kestab me emakeel.
Keel eales ei sea raame,
Vaid innustab meid ikka veel.
Kõige suurem sõber
Ja sõbra jaoks on valla
mu uksed ning mu hing ja silmad
nüüd sa viina kalla
nii sisustavad aega vaesemad;
Postikanast saanud Dan Põldroos
päris kanast tehti broiler
segati Talleggi pakki kastmega koos
tema kirstuks on külmkonteiner;
Äpu kaotanud eneseväärikuse
siis läinud Jaapanisse
ühte kaevandusse töökindaks
ainult töö tema hinge parandaks;
Leopold ise on Harry Kõrvits
aga kasukas kes kurat ta olema peab?!
ühes käes nuga, teises piits
oma välimusega ümbrust neab;
Anekdoot ei teinud nalja
kui ütles, et on pede
öösiti tuleb kapist välja
röö .....
Aasta vahetub
Kella löögid viivad möödanikku,
uus aasta saabub, kust kõik algab.
Süda täis lootust, unistusi sees,
koidikul algab uus aeg taas.
Rakettide sära taevasse tõuseb,
õnnesoovid lendavad tuule tiivul.
Koos sõprade ja lähedastega,
astume sammu uude homsesse.
Vana aeg jääb mälestuste varju,
uuel lehel meie lugude algus.
Aastanumbri vahetumisel võime tunda,
uut lootust, armastust ja rõõmu imelist.
Kevad
Ümberringi kõik on vait ja vaga,
ka lumi sulanud on vaikselt ära,
pilved kokkupoole nihutanud end,
et PÄIKE taevas särada saaks
iga kell...
Varahommikul on metsas kena,
siin-seal tärkamas on kevadlill.
rohukõrrel kastepisar särab,
loodus on nii tundlik ja nii hell.
Tuhat tänu korraga
Minu emal pilk on range,
aga süda on tal hea,
pilk on sellepärast range,
et ma elust pettuma ei peaks.
Ema suunajaks mul olnud,
kõigil eluradadel,
hoidnud ära pahandused,
teismeeas, kui olin veel
ja veri soontes aina kees.
Ema targad õpetused,
meeles mul on ikka veel,
kannatlikuks jäämise kuntsti,
tsipa juurde õpiks veel.
Ema, Sa mu õpetaja,
Sa mu elutee rajaja,
Suured õnnitlused Sulle!
Tuhat tänu korraga!
Tädi Sofia Valentiinipäev
Valentiinipäeval me kõik
oma kallimatest lugu peame
uus või vana - see ükskõik
neile helistame, või külla kutsume;
pärast pikka aega
sai Sofia emaga kokku
sõbrapäeval koos isaga
see on nostalgia tulevikku;
ema pakkus liharooga
maitse sellel tuus
toidu vaaritanud isaga
kelle ihu tütrel praegu suus;
vanaema siis kutsus
ülejäänud pere külla
küpsist kakaole juurde pakkus
neile, kes tahtnud tulla;
isal klaasis lauaviin
veri kuivab vaibal
ei tea, kas Sofia on siin
kui vanaema on kannibal
külalised hakkliha närivad
ja isa mekib rasva
poisid konte lut .....
Meestel kevad peas
Olin suures Selveris
kotti asju panemas
keegi kellegiga noris
mehed asju olid ajamas;
üks suur punt teispool letti
nad omavahel kaklesid
2/6'st andsid vastu tatti
duo üksteisele korve viskasid;
ning heideti ka käru
siis üks pealtvaataja sekkus
vanem mees teeb ise säru
kevade kuulutamise rikkus;
karjusid linnukesed kõigile
kui pidanud nad mulle mida ütlema
ma võtnuks klaaspurgi käsile
ja kuke supiga neid viskama;
kuulsin kaaspoodlejalt
et nad enne bussijaamas mõllatud
uus aastaaeg tuli soojalt
välispingid segi paisatud;
ju siis nad tripsutanud
sest vah .....
Minu ema
Kullakallis on mu ema
tal on hõbedane juus
kaunis on ta häälekõla
õpetlikud sõnad suus
Soojust täis on ema süda
hing on õrn ja armu täis
silmavaade hell ja kena
pisar naeratuses särab
Kallimat ma ilmas tea
kui mu emakene hea
Palju tänu võlgnen Sulle
kullakallis oled mulle!
Helistan Sul sõbrake
Sõber, kuis Sul käsi käib,
oled veidi nukker, mulle näib?
Sõber, ilmad meil siin ilusad,
inimesed toredad.
Sõber, mida teinud täna oled,
ja kas eilne päev oli parem?
Sõber, kus käinud,
keda, mida külastanud oled?
Sõber, kevad tuli meile varem,
meeleolu nüüd ka parem.
Sõber, ega Sa ei kurvasta,
et sõbrapäeval lahus peame olema?
Sõber, Su häält on hea kuulata,
rõõmustan, et oled mul iga päev olemas.
Tänud Sulle sõbrake!
Helistan Sul täna, homme, ülehomme
ja ka üle- ülehomme.
TÜTRELE VI (LAPSEPÕLVE SAMMUD)
Kuhu kadus pisitita
alles olid siin...
Särasilmne väike plika -
sokkides on liiv.
Ise vaatad raamatuid
ja välja mõtled lood.
Vesivärvi maalinguid
mul järjepanu tood.
Lapsepõlve sammud viinud
juba lasteaeda.
Tihti olen järel käinud -
sa hüppad rõõmust kaela.
Ootamatult saanud suureks
oled armas laps.
Tänu sulle jäänud nooreks
on su kallis paps.
Armastus
Ta oli armas, hell ja hea,
kuid elupöörises ta kaotanud pea.
Kuhu ta läks- ei tea,
ootama kogu aeg pean-?
Ta lõhn veel voodis ja riiete peal,
ükskord pessu viima nad pean.
Ei unustada püüa ma sedasi,
mul vähem valu on niimodi.
Ta süda polnud ju murdunud,
ega võõrast ta taga ajanud.
Hinge tal vist miskit vaevand,
kuid ta iialgi ei kaeband.
Ära ma ei suutnud tunda
tema hingevalu suurt.
Tahtis mind vist kõigest säästa,
pimestas meid armastus suur.
Siiski loodan armsa tulemisse
ei mu süda jäta teda unarusse.
Ükskord koidab ilus päev
ja taas me ühenda .....
Õpetajale
Õpetaja oled ja õpetajaks jääd,
sest oled tark ja hell
iga
päev.
Kuigi kool mul ammu läbi Sa ikka meeles veel,
kasutan Su õpetusi,
tööl ja eluteel.
Kiitmast Sind ma iial ei väsi,
meeles mul Su terekäsi,
mille ulatasid mul,
kui kõlas esimene koolikell.
Tänud Sulle südamest,
kallis õpetaja hea ja hell!