Sõnale tõesti leiti 267 luuletust
Natukene veel
Kas tõest natukene veel
ei jagu sooja ilma?
Kas tõesti natukene veel
ei või jätta päikest siia?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks õhtul olla valgem?
Kas tõesti natukene veel
ei võiks taevas olla selgem?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks naeratusi suule?
Kas tõesti natukene veel
ei võiks lehti olla puudel?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks tormis läbimärjaks?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks nii, et põõsad varjaks?
On tõesti natukene veel
mu meeled suves kinni.
Nii ikka talve poole teel,
ma sügises veel kõnnin...
- Tarmo Selter -
20 .....
Tädi Sofia hingedepäev
Elas kord üks töötu naine
kelle hing on süütu
istub korteris ja pole kaine
kuna pere tema jaoks tüütu;
abikaasa elusalt mattis
ja poisid mustale turule müüs
elektrikulud edukalt kattis
sellel eidel tõesti on terav küüs;
aga oma isast ta puudust tunneb
kelle Sofia ema mullu sisse söötis
lasteta lese elu nüüd seisneb
ent hingedpäeval küünla valis;
isa lemmiku värviga pani aknalauale
mille pimeduse tulekul süütas
pühendab täna õhtu vanemale
aga uni teda tüütas;
ent see valgus ja toit isase hinge
meelitas ikka Sofiale külla
sattus meelitusest à .....
The Beatles - Free As A Bird
Vaba kui lind
See on paremuselt järgmine asi
Olla vaba kui lind
Kodu, kodus ja turvaliselt
Lendan nagu koju pöörduv lind
Nagu lind tiibadel
Mis iganes juhtus
Elu, mida me kunagi teadsime?
Kas me tõesti suudame elada ilma üksteiseta?
Kus me sideme kaotasime
Tunde, mis tähendas nii palju?
See andis mulle alati tunde kui sellise
Vaba kui lind
Nagu paremuselt järgmine asi
Vaba kui lind
Kodu, kodus ja turvaliselt
Lendan nagu koju pöörduv lind
Nagu lind tiibadel
Vaba kui lind
Nagu paremuselt järgmine asi
Vaba kui lind
Kodu, kodus ja turvaliselt
Lendan nagu .....
Ãœks
Sa tahad, et ma sinu järgi jookseksin -
tahad, et Sind ihaldataks,
kuid sa ei oska armastust vastu võtta ning tood ettekäändeid.
Minu süda sureb mitu korda päevas.
ka minu elust on lahkunud lähedased inimesed...
AGA SA LÄHED EDASI.
Ma andsin Sulle ajavahemiku, kuid mulle tundub tõesti nüüd nii:
ajaliivad on tolmuka keerise üles ajanud
Ma andsin Sulle aja, kuid Sul pohhui, mul ka - ma väärin paremat.
Olen tänulik, et olid mulle mõneks ajaks kogemuse jagaja, kuulaja ning jälgija,
olen tänulik.
Sinus on mingil määral headust, kuid ka kurjust, aga kes o .....
The Queen Is Dead
Oh, vii mind tagasi kalli vana Blighty juurde
Pange mind rongile Londoni linna
Vii mind kuhugi
Viska mind kuhugi
Liverpooli, Leedsi või Birminghami
Aga ma ei hooli
Ma tahaks näha -
Ma ei õnnista neid
(Hüvasti) Selle maa kõledatele soodele
Vibulaskjate vahele nagu metssiga
Tema Madalus, pea troppis
Mul on tõesti kahju, aga see kõlab imelise asjana
Ma ütlen: "Charles, kas sa ei ihalda kunagi
Ilmuda Daily Mail'i esilehel,
kandes oma ema pulmaloori?"
(Oi oh oh oi)
Ja nii ma kontrollisin kõiki salvestatud ajaloolisi fakte
Ja ma olin Å¡okeeritud, kui selle leidsin
Nag .....
Miks küll?
Ongi küsimus mul see,
et mis minu juures haiget Sulle teeb,
et mind Sa nõnda hammustad
ja halbade sõnadega piitsutad?
Miks empaatiline näin ma sul
olen justkui ümmargune null,
kas tõesti viha sinu sees
minu vastu pulbitseb ja keeb?
Mul väga kurb on sellest meel,
et halba mõtled, haiget teed.
Et iseend piitsutad,
oma pahameele teiste peale veeretad.
Katsun sinust aru saada,
sest oskan olla, oskan mõelda.
Sellepärast vaikingi
ja tunnen Sulle kaasa nii.
Ei ole keegi halb üdini,
vaid hing on see,
mis rahu ei leia iialgi.
Tore sügis
Tore sügis poeb samblasülle tuttu,
ärkab koos karge hommiku hallaga,
pilvepadja peal veel päikene tukub,
lehispuudelt kastetilku kukub.
Sügisele meeldib karge hommik,
meeldib tuulevilinat kuulata,
meeldib väikene vihmakrabin,
pilkases ööpimeduses viibida.
Kirjud lehed meeltmööda on sügisele,
vaade ilus, kui puudelt alla langevad,
mõni lehekene keerutab end õhus....
Sügis, oled tõesti kõige toredam!
Ketšup ja nuudlid
Helistates päästeteenistusse
sest kodu jäetud hooletusse
vaja mehel koristusteenust
ja meditsiinilist lohutust;
usub et tõesti vigane
ei tea, mis enam alles
mees kokutab selgitust
et päästa end verejooksust;
kuna naine peldikus
luges mehel ta leidlikus
seega ta kusi kraanikaussi nirises
aga oma vedelikku ta libises;
noku jäi kraaniauku kinni
see ajas nina vinni
end üles saada üritas
aga masina nupu sisse lülitas;
valamu utiliseerija tööle sahvatas
see ta munni ära jahvatas
nüüd on seda mööda seina laiali
ja see pole mingi nali;
vaid on õnnetuse .....
Kui oled haiget teinud teisel
Kui oled haiget teinud teisel
ja susanud mürgisel noolel sa,
siis olla halb on su enda hingel
ja rahu raske leida.
Kas tõesti hea on valada
oma viha võõra selga.?
Kas tunne on siis mõnusam,
kui laadid viha teise peal?
Kui sul solvangutest küllalt saab,
siis seisa peegli ette.
Vaata, kas näed tõde seal
või on see meelepete.
Peegelpilt ei valeta,
ta hääletu ja tumm,
kuid mõtteid sinus...
äratab ta küll.
Pärast olla on nii hea,
kui leidsid enda hinges vea.
Nüüd võikski õnnel hõisata
ja rõõmsat meelt jagada!
Tossud mehed
Hea meel, et ei vaadanud
kuidas korvpallis läks sitasti
neljast mängust tulemusi saanud
ja midagi ei saa uuesti;
isegi neegrid jänkide maalt
ei muuda meid paremaks
kui amatööre siit - sealt
loodeti nendega pääsemaks;
aga vot dakk
meil mehed täis tossu
spordis jälle Eestil jokk
sest ei oska mängida kossu;
leedukad vähemalt tõstavad kisa
mil meil istutakse pingil alandlikult
ei olda tulemuste vastu visa
nõudma revanšši kohtunikelt;
kas tõesti peale Sildaru
ja teist pronksi olümpias
me uusi võite ei varu?
kas tehakse trenni siis lasteaias?;
mul ka .....
Ainult loodus tunneb mind
Kui meest tõesti nii raske ohjata
on me veedetud aeg ilmaasjata
kuis oled läinud, teen mis tahan, kuidas ja millal tahan
vahest tunnen, et sind ikka vajan;
pärast kõike me enam välja teeme
kuni üksteist võtame nii, kuidas oleme
isegi sina igatsed tiiva all kedagi
aga nüüd pole alles midagi;
ainult loodus tunneb mind
Refr:
olla omaette pole vaev
aga mu süda murdub iga päev
ning sellest lugu ei pea
kui üksteist me endiselt ei tea;
sest, mis mehe & naise vahel
ei küsi valu sool me kahel
nüüd üksi taevast vaatlen
ja nii ma mõtlen...;
ainult loodus t .....
Kes ei tea, ei tea
Nad ei tea,
ja see ongi hea,
mulle isegi meeldib, see peidus orava mäng,
see kus midagi on aga samas nagu pole
nagu miraaž
Sa ei teagi, kas see on päris või hoopis midagi varjatut
inimhinge müsteerium
Kõik teed on avali, kõik teed on õieli
Vali millist tahad,
isegi kui mõdu enam poes ei müüda
Need, kes suudavad loendada ainult Sind sinu viimaste elupäeva tundide järgi
kas nad tõesti tundsid ja teadsid Sind
või oli see ainult farss nende peas, nende kujutelm
nende reaalsustaju
nende võime näha seda, mida nad tahtsid näha,
isegi siis, kui nende nähtud mas .....
Tõeline päike
Tõesti päikene on see,
mis toob naeratuse palgele,
soojad sõnad huulile,
kirka sära silmisse.
Tõesti päikene on see,
mis kütab soojaks südamed,
jagab ilu meeltele,
puistab õnne hingele.
Tõesti päikene on see,
mis toidab ja terveks teeb,
lubab paista südame,
annab lohutust muserdunud hingele.
Sügis
Kui hommikul vara ärgata,
vaata vaikides ringi,
kas tõesti on juba märgata
sügise loodavaid kirgi?
Kas on hommikuses udus
tunda näol karget õhku,
loodus, mis on veel elus,
vaikides haihtumas õhku.
Sügis õrnalt lehti paitab,
värvides loojanguvärve,
nii suvele vaikides näitab,
et sügis vargsi saabub jälle.
- Tarmo Selter -
2022
Mõtetu tsirkus
Nädal mööda sellest
kui tehti Narva tankist uudist
punapask endiselt koha peal
mõtetu tsirkus toimub seal;
Eesti ministrid, näidake oma mune
et täidaksite Eesti huve
pole Narva linnapead ütlemas vaja
ja, et aega raiskab Kaja;
kas tõesti ei julge siis
omada kodumaal enda viis?
kui mingi kari hipisi masina ees
kaitsevad paska, silmad vees;
see tank on sümboliseerib kurjust
millele tuleb näidata ust
vähemalt Pärnus teha, mida tahetakse
monumendi võtavad ja laibad ära pargist visatakse
Kõrb.
Sõber nõder õkva rool
laisa virk taastu vend
põtku nool võbin kehas
taasta võlg põlg hool
tõesti nii arm põles ulg.
Närbus vaas kus lill
taeva vina tihke sina
põllul aas kõrbes mudas
nihkes edu elu tinas.
Vesi naase hõrk kõrb
nõretu nõges kimas kaos
taas vaas pill tallel
regi tegi kõrbes talv.
Vahel tundub kedagi palju
Ma palun vabandust
teilt luuletus ee
mis minul öelda julgust õigust
ikka ütlen
loodan haiget ehk ei tee
Kas pole kelgi tulnud mõtet pähe
üht väikest
mulle tundub asja kohast
üht reeglit mis küll piiraks
meid ent vähe
Näen tihti mõnda läikvel luulepärli
ei jumal hoidku- silmas ei pea end
pärl siiski enne kaob kui selle sära
kui kirjanik kes loob kui neeland pärmi
ta kibekiirelt matab alla ära
No tõesti ma saan isegi ju aru
kui pole mujal mõnel rääkida
kuid sõnaseppel endiga sest abi
kui iga mõtet letile ei paiska
kui kaaluks enne avaldused läbi .....
Ma ei teadnud midagi
Ma ei teadnudki midagi,
ma tunnistan ausalt ja siiralt,
teised teadsid ja teised olid lummatud,
mina mitte,
see oli hästi peidetud varandus ja saladus,
mida hoida aastaid ja mida kaanega kirstugi kaasa võtta
ja ka siis, tekiks küsitlus, kas tõesti?
Sest see ei tundnud reaalne, sest te ei andnud alust?
Kas asi oli ainult ainetes või
oskustes peita kõige väiksemaid nüansse,
oskus olla märkamatu ja tegutseda nii,
et keegi ei näe...
Pimedas.
Salaja.
Ära pööra palun hauas ringi.
Oota veel.
Võta vastu.
Tunneta.
Kõik on muutlik.
Valusalt isekas
Valusalt isekas, kas selleks, et surra?
Kuidas pääseda sellest elust nii,
et saladused kaoksid koos minuga?
Sa ehk mõtlesid.
Ehk mõtlesid armastuse tähendusest?
Miks hoiad käes igaviku tule all minu papsi raamatuid?
Mis meist küll niimoodi saab?
Mis pilk oli Su emal kui nägi mind uksele nõjatumas
kohe kui Su enda naine silmapiirilt kadunud oli?
Miks ma meenutan kõigile, kui kallis ja hea Sa olid?
Kas see ei lõhna kahtlaselt?
Miks ma kinkisin Sulle lõhnaõli,
kas selleks, et ma ei tahtnud enda sisse vaadata ja lihtsam
oli Sind ette sööta teistele, et ma ei peaks .....