Sõnale tõesti leiti 267 luuletust
Miks sügis nõnda tõttab?
Miks sügis nõnda tõttab?
Kuhu kiiret hakkas tal?
Miks sügisesse mindki tõukab?
Miks nii palju pisaraid,
peidab taevas hall?
Veidi vara lasta nuttu valla,
suvi ju rõõme jagab veel.
Sügis peitma peab end teki alla,
tema jorinat ei taha kuulda veel.
Surun kiirelt muremõtted maha,
kurbuseks mul pole valmis meel.
Ei ma poe peitu räästa alla,
ega vihmapilved kurvasta mu meelt.
Kui sügis tuleb omal ajal,
siis on ta minu sõbrake.
Kas tõesti sügis tunneb ära,
õrnahingelise südame!
Pilved kimbutavad päikest
Täna pilved kimbutavad päikest,
ähvardavad välja tuua äikest,
kurjakuulutavalt kogunevad kokku,
täna ei mõtlegi minna lahku.
Päike pressib pilvest läbi kiire,
kuid pilv ta ruttu hajutab,
välgunool on sähvatamas kiire,
pilvist vihma välja pigistab.
Pilved mustad-sünged,
taevas võtnud maad,
kõik nad päikse ümber,
pole vikerkaart.
Äike paugutab ja sähvib kogu maal,
ärevusest lõhki läheb taevakaar
vihma ladistab, ei otsa ega äärt,
ons' see ilmaelu tõesti seda väärt?
Kõrgklassi manipulaatorid
Elu on juhatanud mu teele libeda keelega
professionaalsed manipulaatorid,
keda ma ei süüdista mitte milleski
isegi kui olen haiget saanud oma ohvriteadvuses olles
Olles läbi pekstud, kägistatud, üksi oldud
Jah, see on mu alateadvuses,
ma siiani vahel töötlen, töötlen, töötlen oma valu ja ilu
ja mõtlen, kuidas ühes inimeses saab peituda nii valgus kui ka vari
ja kuidas seda transformeerida, et see ümbritsevatele inimesele aina vähem valu teeks
Ma valisin need kogemused,
isegi kui see on mingi ebardlik versioon minu elu maailmapildist,
kuidas endale kõike sed .....
"Otsin su isa konte, aga ei suuda eristada neid orja omadest"
Olen kosmopoliit,
nagu ütles end Diogenes olevat
Justkui mustlane,
liigun sinna, kus on soojem koht,
palmipuud ja ahvid, kes tarbivad alkoholi
Kus ei ole sini-must-valge,
on hoopis lilla-kollane ja must
Ja nii on
Pealegi,
mis on šovinism toonud?
Ainult sõda, sõda ja veel kord sõda
Ah jaa,
mul tuli midagi meelde,
kas kosmokraatia niikuinii meid ees ei oota,
seda siis, kui tõesti tahame kunagi tähtede poole lennata ja maailmarahu leida?
Kala - Mu pruut
Mu pruut, mu pruut, mu pruut sõi end laiaks (3x)
Hinges põleb kurbus, kui sa nõnda sööd,
söö või kasepakke, söö
Jou, jo
Hallo, mu nimi Jimmy Guy
ja valge ma kui sai
ja mu pruut on ablas nagu hai,
tal meeldib väga sai
Minu lemmiknäitleja on Pam,
kelle välimus on nämm-nämm-nämm
Ta kitsad puusad, prinkis büst
on tehtud silikoonist
Teeb kodus süüa minu ämm,
ta kokanduse fänn
Pean ütlema ma "Thank You, Ma'am",
sest kõik on väga nämm
Mu pruut on tõesti väga suur
ja loomupoolest truu
On rinnad tal kui küps arbuus ja
kingakesed viiskümme .....
Targad
Targad siin, targad seal,
targad iga tänavanurga peal -
neid on tõesti palju,
ei jää neist iial puudu
Samas leidub ääretult vähe neid,
kelle sõnadel on tõelist kaalu
ning ei ajenda neid raha
ega sunni neid takka kellegi king -
neil on oma hing,
sealt hingest ei kostu ainult ving
Tark ei ütle enda kohta kunagi,
et ta on tark
ja ei ole tal vaja kellegi imetlust,
vaid see kõik kajastub tema enda olekus
Sentimental
ma ei taha vanaks saada
ja ei taha sõltumist
see pole tore
kui sulle öeldakse
et sa ei saa enam
oma vanemaid süüdistada
ma leian
et on raske
tähe küljes rippuda
ei taha
ei taha kunagi vanaks saada
pahuraks ja igavlevaks lapsed jäävad
sel moel enda päevad veedavad
pilvespäi kaubanduskeskuses hängivad
ja sel moel enda päevad veedavad
ma tõesti ei tea
kas mind üldse huvitab
et mis on normaalne
ja mina?
ma pole päris kindel
et tabletid mida võtan
üldse aitavad
ma raiskan oma elu
valutan seest
ma tõesti ei tea
ja ma pole päris kindel
pahura .....
13
Karda reedet ja tosinat
mis 1 number suurem
võtad kinni mälestust ja sosinat
mida oled kuulnud varem;
et täna on see ohtlik päev
ja ebausku on õhus
see reedel on suur vaev
kus pelgad et õnn pole iialgi tõhus;
psüühika, suur segadus
ja abstraktsus keeb
tühi mure on see haigus
mis inimese peas rumalusi teeb;
kardad kõndida redeli alt
ja killud ei too õnne
võtad asju nõrgalt
kui hirmul on tunne;
peegel peegel, seina peal
katkine kild on 7 a. needust
ütle, mis sa näed seal
kas tõesti seisab sinu taga kurjust?
Vabaduse järele haarates
Ma kardan,et pean kaklema Su naistega,
nagu alati olen teinud,
igaühega neist,
võõrustades neid Sinu südamekeerdtreppidel
teadvustades neile, et oot-oot, te tõesti ei tea ju nii palju kui mina.
Iseendada tähtsaks muutmine.
Võimalik, et ma ei tea, mitte midagi.
Aga eile oli meil kahe sõbra päästmine uppumisest, uppumissurmast
või isegi kolme?
Kõik nad maitsesid vabaduse järgi.
Kui sa lõputult endale teise pärast midagi keelad,
hakkab see vili muutuma veel magusamaks,
veel paremaks,
veel ahvatlevamaks.
Jäävad varastatud tunnid.
Jäävad "saame ikkagi .....
Tagasikanne
Mul käivitus tagasikanne,
tahtsin talle natukene tagasi teha, et
tookord jätsid mind üksinda baari
hommikuste tundide ootele, ometi enne veendudes
et kõik on sajakordselt läbi mõeldud
kahte naist korraga ei saa õnnelikuks teha
jääb kas üks või teine,
kas sõber või armastatu
kas albumite jagu pilte ja ühine ajalugu
või võõrkultuur ja nende lugu
Eile ma sain Su endale.
Kokkulepe läks liiga kalliks maksma.
Ma mõistan.
Kahe peale joodud vein oli magus,
isegi kui see tähendab vaid pikki silmapilke hingetõmbepauside vahele,
kõrvuni suud ja äpardunud .....
Volbriöö
Ilus oli olla eile,
seda ma nüüd ütlen teile.
Terve öö oli pidurüüs,
karneval käis täies hoos.
Nõialuual sõita sain,
kummitusega kampa lõin.
Lõkkeid süüdatud sai palju,
tehti lõkkest ülehüppamise nalju.
Nõiakuntstist osa saadi,
maagiat oli taevast maani.
Virmalised katsid ilma,
ilu kattis tervet silma.
Nõialuual kiirel lendasin,
unustasin end täiesti...
Olin lummatud ma tõesti,
selles lummuses veel nüüdki!
oo, too aeg, kui ollakse 14-15 , lisasin juurde
Hommikul
päike sulalumi
loik lahtiste äärtega
aurab mingi häbi on
lume ees ja tõsta ei julge
silmi kas tõesti täna
mööda must läheb
armsam ärganud
enda eest peitma pean
seda mis tärganud
*
veebruar sula
vaikusest pimedas
tulevad pisarad
et keegi su huuli
suudelnud pole
kui avanesid nad
*
Minule
vastu Su selga nii seista
mändide all ehas
nägu kleidis
teel sipelgad ja okkad
viimses valguses
tundes keha tugenevat liibumist
vastu Su juuste musta läiget
õla kumerust ja kaela
temas ärgand soovi petta ennast
aeg peatus jäi sei .....
Valus sõna-Sõda
Müristab taevas ja oigab maa,
südames valu ei taha taltuda.
Põlevad metsad ja tunded mu sees,
koletu sõda risti teepeal on ees.
Üle ja ümber sõjast ei saa,
elusid kui vikatiga niidab ta.
Sõda, see tõesti kole sõna on,
kuid mis seal salata-ta tõeliselt olemas on.
Mir
Sel ööl kui ilm ja meel
on nõnda pime
et läbi selle tumeda ja musta
vaid igatsus ja unistus koos näevad
Ma elus veel
kuid tähendan vaid nime
see pole müüa vaenlasele osta
on surmal ümber rutulised päevad
On kuskil kauges saalis valge pidu
üks üksik mees ja värisejad ümber
meil samal ajal viletsus ja õud
sel ajal ühekaupa nopib surm
Me seisame- surm hõrendab me ridu
peosaal ent olla võib ka piinakamber
käib üksik mees raudrusikates jõud
kuid piinab tema saatjaid kandev hirm
No kuidas nii et tõsiselt ei võeta
ta pakub ju et tulge minu rüppe
ah nii- .....
Raisatud elud
Andestage mulle, meile
ärge lööge haamrit!
Olime ju alles eile-
poisid väiksed, naabrid.
Krutskeid täis, tõesti…
vabad hinged, julged.
Mäletan veel hästi,
naerust silmi sulgend.
Poisid suured, mehed,
julged aga katki.
Algus oli põnev,
adrenaliini täis hetki.
Mehed armidega, vangis -
muuta ei saa miskit.
Hinge andnud pandiks,
valand kuradile viskit.
Mehed ätid, vabad-
elu läinud mööda.
Ühed üksi vanad,
teised mulla sööta.
Rahutus
Kas kusagilt on paistmas valgus?
Kas selguseks jagub veel ruumi?
Kas tõesti see kõik on alles algus?
Kas peatada annab sõjatuuli?
On küsimusi palju ning mõtteid kahtlevaid,
maailm hüüab valjult, et kõik see lõppeks vaid,
lootes kuulda viimaks mõistuse ja rahu häält,
sest kaua võib veel viia rahvast surma piiri pealt?
Kaua vaadatakse pealt, kuidas üks on tapmas teist
käsust hoolimatu poolt, lootuses, et veel üks võit
on väärt nii palju elusid, et ego kasvatada,
jättes nutma peresid, keda surm on lahutamas?
- Tarmo Selter -
2022